Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 128400. Jazylghandar — 114821. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 2710 2 pikir 8 Sәuir, 2020 saghat 15:00

Zauza (әngime)

Álem virustar shabuylyna úshyrady. Búl – ghalymdar ghana shayqasatyn biologiyalyq maydan...

Qastandyq teoriyasy men strategiyasyn әzirlegen top, aqparat maydany men biologiyalyq shabuylyn qatar qoldanady. Onyng әseri óte kýshti, olar tez nәtiyjege qol jetkizedi. Dýniyejýzine tiygizer zalaly asa zor, al paydasyn osy at tóbelindey mýddeli top kóredi...


Ángime

I

Oyynshyqtay ghana qyzyl mashina iyintiresken kólikterding arasynan synaptay syrghy kep, búrylatyn belgisin qosty da solgha qaray ynghaylandy. Rulidegi kózi botalaghan әdemi kelinshek aldyndaghy pikapqa túmsyghyn tirey tejegishti basty. Sýiriktey sausaqtaryn kerbezdene kóterip, mandayyndaghy kýn qaghardy týsirdi de ainagha sýzile qadaldy. Basyn ongha, solgha qiqaytyp, júmystan keyingi talyqqan qarashyghy men kózining ayasyna ýnilip, bet-jýzin bajaylady.

– Bakteriyalar jep qoyghan joq pa eken meni? – Ózine-ózi әzildey til qatty. Sosyn, jýrgizushige arnalghan dәl ortadaghy ainagha ilingen ýkining arasynan kishkentay medaliondaghy әppaq quday kiyingen әjening beynesine qarap, jymiyp kýldi. Bala kýngi erkeligi esine oraldy.

– Apa!

Is tigip otyrghan apasy әuelgide birden nemeresine ýn qata qoymaydy.

– Apa deym! Apa!

– Ne, kýnim?

– «Zauza» degen ne maghyna beredi?

– Júldyzdyng aty ghoy qúlynym. – Qara kempirding erini shýiirilip, iyegi sozyla, nemere qyzyna meyirlene ýn qatty. – Mamyr aiynyng balama atauy.

– Mening atymdy nege «Zauza» dep qoyghansyzdar? – Únamay túrghanyn bayqatyp, búrtiya qompyldady.

– Kóktemning kelisti kezindey ghúmyryng shuaqqa toly, jayqalghan gýl-qúraqtay ýnemi jas qalpy, әrli bolsyn degenimiz ghoy.

– Saryatan-Zauza degen ertegi aitatyn eding ...

– IYә, sol anyzdaghy Zauza qyz siyaqty batyr, otbasyna, tughan-tuystaryna qamqor bolsyn degen niyetimiz-tilegimiz, qúlynym.

– Ol qyz týiemen otyngha baryp, ýsip óledi ghoy...

– Qaydaghyny aitpa.

Oyyn jetelep, qúlaghyna tyghyndalghan ýnqatqyshtan bir qalypty tógilgen sazdy әuen short ýzildi de, smartfonynyng shynygha shashylghan monshaqtyng ýnindey jadyna sinisti qonyrauy estildi.

– IYә, qyranym! – Kýieuin «qyranym» dep әuektetetin.

– Júmystan shyqtyng ba, jan?

– Ketip baram.

– Elde erteng tótenshe jaghday jariyalanatyny habarlandy.

– Soghan kelip qaldyq qoy ózi.

– Men júmystan býgin kesh qaytam, sony eskerteyin degem.

– Úqtym...

Qozghalghan kólikter legi әjeptәuir túsqa deyin irkilmey bardy da, bógeldi. Baghdarshamnyng qyzyl kózi qayta janyp ýlgerdi. Endi eki-ýsh minut kýtedi, maqsatsyz sol jaq qaptalyna qarady. Adamdar jayaujolmen qúlyqsyz ilbiydi, iyqtary quyshyp ketkendey. Qaysybiri auzy men múrynyn býrkep, maska kiyip alghan. Óitkeni búlar túratyn «N» qalasynan da koronavirus dertine shaldyqqan nauqas tabyldy. Birtýrli ayap ketti. «Beysharalar bәri ómiri ýshin qorqady ghoy...»

Esine jiyrmasynshy ghasyrdyng sonyndaghy halyqtyng aldaghy jýz jyldyqtan әldene kýtken alaghyzghan hali oraldy. Júrttyng kókeyinde jaqsylyq ta, jamandyq ta qabat jarysty. Ózi de bala kónilimen jana ghasyrdyng әlpetine alandaytyn. Tәuelsizdikke qol jetkizgeli jeti-segiz jyl ghana uaqyt ótti, júrttyng jaghdayy mәz emes, ekonomika mandymaghan. Biraq, auzymen qús tistegen myqtylar bar edi. Elding sonday tayghanyna ainalghan azamatynan jurnalisterding biri kópshilikting kýpti dýniyesin bilgisi kep, «qazaq jiyrmasynshy ghasyrgha nesimen barady?» dep súraghan eken. Sonda últtyng qaymaghyna jaqqan әlgi jany jóit «Qazaq 21 ghasyrgha sózben barady» dedi Injildegi eng alghashqy sóilemning ónin sәl ózgertip. Injildi oqymaghan qazaqtar onyng lәmin әuliyeliktey kórdi. Ol bar bolghany Alladan da qymsynbay qúdaydyng aitqanyn úrlap, ónin ainaldyryp elge jetkizdi. Óitkeni, sózding nobayyn basqa nyshanda qaytalau onyng kәnigi kәsibi bolatyn. Ángilbay degen dosynyng enbegin paydalanyp, «Angl y Ya» atty kitap shygharghan talantty adam, әlem órkeniyetinen oqshaulaghan temir qúrsaudan endi qútylghan qoghamdy sóitip, dýr silkintken.

Zauza kýldi. Baladay anghal halqyna kýldi. Mine, sol jana ghasyrdyng jiyrmacynshy jyly da susylday ótip barady, qazaq qazirgi uaqyt kenistigine nesimen keldi? Ýrey, jasqanshaqtyq, tilsiz, dilsiz kembaghaldyghymen... Al, halyqtyng mandayyna ainalghan azamat so qalpy pafostyq sózimen top aldynda jýr.

Tu syrtynan mashinanyng pepildetken ýni shyqty. Oigha batyp ketipti, jyljuy kerek eken...

