Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Talqy 4478 8 pikir 8 Sәuir, 2020 saghat 12:26

Ospan batyrdy Stalin qoldaghan ba?

Syrtta qalghan iysi qazaqtyng biraz bóligin el etem dep atqa qonghan, sol jolda basyn qúrban etken qazaqtyng songhy batyry Ospannyng alash balasy ýshin orny bólek. Ony úmytugha tiyis emespiz.

Biyl tughanyna 117 jyl tolghan Ospan batyr jóninde aityp ta jazylyp ta jatyr. Alash balasynyng qamy ýshin oq qúshqan arda batyr jayynda qalam terbeu bizge de búiyrypty. Shyghys Týrkistanda tәuelsiz el qúrsam dep aiqasqa týsken batyrgha kezinde KSRO-nyng kómekteskeni ras. Tipti, L.P.Beriya, S.Kruglov, V.Abakumovtyng jetkizuimen Stalinning ózi Ospan batyrdyng kóterilisine ýlken mәn bergen. Oghan myna hattar kuә.

Stalin ne ýshin qoldau kórsetti?


«Horlogiyn Choybalsan!

Do menya doshly sluhi, chto na territoriy Kitaya v Altayskih gorah, podnyalisi vostaniya kazahov, pod rukovodstvom Ospan batyra. Poruchai vam, utochniti vse detaly y dolojiti mne. Rukovodstvom Shan Kay Shi, armiya Gomindana govoryat vytesnyaet eto vostaniye. Mojet stoiyt, pomochi etomu hrabresu, voennoy podmogoy, libo orujiyem y sovetnikom. Jdu otveta…»

Iosif Staliyn. Kremli.


Sonday-aq, birneshe aidy ótkizip baryp, ekinshi hatynda bylay depti:

«Horlogiyn Choybalsan!

Vam nujno srochno sezditi, na mesto vostaniya y vmeste s rukovodiytelem etogo vostaniya sozdati vremennoe praviytelistvo, s posledovatelinym obrazovaniyem v Respubliku».

Iosif Staliyn. Kremli.


Sonau Altay tauy men Tarbaghatay jәne Alakól aralyghynda jatqan úlanghayyr dalany meken etken qazaqtardyng ótkeni bizge maqtanysh tútarlyqtay әri qúrmetteuge túratynday úly tariyh. Sol dalada tirshilik keshken bizding ata-babalarymyz tәuelsiz el bolugha qanshama ret talpynyp, kóteriliske shyqqan. Ontýstik Shyghys Týrkistandaghy kóterilisterdi esepke almaghanda, odan keyingi eng iri kóterilis Ospan batyr kóterilisi deuge bolady.

1940 jyly Altaydyng Kóktoghay audanynda búrq etken Esimhan, Yryshan, Aqteke ýshtigi bastaghan ru aqsaqaldarynyng Qytay ýstemdigine kýresi keyinnen sonyng qúramynda bolghan Ospan batyrdyng basshylyghyna auysady.

Osy arada azdap sheginis jasap, myna bir qújatty derekti aita keteyik.

XX ghasyrdyng 30 jyldarynyng óne boyynda IY.V.Stalinning qoltyghyna kirip, kenestik sayasattyng qoljaulyghyna ainalghan Shynjang dubany Shen Shisay 1942–43 jyldary ashyq antiykenestik baghyt ústap, imperator Chan Kayshy biyligin qolday bastaydy. Shen Shisaydyng osynday sayasatynan keyin, Kenes Odaghy búghan arnayy sheshim qabyldaugha mәjbir bolady L.P.Beriya, S.Kruglov, V.Abakumovtyng Stalinge joldaghan bayanhatynda, osy sheshimdi oryndau ýshin Shynjang ólkesine jasyryn týrde arnayy adamdar jiberilip, qytaylargha qarsy kóterilis úiymdastyru júmysynyng qarqyndy jýrip jatqandyghy aitylady.

Mine osy úiymdastyru jәne ýgit-nasihat júmysynyng Altay, Tarbaghatay jәne Ile aimaqtary qazaqtarynyng kóterilis jasauyna (Ospan batyr kóterilisi) yqpal etkeni ras (Monghol eli arqyly kóterilisti tolyqtay qaru-jaraqpen jәne oq-dәrimen Kenes Odaghy qamtamasyz etken). Degenmen osy arada aitarymyz, Qytay jaghynda qalghan el óz jerinde túryp jatqanmen, alyp elding teperishin asa kóp kórdi. Búl da kóterilisting aitarlyqtay tez bastaluyna septigin tiygizdi. Sóitip, jergilikti músylman últtarynyng qatysuymen (qazaqtar jәne úighyrlar) 1944 jyldyng 7 qarashasynda Qúlja qalasynda Shyghys Týrkistan respublikasy qúrylady.

Jýregi týkti batyrdyng qolbasshylyghymen Gomindan әskerimen qanshama ret qiyan-keski úrystar jýrgizildi. Ótken ghasyrdyng qyrqynshy jyldary bastalghan búl kóterilis el arasynda keninen qoldau tapty. Ospan batyr eger búdan bes-alty ghasyr búryn dýniyege kelgende mýmkin atalary Shynghys jәne Ámir Temir dengeyles úly qolbasshy bolar ma edi?..

Imperator Shan Kay Shy bastaghan Gomindan ýkimetimen óz uaqytynda kelisimge kele almay, eki aradaghy arazdyghy óse týsken Stalin Monghol memleketi arqyly Ospan batyr bastaghan kóteriliske dem berip, soghysqa kerekti kóp mólsherdegi qaru-jaraq jibertken edi. Kezinde kenestik sheneunik Pahomov bastaghan qyryqtay Qyzyl armiya ofiyserlerin Ospangha jiberip, aldaghy mezgilde ne isteu jóninde jәne maydandy ontayly úiymdastyru baghytynda aqyl-kenester berip otyrdy. Osylaysha úzaq jylghy taban tiresken soghystyng nәtiyjesinde Ospan batyrdyng sarbazdary Altay, Tarbaghatay jәne Ile ózeni boyyndaghy tughan elinde, ósken jerin uaqytsha bolsa da azat ete bildi.

Shynjannyng soltýstik qanaty sanalatyn ýsh aimaq Gomindan ezgisi men óktemdiginen tazartylyp, bostandyq aldy. Sóitip, 1944 jyly kýzde Ospan batyrdyng jan ayamaghan qan tógis maydany arqasynda jәne sonday-aq,  jergilikti úighyr el-júrtynyng úzaq jylghy kýresining nәtiyjesi boyynsha Shyghys Týrkistan respublikasy (nemese uaqytsha ókimeti) dýniyege keldi. Búghan әriyne, stalindik sayasattyng ýlken kómegi de bolghan edi. Birinshi bolyp osy uaqytsha ýkimetti tanyghan kenestik jýie men Monghol eli edi. Onyng alghashqy tóraghasy bolyp sol kezenning oqyghan-toqyghany mol azamaty, Álihan tóre taghayyndaldy. Keyinnen osy respublikanyng taraluyna deyin ony úighyr últynyng ókili basqardy. Al Ospan batyr Altay aimaqtyq әkimshiligining әkimi bolsa, orynbasarlyghyna Dәlelhan Sýgirbaev ie boldy. Degenmen, batyrdyng týbine qyzyl qytaylar jetti.

Gomindan ókimetimen keskilesken soghysta, tobyqtan qan keship jýrip, jenip alghan әri ornatqan respublikasyn, ózi rettep bergendey kórinetin Choybalsan ókimeti men orystargha Ospan batyrdyng kónili onshalyqty tola qoymady. Naqty algha qoyghan tilegi oryndalmay, orystyng aitqanymen jýruge kóndige almaghan batyr, ystyq pen suyqta ondaghan jyldar soghysyp, talay myndaghan sarbazdaryn qúrban etse de, eshkimge tәuelsiz el bolugha qol jetkize almaghanyn anyq týsindi. Mine, sondyqtan ol kýresuin toqtatpady.