Kelinshek kóligin parkingte qaldyrdy da tórtinshi qabattaghy pәterine liftimen kóterildi. Vannany toltyryp, suda jatyp kýni boyghy ayaghynan tik túryp sharshaghanyn basqysy keldi. Songhy kezde jii alandaytyny ózining bala kótermey jýrgeni. Dәrigerlerding aituynsha qúrsaqtaghy qos týtikting biri embrionnyng damuyna qabiletsiz. «Kishkentay qyzym bolsa ghoy» dep oilady. «Biraq, kәzirgi әlemde indet tarap jatqan uaqta ony qalay saqtay alar edim?» dep, qinalyp qaldy. Uayym iyektegen qalpy jyly vannagha әppaq ayaqtaryn mala berdi. Izinshe túla boyymen kópirshik atqan sugha gýmp berdi de, jarty minuttyng shamasynda qayta keudesin shyghardy. Typ-tyghyz anaryn su men kóbik qytyqtady. Alqonyr bóbeshigi әldeneden dyz-dyz etip, alpys eki tamyryn elektr tolqyny qualay jóneldi. Eriksiz sýiriktey sausaqtarymen omyrauyn ayalay sipap ótti. Odan sayyn masang hal keship, óz-ózinen qystygha úyaldy.

Tәtti shaghynyng shaq-shәlekeyin shygharyp, smartfon bebeuley jóneldi. Qonyrau ýninen bastyghy habarlasyp jatqanyn úqty. Qolyn oramalmen sýrtip, sensordegi jasyl domalaqty sausaghymen ile syrghytty.

– Zauza, shúghyl júmysqa jet!

– Jayshylyq pa?

– Songhy eki aida tótenshe jaghdayda júmys istep jatyr emespiz be? – Virusologiya men bakteriologiya zerthanasynyng mengerushisi Erlan Kenesbayúly saualyna saualmen jauap qatty.

«N» qalasynyng kóshesindegi kólikter legi әli tyghyz, iyintiresedi.

Ortalyqqa tayanyp qalghanynda qúlaghyna tyghyndalghan ýnqatqyshtan taghy da bastyghynyng qonyrauy shyldyrlady. Súq sausaghymen әppaq noqatty basty.

– Ghylymy zertteu institutyna kel.

– Úqtym.

Instituttyng shamy samaladay janghan keng aulasynda Erlan Kenesbayúly múny kýtip túr eken. Ong qolymen shashyn keyin serpip, búghan qarsy jýrdi.

– Sening qatysuyng qajet. – Onyng ýni aqtalghanday estildi. – Epiydemiolog, infeksionister men virusologtardy shúghyl jinap jatyr.

Búlardy kýtip alghan maman bastap әkep, shaghyndau kabiynetke jayghastyrdy. Ózderining sonynan ala engen shashy quday, úzyn boyly adam ilgerige ozyp, bir-eki qadam algha shaqty.

– Sәlemetsizder me, qadirli әriptester. Júmystan keyingi uaqyttarynyzdy qiyp kelgenderinizge raqmet. Men – ghylymy zertteu instituty diyrektorynyng orynbasary Sәbit Múratúly. – Qazir biz ghana emes, әlem – ýlken synaq aldynda. Tәjtajaly óz aldyna, oghan qabat búryn joq nauqastar beleng aluda. Sonyng biri, adamdar kýizelisten borkemikke ainalyp, toqtausyz jylaytyn keselge úshyrady. Búl – nevroz, psihoz dertinen bólek syrqat dep boljaymyz. Osy beymәlim dertting jayyn shúghyl sizdermen birge qarastyrudy jón kórdik. Sonday nauqastyng bireui qazir myna, – ong barmaghymen qabyrghany núsqap kórsetti, – intensivti emdeu palatasynda otyr. Barlyghynyz jauapty jerde, asa qúpiyaly orynda qyzmet etesizder, dertke úshyraghan jay kisi emes, nauqas adam jayynda eshkimge tis jarmaytyndarynyzdy bilem, sonda da eskertem. Bizding júmys ýstindegi kenesimizding ózi beynekameragha jazylyp jatyr. Pasiyentpen sizding aralarynyzdan bir maman sóilesip, jaghdayyn bayqap kórsin. Qalghanymyz myna monitor arqyly onyng saulyghyna, qazirgi hal-kýiine tereng ýnilip, taldau jasayyq. Konsilium nәtiyjesi negizinde em-sharalaryn bekitemiz. Al, kimdi úigharasyzdar? – dedi.

Bәri aralaryndaghy jalghyz әiel Zauzagha nazar audardy.

– Nauqaspen siz sóilesiniz, әdemi boyjetkendi kórgende syrqat jan, bәlkim, basqasha kýige týser, – dep, diyrektor orynbasary ong qaptaldaghy kabinanyng esigin ashyp, ishke ótuine ishara tanytty.

Nauqaspen eki ara shyny qabyrghamen bólingen. Shaghyn stol men oryndyq qoyylypty. Stol ýstinde mikrafonnyng boyy qyltiyady. Oryndyqqa jayghasqanynda arghy bettegi adamdy kórip, óz kózine ózi senbedi. Búl – múnay men gazdyng qojasy, tanymal milliarder oligarhtyng biri edi. Aldynda jatqan bir japyraq qaghazgha ýnildi: «Qimanov Bolat Asqarúly» degen jazugha kózi týsti.

– Sәlemetsiz be, Bolat Asqarúly! Mening esimim – Zauza. Qalynyz qalay?

– Sәlemetsiz Zauza.

– Búl dertke qashan shaldyqtynyz?

– Býgin. Tanerteng teledidardan elimizdegi túrmysy óte tómen kedeylerdi kórip, qaydaghy bir uayym jaylady. Adamdardyng nesibesin jyrghanyma, ózge de kóp jaytqa jeke basymdy kinәli sezindim. Ózimdi ústay almay, erkimnen tys egile jyladym.

– Ayaushylyq sezim, әriyne, jaqsy... Biraq, óz-ózinizdi berik ústau qolynyzdan kelmedi me?

– Kelmedi. Búryn da olardy san mәrte kórdim ghoy, dәl búlay janym ashyp, jýregim ezilmeytin.

– «Janym ashydy» deysiz be?

– IYә. Nege borkemik bolyp ketkenimdi... – Nauqas sózin irkip, tósegining ýstinde otyryp qaldy. – Bes-alty minut enkildep jylaghannan keyin jenildep qaldym, kóz jasym tiyldy.

– Onday halge qansha ret dushar boldynyz?

– Osy uaqytqa deyin ýsh-tórt mәrte qaytalandy.

– Qazir qalaysyz?

– Jaqsymyn, alayda, múrynym iyis sezbeydi.

– IYis sezbesten ózge, jaysyzdyq joq pa boyynyzda?

– Joq.

– Al sizding jaqyndarynyzdan nemese qyzmettes әriptesterinizden múnday haldy basynan ótkergenderi bar ma?

– Bilmeymin. Songhy jarty tәulik osyndamyn, beyhabarmyn.

– Búl jerge qalay keldiniz?

– Mening eshqashan múnday halimdi kórmegen kómekshilerim shoshyp ketip, dereu osynda jetkizdi. Sodan beri dәrigerler týrli appartqa salyp, qarap jatyr.

– Búryn nauqastyng belgileri bayqalghan joq pa?

– Joq. Aghzamdaghy sәl syrqatty bilsem, әldeqashan shetelge qaralugha ketetin edim ghoy.

Osy kezde ar jaghynan palatagha meyirbiyke enip, әldebir qútylardy ashyp, kezek-kezek nauqastyng múrynyna apardy. Sosyn, búghan qarap, basyn shayqady.

Zauza kabinadan kabiynetke keri shyqqanynda ondaghylardyng bәri naqty baylamnyng úshtyghynan ústay almay, әri-sәri halde ekenin bayqady.

– Biz múnda jiylyp otyrghandar virusolog, epiydemiolog, infeksionistermiz, myna nauqasqa qanshalyqty qatysymyz bar? – dedi Erlan Kenesbayúly institut diyrektory orynbasaryna tótesinen, el oryngha otyrghanda shaqyrghangha renjigendey. Qighash bitken syghyr kózderi ýlkeyip apty.

– Búl bizding qaladaghy alghashqy oqigha emes, – dep bógelip, Sәbit Múratúly aldyndaghy tórt-bes adamgha nazaryn jýgirtti. Myna janalyqqa bәri ýdere tomsardy. Arada ornaghan týsinbeushilikti endi angharghan diyrektor orynbasary, – joq, alghashqy oqigha, – dedi qayta janúshyryp, dausy qattyryq shyqty. – Býgin, bir kýnde, dәl osynday týsiniksiz nauqaspen elimizde 9 adam tirkeldi. Sonyng ýsheui «N» qalasynda.

Kabiynette ýnsizdik ornady.

– Tәjtajalynan keyin ghylymy zertteu instituttary aqparattyq halyqaralyq baylanysty arttyrghan. – Sәbit Múratúly qayta sózin jalghady. – Dәl býgingi kýnde, osynday beymәlim syrqatpen, yaghni, sebepsizden-sebepsiz uayymgha salynyp jylau jayy beleng aldy. Ártýrli memleketterde eki jýzding ýstinde nauqas tirkeldi. Koronavirus indetining túsynda Býkilәlemdik densaulyqsaqtau úiymy búghan qatty alandauda.

– Sonda, tez taraytyn júqpaly indet dep oilaysyz ba?

– Olardyng bir-birine júghu mýmkindigi nólge ten. Eshkim eshkimmen qatynaspaghan. Biraq, bir sәtte beleng aluy – indettik sipatqa iye. Sondyqtan sizderdi shúghyl jinap otyrmyz. Onyng ýstine alghashqy pasiyentimiz – elding eng qúrmetti azamaty.

– Myna nauqas turaly týnimen oilanayyq, erteng saghat 11-ge em-shara josyghynyng jobasyn úsynyp kórelik, – dedi jiylghandardyng arasynan bireui.

Konsiliumgha shaqyrylghandar syrtqa shyqqanynda qala týn qúshaghynda edi.

– Bәle degen ayaq asty, ә-ә. – Erlan Kenesbayúly ózgelermen sau bol aitysyp, Zauza ekeui kólikke bettegenderinde jasyq ýnmen sybyrlady. – Sóilespek týgili manyna juyy almaytyn adam, bir sәtte mýsәpirge ainalghan.

Áriptesi ýndemey kelisti.

– Qayyrly týn! Erteng bizdi qarqyndy júmys kýni kýtip túr. – Qolyn kóterip, amandyq aitqan zerthana mengerushisi kóligine mindi.

Kóshedegi mashinalar aghynymen kele jatyp, Zauza zertteu júmysynyng barysyn esine aldy. Koronavirusqa әzirshe ekpe de, jolyn kesetin dәri de jasalghan joq. Al, virus bolsa auada úshyp jýr nemese әrtýrli zattar arqyly tarauda, kez kelgen uaqytta qaterli. Aghzagha týsisimen kýrdeli mutant mikrobtargha ainalyp, sanauly kýnderde tynys joldaryn zaqymdaydy.

Virustyng tirlik keshetin ortasy kózge kórinbeydi, ol adamzatqa paralelli әlemdegi tirshilik iyesi. Tәjtajaldy aghzagha týspey túryp zalalsyzdandyratyn jana genetikany zerthanada әzirleuge kiriskenderine eki aidyng jýzi bolyp qaldy. Onyng mindeti –  kompiuterding antivirus baghdarlamasy siyaqty, tajaldyng kózin kenistikte jony tiyis. Osy maqsatta búlar «tәjge» qarsy әreket etetin virusty oilap tabugha janyn sala kirisken.

Qúlaghyna tyghyndalghan symsyz ýnqatqyshtan jadyna sinisti shashylghan monshaqtardyng tyrs-tyrs dybysy estildi. Ong qolynyng súq sausaghynyng úshyn aparyp, noqattay ghana ýnqatqyshqa tiygizdi.

– Meni joghaltyp aldyng ba, qyranym?

– Iә solay boldy.

– Ayaq astynan júmysqa shaqyrtyp, ghylymy zertteu institutyna jinalysqa bardym.

– «Mening júmysym qauyrt pa?» desem...

– Tayau qaldym.

Esikti ashyp, ishke engeninde qolynda antiyseptiygi bar Sanat jymiya qarsy aldy.

– Bizding tabaldyryqty bir tal virus ta attamauy kerek.

Zauzanyng syqylyqtaghan erke kýlkisi synghyray estildi. Izinshe әiel sәl iyligip, salaly sausaqtaryn kýieuine qaray sozdy. Eri onyng alaqanyna iysin búrqyratyp, qozdyrghyshqa qarsy súiyqty syzdyqtata aghyzdy. Sosyn, bylghary kurtkasyn sheship ap, shkafqa ildi.