«Men qar jamylyp, múz tósenip, halqym ýshin kýrestim, endi onyng qyzyghyn dayyn astyng iyeleri kórip otyr. Biylikti ana orys ýiretken Dәlelhangha berdim» – degen edi bir sózinde.

Qalay aitqanda da, halyqty kóteretin de, kóndire alatyn da tek abyroy, bedeli alysqa ketken Ospan batyr ghana edi.

Kezinde Gomindan biyligin ómirge әkelgen Shan Kay Shy men Shynjandy óktemdikpen әri asa qataldyqpen basqaryp otyrghan Shynshysay Qytaydyng Mao bastaghan qyzyl kommunisterinen jenilis tapty. Búl kezende Kenes ókimeti Germaniya fashisterin kýiretip tynghan bolatyn. Gomindandy qytay kommunisteri jenip, biylikti qolgha alghan son, Stalinge Ospan batyr da jәne Shyghys Týrkistan respublikasy da kereksiz bolyp qaldy. Bir jaghynan onyng tәuelsiz bolyp túrghany – Ortalyq Aziya respublikalary ýshin de qauipti edi. Endi orys jaghynan da, qytay jaghynan da Ospan batyrdy qudalau, joy, sonymen qatar, Shyghys Týrkistan respublikasyn qúlatu kerek boldy. Stalin biyligi erikti Qytay kommunisterine berdi.

Átten, batyrgha endi kómekke keletin eshkim bolmady. Ospan bastap ýsh aimaq (Altay, Tarbaghatay, Ile) dýrligip jatqanymen, ony eshkim qoldamady. Maydandasqan qyzu kýres eluinshi jylgha deyin jalghasty. Sol kezdegi Shyghys Týrkistan әskerining bas qolbasshysy, general Ysqaqbek batyrdyng auylyna bir top nókerlerimen baryp, oghan aqyl-kenes bermek boldy. Biraq batyr kónbedi. IYә, Ospan batyrdyng kónbeuining jóni bar. Ol eki jaqqa da tәueldi bolghysy kelmedi. Sonau 1939 jyldyng ayaghynan bastap shýrshit elindegi qazaqtardyng tәuelsizdigi ýshin jappay ýsh aimaqty kóterip, qan maydan ashyp, soghysyp kelgen adamgha Shyghys Týrkistan aumaghynda sol kezenderde teng keletin batyr joq edi.

Osy danqyna oray, Ospan batyrdy qazaqtar ghana emes, shet eldikter de joghary baghalady. Biraq, ózining júrtynan basqa, jan-jaqtaghy elderden eshbir qoldausyz qalghan batyr 1951 jyly qytaylardyng qolyna týsip, mert boldy. Ospan batyr kóterilisi, tarihta Gomindandyq otarlau, ezip-janshugha jәne odan keyingi qyzyl kommunisterge qarsy HH ghasyrdaghy asa iri keskilesken kóterilis boldy. Ospan batyrdyng qazaq eli tarihynda alatyn orny erekshe bolmaq.

Uaqytynda Shynjannyng jarty ólkesin azat etip, tәuelsiz el qúram degen asyl armany oryndalmay ketti. Kóp úzamay, ózi atsalysqan jәne irgesin túrghyzghan uaqytsha ókimet te (respublika) qúrdymgha qúlady. Ony qyzyl qytaylar qúrtyp tynghan edi. Áriyne, qazir bәri tariyhqa ainaldy. Biraq el azattyghyn tu etip kótergen azamattyng erligi men enbegin keyingi biz, úrpaqtary esh uaqytta úmytpauymyz kerek.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi.

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5607