Qolyn juyp, jatyn bólmesindegi aina aldynda otyrghanynda kýieui staqangha qúiylghan airan әkep úsyndy.

– Býgin bir demalayyn dep edim... – Staqandy qolyna ala berip, til qatty.

– Jaraydy, júmysty qoyshy... bitpeydi. – Eri tu syrtynan kelip, әielin qúshaqtady da airan júqqan erninen sýidi. Zauza ydysyn aina aldyna qoydy da, Sanattyng moynyna aq bilekterin arta berdi...

II

Tanerteng kofesin iship otyrghanynda as ýige Sanat kep endi.

Ekeui shanyraq qúryp, ot týtetkenderine ýsh jyldan asyp barady. Bir kókeyine qonbaytyny – ol oryssha sóileydi. Qansha janyn salghanymen kýieuining betin ana tiline búra almady. Qazaqsha til qatsa da, oryssha jauap alady. Onysyn aiyp retinde aldynan tartpayyn dep, erkeletip «orel moy» dep qoyady. Eri «dorogaya», «dusha maya» degen orystyng kenetek úghymynan әri barmady.

– Qymbattym, qalay úiyqtadyn?

– Jaqsy. – Búghan meyirlene enkeyip, janyna tayanghan kýieui betinen ópti.

Tanghy astaryn asyghys iship, erli-zayyptylar tez-tez kiyindi de, syrtqa úmtyldy.

Sanat kensesine kelgeninde bir kabiynette otyratyn eki jigitting bireui Rinat júmysty bastap ketipti.

– «Sifrly Qazaqstan» onay emes, sәlem! – Tabaldyryqtan sóiley attady.

– «Tótenshe jaghdayyn» qútty bolsyn, aitishniyk!

– Baghdarlamanyng «negizgi analyghy» qayda jýr?

– «Atalyghy» de. Qazir kep qalar.

Ekeui qoldaryn úsyna berdi de, indet kezinde olay amandasugha bolmaytyny esterine týsip, «eh» dep auany kósip, keri ainaldy.

Kompiuterin iske qosyp, júmys bastaugha әzirlikke kiriskeninde birge otyratyn ýshinshi jigit Japsarbay tóbe kórsetti. Maska kiyip apty.

– Sәlem! Kóshede kólik siyrek, adam az, әldebir jamanshylyq tónip kele jatqanday, – dep, búl da qompylday kirdi.

– Sәlem!

– Keshegi retke keltirgen baghdarlamany jýkteytin jәne keri qaytatyn kodtaryn jazyp, testileuge otyrayyq. – Portfelin stol ýstine qoyyp jatyp, ekeuin kózimen sýzip ótti.

Eshkim eshteme demedi, janaghy әzilge sýiengen qarqyndary sap basyldy. Kompiutermen júmys jasaytyn mamandar sóilegendi únatpaydy, bәrin ýnsiz atqaryp daghdylanghan. Sóilesse, aghylshyn tilinde jazylghan núsqaulyqtarmen, ghalamtormen sóilesedi.

Bólmeni óli tynyshtyq jaylady. Árkim óz sharuasymen ózi bolyp, oqshaulanyp ketken. Keyde olar júmysqa berilgen kezde kabiynette ózge adamnyng baryn da úmytady. Kenet, Sanattyng kónilin enkildep jylaghan adamnyng ýni bóldi. Basyn kóterip qarady da Japsarbaydyng boda-boda bolyp otyrghanyn kórdi. Múnyng atyp túrghanyn, ónining ózgerip ketkenin Rinat ta andap, qúlaqqabyn sheship, tosyn jaytqa týsinbey qarady. Atpalday azamattyng iyegi kemsendep, kózinen búrshaq-búrshaq jasy aqqan keypi selk etkizdi.

– Ne bolyp qaldy?

Janyna jetip barghan Sanat Japsarbaydyng iyghynan ústady.

– Men ony mýgedek jasadym.

– Kimdi?

– Kór-shi-ning qyzy-yn. – Solqyldap әzer sóiledi.

Kishkentay bala kezinde qystauda motorly qúdyq túratyn. Onyng ýlken donghalaghyn ainaldyrsa, ol ar jaghyndaghy tisti donghalaqty qozghalysqa әkeledi. Tisti disk janyndaghy kelesi tisti tegershikti iske qosady. Shaynasqan ekeuining arasyna búrshaqtay tastardy tastap, olardyng kýlshe uatylatynyn tamashalaytyn.

Japsarbay ýlken donghalaqty qyzyq kórip, zyr qaqtyrdy. Ol ózgelerine qaraghanda onay әri jenil ainalady. Al onyng qasyndaghy ózinen eki jas kishi kórshining qyzy qoldaryn tisti donghalaqtyng ýstine qoyyp, esh qapersiz múnyng tirligine qyzyqtap qarap túrdy. Ol bayau jyljityn. Qarshaday qyz bilinbes qarqynmen sausaqtary tajaldyng auzyna sәt sayyn tayanyp qalghanyn andamady. Bir kezde shar etken dauys shyqty da qyzdyng sausaqtary ýgitilip, qan saulay jóneldi. Bala ózining ne jasaghanyn úghynbady. Keyin qyzdyng sausaqtaryn kesip tastady.

Keshe keshkilik sol jayt esine týsip, týni boyy úiyqtamaghan. Endi, mine, beysharany mýgedek jasaghanyna ózin jazghyryp, aiypty sezine óksiydi.

– Ol qalay kýn kórip jýr eken? Maghan ylghy laghynet aitatyn shyghar? – Japsarbay bulygha sóiledi.

Júmys jayyna qaldy. Múndaydy kýtpegen Sanat pen Rinat abdyray, atpalday azamatty sabyrgha shaqyrdy. Ári, onyng әreketi aqylgha qonbady. Sosyn, Japsarbaydyng ýiine qaytqanyn jón sanap, Rinat jetkizip salugha birge shyqty. Kabiynette Sanat jalghyz qaldy.

Búl kezde Zauzanyng da sharuasy qyza týsken. Ýstine arnayy kombiynezon, basyna duylgha, qolyna qolghap kiygen. Alqymyna deyin týsken plastik qalqany bar ol virus tudyrghysh bakterialarmen júmys jasap jatty. Álginde Erlan Kenesbayúly ekeui taghy da búghan deyin jasalghan synaq týrlerin bir sýzip shyqqan. Sonda zerthana mengerushisi:

– COVID-19-dyng qozdyrushy besaspap qabileti – ghylymdy sarsangha saldy, – dedi mikroskopqa qosylghan kompiuter monitoryna ýnilip. – Onyng genetikasy – tóniregindegi molekulalardy tez mutasiya jasaydy, súmdyq.

– Súmdyqtary kóp – aqzany mendep, asqynu siklynda, әdettegi qozdyrghyshtarday ýnemi birdey virus taratpaydy. Árbir sikl – molekulalardyng jana mutasiyasyn әkelude. Búl – ýlken qater. Juyq arada oghan qarsy qoldanylatyn ekpe men dәri-dәrmekting tabyla qongy, sondyqtan qiyn. – Biologiya ghylymynyng magistri Zauzanyng pikirin professor zeyin qoya tyndady.

– IYә, iyә, búl – tabighatta ózine qolayly ortada payda bolghan bәle emes, laboratoriyada qasaqana әzirlengen indettik modeli. – Zerthana mengerushisi oilanghan qalpy, qolyndaghy qaryndashyn stolgha tyqyldatqan kýii otyryp qaldy. – Osynshama adam auyrghanda, virustyq týiirding bir-birine úqsaytyndary joq.

– Qytayda tәjtajaldyng 150-den astam nyshandaryn anyqtady. Al, VICh epiydemiyasy 40 jyl jýrse de, onyng genetikasynda 72 nyshan belgili boldy. Búl tajal virustyng bireuinen ondaghan, al ondyqtardan jýzdegen birin-biri qaytalamaytyn mutant, qúbyjyq molekulalar tabyluda.

– Bizdi ýreylendiretini, tәjtajal әr týiirine ózining genetikalyq nәlin qaldyruda. – Professor Erlan Kenesbayúly Zauzagha qarady. Ghalymnyng sharasyz anyrghany syghyr kózderinen kórinip túr. – Sóitip, rekombinasiya jasauda. Ol sonymen adam boyynda kezdesetin derttik nyshandarmen ghana RNK almasyp otyrghan joq, jabayy hayuandardyng boyyndaghy molekulalarmen genetika almastyrghan. Búghan qytaydaghy jarghanattan auysyp, adamgha auyz salghan tajaldyghy dәlel. Mine, onyng qaterli de erekshe qabileti. Álem virustar shabuylyna úshyrady. Búl – ghalymdar ghana shayqasatyn biologiyalyq maydan.

– Bizding fantastar shabuyldy jat planetalyqtardan kýtip jýrgende, bәle qytaydan jetti. Tajal virus jasushagha tórt ese jyldamdyqpen sinisip, kirigedi. Oghan mýmkindik beretin qyryqayaqtyng bashpaylarynday múrtshalary. Jabysady da týrli parazit bolmysqa ainala beredi.

– Aghzagha enip-ap, birden auru nyshanyn tudyrmay, jasyryn әdispen tarauda. Alghashqy belgisin bayqatqangha deyin 14-21 kýn beymәlim kýii jatady. Al, búl aralyqta nauqas ózining júqpaly dertke úshyraghanyn bilmey, qansha adamgha indetti taratyp ýlgeredi. Sondyqtan, ólim kórsetkishi joghary boluy әbden mýmkin. Múnday myng ailaly әbiletke qarsy әlem qauqarsyz bolyp túr ghoy. – Zerthana mengerushisi ornynan túryp, dәlizge bettedi. – Jaraysyn, Zauza, ózinning tabandylyghynnan ýlken ýmit kýtem, osy júmysynnyng negizinde naqty bir qorytyndy úsynasyng dep oilaymyn.

– Bar qabiletim men bilimimdi júmsaymyn... – Biologiya ghylymynyng magistri shynyn aitty.

Respublikalyq virusologiya zerthanasynyng ghylymy qyzmetkeri Zauza týrli virustar qatynasyn qoldan jasap, olardyng ózara әreketin zerttep jýrgenine biraz uaqyt boldy. Bir bayqaghany – tәjtajal adam boyyndaghy dofamiyn, oksidasiya siyaqty eki garmonnan seskenedi eken. Biraq olar bir sәtte әser etui kerek. Ekinshi ýlken kedergi, tajal – virus ta mynalar – garmondar. Tarau, júghu belsendiligin aitpaghanda garmon óz ortasynan tys ómir sýre almaydy. Búlardyng genetikasyn alyp, virustyq sipatqa ainaldyru jәne olardyng da biologiyalyq ortadan tys eki-ýsh kýn ómir sýre alatyn qabilettigin arttyru kerek. Ázirshe jana molekulany «dofoksi» dep atap otyr. Boljam boyynsha, búl molekula jasushadan da kishkentay týiirshek tәjtajalmen onyng aqzagha enbey túrghanynda jolyghuy kerek. Sonda dofoksy qytay virusymen әrekettesip, onyng genetikasyn joyyp, bәshpaylaryn qatyryp tastaydy. Sóitip, indet tudyratyn ol bәle biologiyalyq ortagha enbey túryp, kózi qúridy.

Mine, osy ghylymy jobanyng auanymen ýlken ýmit ýstinde tynymsyz arpalysuda. Ondayda uaqyttyng qalay ótip ketkenin de andamay qalady.

Zerthananyng ishindegi qonyrau soghyldy da Zauza monitorgha qarady. Ar jaghynan Erlan Kenesbayúly «jinalynyz, shúghyl ghylymy zertteu institutyna baruymyz kerek» dedi.

Búlar zertteu institutynyng ýlken dәlizine engende-aq qarsy aldarynan maman kiyimindegi Sәbit Múratúly shyqty. Taghatsyzdana kýtip, beyne kameradan qarap otyrsa kerek.

– Sәlemetsizder me, – dep bas iyzesip amandasty da, birden keshegi pasiyentting jayyna kóshti. – Týnimen agressivti minez kórsetip, dolyryp, dәrining kýshimen әzer basylghan. Endi qúlaghy estimeytin sanyrau bolyp qaldy.

– Búl aurudyng sipaty intensivti týrde ózgerip jatyr ghoy.

– Adamnyng aqylyna qonbaytyn auytqushylyqtargha úshyradyq.

Asyghys ýstilerine aq halat kiyip, keshegi kabiynetke endi.

– Siz kabinagha ótip, nauqaspen tildesiniz, klaviatura bar, – dedi.

Zauza shynynyng ar jaghynan kózi qyzaryp, óni dolyrghan milliarder Qimanovty kórdi. Palatasyndaghy ózgeshelik – ýlken monitor-televizor qoyypty.

– Bolat Asqarúly, qaliniz jaqsy ma?

– Sanyrau bolyp qaldym, estimeymin, – dedi qúlaghyn sausaghymen úrghylap.

Zauza kopiuterge jaza bastady.

«Ózinizdi qalay sezinesiz?»

Palatadaghy monitor-televizor kabinadaghy kompiuterge paralleli qosylghan eken, jazu arghy bettegi ekrannan ýlken qariptermen kórindi. Tósekting ýstinde otyrghan nauqas ony oqy salysymen barq etti.

– Sanyrau bolyp qalghan adam ózin qalay sezinushi edi? Ýnemi menireu tynyshtyq miyna keri әser etedi eken. Týnimen úiyqtamadym, oilandym. Bizge býgingidey korporativtik ókimet emes, últtyq ókimet kerektigine kózim jetti. Osynyng bәri oligarhtardyng jasandy patriottyghynan, eldi oilamaytyn, jeke qúlqynyn kózdegen qarau pighylynan bolyp otyr. Allanyng tikeley bizding kýnәharlyghymyz ýshin jibergen qarghysy. Kleptokratiyanyng saldary... Últtyq ókimeti bar Tәjikstan, Týrkimenstan, Mangholiya múnday keselden aulaq.

«Sabyr saqtanyz. Estu qabiletiniz qalpyna keledi» dep jazdy.

Aqsýiekterding qaymaghyna ainalghan, halyqaralyq dengeydegi tanymal bekzada kóz aldynda bayapar bireuding keypin keshken.

– Men búl jaqtyng medisinasyna senbeymin, býgin úshaghymdy әzirletemin de ketemin...

Búdan әri onymen tildesuding mәnisi joqtyghyn úghynghan Zauza lajsyz orynynan kóterildi.

Zerthanasyna qayta ainalyp kep, tynymsyz júmys istegen kelinshek keshki segizge qaray ýiine jetti. Sanat әli kelmepti. Kiyimin auystyryp bolghan kezinde esikting syqyrlaghanyn andady. Eri óz kiltimen qúlypty ashyp ishke kirdi.

– Al, kәne, virustargha soqqy bereyik, – dedi kýle, aldynan antiyseptikti alyp shyghyp. Kýieui alaqanyn tosty da, ótkir iyisti súiyqtyqty qolyna shylqyldata jaqty.

– Qazir saghat 9-da preziydent mәlimdeme jasaydy, tyndayyq.

– Indetke qarsy qúrylghan memlekettik komissiyanyng júmysy jayynda aitatyn shyghar.

– Kim biledi... – Sanat syrt kiyimin ildi de jatyn bólmege bettedi, әieli as ýige ótti.

Shәy ýstinde karantin jariyalanghanyn, ol eki kýnnen keyin kýshine enetinin estidi.

– Áldebir mýddeli toptyng shpiondyq terrorlyq әreketi dep oilaymyn. – Sanattyng aqqúba óni qúbylyp, keng mandayynan jinishke syzyqtyng izi bilindi. Kókshil kózderi bozang tartqan.

– Biologiyalyq shabuyl... Kim bolsa da alibii kýshti.

– Ýshinshi dýniyejýzilik soghys bastalyp ketti. Qazirgi soghystyng sipaty mýlde ózgergen. – Kókshil kózderi oily qalpy әieline qarady. – Búrynghyday myltyq atylmaydy, bomba jarylmaydy. Qastandyq teoriyasy men strategiyasyn әzirlegen top, aqparat maydany men biologiyalyq shabuylyn qatar qoldanady. Onyng әseri óte kýshti, olar tez nәtiyjege qol jetkizedi. Dýniyejýzine tiygizer zalaly asa zor, al paydasyn osy at tóbelindey mýddeli top kóredi.

– Sondyqtan ekeumiz eldegi eki strategiyalyq salany baqylauda ústaymyz. – Kelinshek jymiya kýldi.

– Býgin bizding bir әriptesimiz júmysta otyryp, ózinen-ózi solqyldap jylasyn. Azamattyng bolmaytyn nәrsege enkildep jylauy, qanday ersi...

Zauza kýieuining betine әri-sәri halde qarady. Jaman nәrseni qozghaghysy kelmedi me, әngimening betin basqagha búryp әketti.

– Qashan bizding kishkentayymyz bolady?.. Bala sýigim keledi...

Sanatqa da múnday әngime estu kóniline jagha qoymaydy. Birinshi әielinen balasy bar. Dәrigerlerding aituy boyynsha, kinә – Zauzada.

Ornynan túryp kelip, kónili jasyp qalghan kelinshegining iyghynan qúshaqtady. Ol da kózi botalap, ornynan týregele berdi. Kýieui bauyryna tartyp, erininen sýidi.

– Alla búiyrtqanda bolady.

Áyelining tamaghynan iyiskedi. Ásheyinde júpary anqyp, jandy elitetin fransuz әtirining úshtyghy da joq. Anadayda túrghan antiyseptikti qolyna tamyzyp, múrynyna apardy. Baghana da andaghan, iyis atauly izim-ghayym.

Áyeli múnyng әreketine kýmәn aralas әldebir úghymnyng jeteginde:

– Ne boldy? – dedi.

– Eshteme...

III

Zauza tanerteng әldebir ýnnen oyandy, jaryq týsipti. Sanat múrynyn dәmil-dәmil tartady. Moyynyn búryp sol jaghyndaghy kýieuine qarap edi, ol shalqasynan jatyr eken, kózi jasty siyaqty. Áyelim «úrlyghymdy» bayqap qalmasyn degendey, bir qyryna qaray aunap, teris búryldy. Zauzanyng jýregi shym ete qaldy. Sosyn kýieuin tu syrtynan qúshaqtap, jaymen:

– Ómir qiyn soghyp jýr me? – dedi.

– Úlym esime týsti, men ony tasbauyrlyqpen tastap kettim...

– Oghan mening kinәm joq qoy?..

– Jo-oq, sening esh aiybyng joq.

– Balama qazir ketem deseng de, qarsy emespin...

Sanattyng denesi selk-selk etti, qystyghyp jylap jatqanyn bildi. Ári, ony jazghyra almady, búl – ózine mәlim indetting saldary ekenin ishtey úqty.

Úiqysy shayday ashyldy, ornynan týregelip, vannagha bettedi. Sosyn, tanghy astyng qamyna kiristi. Ádettegidey dastarhan әzir bolghanda Sanat ta as bólmege endi.

– Qymbattym. – Stol basynda otyrghan әielining iyghynan qúshaqtap, mandayynan sýidi. – Qayyrly tan!

– Qayyrly tan, qyranym!

Ol ornyna jayghasyp, quyrylghan júmyrtqany asap jiberdi de ary-beri tolghap, otyryp qaldy.

– Ne boldy?

– Týk dәmi joq.

– Qoy... – Zauza atyp túryp, kýieuining tarelkasyn aldy da múrynyna taqap iyiskedi. Shyjghyrylghan maydyng iysi bar, aldyna qoydy da, shetinen auyz tiydi. Dәmi bar. Erine qobaljy qarady.

– Eshtemesi joq, kәdimgi tagham. – Tarelkany qaytadan kýieuining aldyna әkep qoydy. Ol qúlyqsyz asty auzyna sala berdi.

– Bizding bәrimizdi býginnen júmysty qashyqtan isteuge jiberdi. Tapsyrmalardy ýide otyryp oryndaymyz.

– Qanday jaqsy. Meni laboratoriyalyq júmystar kýtip túr.

Asyn iship bolghan Zauza maskasyn kiyip, syrtqa bettedi.

«N» qalasynyng kóshesindegi әdetki kólikter legi siyregen, jayaujoldaghy jýrginshiler mýlde joq. Ýirenshikti kórinisting yrghaghy búzylghany kóniline jaman әser etti. Dýnie әldebir apattyng aldynda túrghanday, demin ishine tartyp tyna qalghan.

Indet jaylaghan aura alandatqan qalpy kabiynetindegi kompiuterin iske qosty. Syrt kiyimin sheship, ayaq kiyimin auystyryp, stol ýstindegi qaghazdaryn rettestirip bolghansha, operativti jady baghdarlamalardy jýktep ýlgerdi. Ghalamtorgha ýnilgeninde eng birinshi kózine týskeni Rimdegi ýlken meshit mýftiyining mәlimdemesi boldy.

«Adamzat órkeniyetine ólsheusiz ýles qosqan ejelgi Rim eli – Italiya memleketining basyna qasiretti zaual týsti. Kýn sayyn myngha tarta bauyrlarymyzdan aiyrylyp otyrmyz. Osy qiyn qystau kezende sizdermen birge ekenimizdi, birtútas ekenimizdi jetkizgimiz keledi. Qazagha úshyraghan otbastaryna kónil aitamyz».

Eriksiz onyng astyndaghy pikirlerge de nazary audy.

«Adam balasy aiuannan da beter kýnәharlyqqa bardy. Qúdaydy úmytty. Sonyng kesirin tartatyn uaqyt keldi, tartyp jatyr».

«Azghyn toptar kýshtep, músylman әielderining oramalyn sheshtiruge, betin ashugha tyrysty. Endi ózderi betterin býrkep, beti ashyq adamdargha shoshyna qaraytyn halge jetti».

«Adam әbden shekten shyqty. Áyel әielmen nekelesedi, erkek erkekpen júbaylyq júp qúryp jatyr. Alla qúldaryna osyny nәsip etip pe edi? Otbasy qúndylyqtary, ómir sýru talaptary óreskel búzyldy. Virustan emes, ózderinning imansyzdyqtarynnan qorqyndar».

«Pende atauly búghan deyin bolghan sunami, jer silkinisterin, indetterdi elemedi, qorytyndy shygharmady. Ayuandyq әreketin jalghastyra berdi.

Búryn jer bir ghana qúrlyqtan túrghan, alapat silkinis pen sunamy bolyp, topansu qaptap, jerdi parsha-parsha etti. Sóitip Alla qúldaryn alty qúrlyqqa bólip tastady. Al sol topansu ne ýshin bolyp edi. Onda da osylay adamdar әbden azghyndyqqa týsken. Azghyndyq býgingi Europadaghyday Lut elderining arasynda keng etek aldy. Jabayylyq pen búzaqylyq mýlde asqyndady. Alla Qúranda «Sender búryn әlemde eshkim istemegen arsyzdyq istedinder. Áyelderdi qoyyp, erkekter men erkekter jynystyq qatynasqa týstinder – azghynsyndar» – dedi (Aghraf 80, 81).  

Mine, osynyng kesirinen adamzat balasy Allanyng qaharyna úshyrap, jer әlemdi topan su qaptady. Núq payghambargha әr jәndikten eng adal, taza júptardy ghana kemege alugha perishteler arqyly pәrmen týsirdi. Imansyz el týbirimen joyyldy. Endi, mine, әlemde hayuandyq qayta órship, taghy da Allanyng qaharyna úshyrap otyrmyz. Stadiondar morgke ainaldy. Qúdaydyng qútty kýni ólgen myng adamdy órtep jatyr».

Ári qaray oqy beruge dәti jetpedi, kelinshek sýlesoq otyryp qaldy. Bir sәt jýie-jýiesi men iyini bosap, kensirigi ashydy da tamaghyna óksik tyghylyp, kózinen jas saulady...

Áldenuaqytta telefon shyryldady.

– Qayyrly tan! Maghan kelip ketshi. – Erlan Kenesbayúlynyng ýni sergek estildi.

Kózining jasyn qúrghatyp, ózin jónge keltirip, bastyghynyng kabiynetine engeninde ol әldekimge ekilene sóilep jatyr eken.

– Ashtyq kelip, qolyna týskenin jep jatsa, biz ne istey alamyz? Ol nauqastyng boyynda virustyq nemese bakteriyalyq kesel joq, dimkәstikti jýike jýiesinen izdeu kerek. Biz strategiyalyq manyzdy jobamen ainalysyp jatyrmyz, bara almaymyz. Ol pasiyentti ózge mamandargha kórsetip, solarmen aqyldasu kerek.

Tútqany ornyna qoydy da:

– Osylar qyzyq, – dep basyn shayqady. – Keshegi institut diyrektorynyng orynbasary Sәbit Múratúly, «taghy da kelsenizder, ana milliarder ashtan ólerdey bәrin jalmap, jep jatyr» deydi.

– Týsinbedim... – Zauzanyng kózi baghjang etti.

– IYә, iyә, tura maghynasynda. – Professor múnyng betine ejireye qarady. – Toyghanyn bilmeydi deydi. Karantin kýshine enbey túryp, әieli, kómekshileri býgin shetelge úshaqpen әketpek eken.

– Jaman, jama... beti aulaq...

– Adam týsinbeytin, búryn joq nәrseler órbude ... – Zerthana mengerushisi sәl bógeldi de, – jaraydy, ony qoyshy, – dep, qolyn bir siltedi. – Aqshasyn tólegennen keyin jandary shyghyp barady ghoy. Óz sharuamyzgha kósheyik. – Professor Zauzagha súrauly kepte qarady.

– «Dofoksi» genetikasyn virustyq sipatqa әkeldim de jylqy túmauynyng molekulasymen mutant jasadym. Sonda ol virus retinde auada da, ózge de materialdyng ýstinde tarauy tiyis. Endi laboratoriyada osy algoritmdi synaqtan ótkizip kóru kerek. Bәri sәtti shyqsa, biz indetti jenemiz.

– Teoriyang dúrys, praktikada qalay bolady eken?

– Kóremiz...

IV

Júmysynyng sәtti jýrip jatqandyghynan ba ýige kónildi oraldy. Ishke engeninde zal jaqtan Sanattyng búira shashy kórindi.

– Sharshadyng ba, qymbattym?

– IYә, kýni boyghy jybyr-jybyr qozghalystan, laboratoriyadaghy shlem men maska túmshalaghan qapyryq auadan qaljyraysyn.

Kýieui antiyseptikti әkep, alaqanyna qúidy.

– Men keshki as әzirledim, biraq bilmeymin...

– Neni bilmeysin?

– Dәmin... qalay shyqqanyn...

– Qarynym ashyp keldi, ne berseng de ishemin.

– Onda as bólmege kele ghal.

Ekeui tamaq ishti. Ázirlegen kespesi dәmdi eken.

– Mening qyranymnyng qolynan kelmeytini joq. – Kelinshegi kýlki aralastyra, erkelete til qatty.

– Qoyshy, meni búrynghy jigitinnen artyq kórmeysin.

Zauzanyng jýregine bireu biz súghyp alghanday әser etti. Kýieuining ónine jalt qarady. Ol kózi bozaryp, sazara qalghanday kórindi.

Sanatqa túrmysqa shyqqansha sol adammen ómiri jarasyp edi, tabany kýrektey tórt jyl qatar jýrdi. Ókindiretini – qosylmady, barmaghyn shaynatatyny – alghashqy nәrestesin aldyryp tastady. Sonyng kesirinen qayta sәby sýie almay, Sanat ekeui soqa bastary sopiyp keledi. Osynyng bәrin endi kýieui myna sózimen betine basyp otyr.

– El qúlay senetin, siqyrly sezim retinde sipattalatyn mahabbat jalynymen sýiding be ony?

– IYә, solay sýidim eken dep sendim. – Ýndemey qoysa, ereges órship ketedi eken dep, jasynqy halde jauap qatty.

– Sodan, jalt etken mahabbat ótti de ketti me? – Eri jek kóre bedireye qarady.

– Joq, mening oiymsha әu basynan dúrys bolmady dep oilaymyn.

– Sonymen, – kózin ejireyte qadaldy, – sýimeysing be?

– Joq, men ony qazir sýimeymin. Búryn da ol kinodaghyday ólip-óshken sezim emes-tin...

– «Kinodaghyday mahabbat emes» deysin, ә-ә... – Sanat eki qolyn aldyna qoydy da, ne dep ketkenine endi esep bergendey otyryp qaldy. – Shynyndy aitshy, әielderdi kinoindustriya әbden býldirdi. Sender romantikalyq filimderdi kórip alyp, ómirde solay bolady dep nanasyndar.

– Ol kinolar әldebir oqighalargha negizdelgen ghoy. – Zauza betine shirkeu bolghan ótken ómirinen qorynyp, erine taghy da jabyrqay kóz jýgirtti.

– IYә, bireuding erikken qiyalynan tughan. – Sanattyng ýninde kelemejding izi jatty.

– Úly mahabbat bar ómirde...

– Oghan aqymaqtar ghana senedi

– Tek aqymaqtar ghana senbeydi. – Kelinshekting ýni yshqyna shyqty. – Sen mahabbatta eshteme týsinbeysin, sezim bolmasa, sening qasynda jýrmes em...

– Men bәrin týsinem, meni ýiretuding qajeti joq.

– Solay ma?

– IYә. Mahabbatqa qatysty ghylymy týsinikteme bar.

– O-o, әlbette bar...

– Úsaq jәndik retinde biz ózimizge júp tabudy baghdarlama etip, miymyzgha kirgizip alghanbyz. Óitkeni bizding biologiyalyq maqsatymyz – kóbei. Sosyn, izdep jýrip ony tabamyz. Ásem dýnie retinde oghan yntyzarlana qaraymyz, sol sәtte miymyz dofamin plazmasyn bólip shygharady. Dәl sol dofamin degen bәleni my kokain qabyldaghanda da bóledi eken. Sondyqtan, jaqsy kórgen, ghashyq adamdar aqyldarynan adasady. Aqyldan aljasqannan song әlgi adamgha baylanyp qalamyz, ol azday – údayy sol turaly oilaymyz, yntyzarlanamyz, tipti ony narkotik siyaqty qajetsinemiz. Búl sezimdi, sezim emes, naqtysynda gormonaldyq jarylysty – adamzattyq úghymda «mahabbat» dep ataydy. Adamdar bir-birimen tósektes bolghannan keyin, oksidasiya degen ózge garmon bólinip shyghady. Ol basybaylylyqty arttyrady. Onyng mindeti men maqsaty, bala óskenshe júptardyng arasyn ajyratpay, baylanysta ústau. Mine, mahabbat degen sol. – Aldynda túrghan tarelkany alyp, laqtyryp jiberdi. Ol qabyrghagha tiyip, kýl parshasy shyqty. – Sen menen tek lәzzat qana, jylylyq izdep jýrgen adamsyn. Basqa eshteme emes. – Qaynaq suymen tefalidi bir jaqqa laqtyrdy. Onyng doyyr da aiuandyq әreketi sәt sayyn asqynyp bara jatty. Zauza bir bәlege arandamay túrghanynda tezirek ketip qalugha әrekettendi. Esirik bughan Sanat keri búrylghanda dereu ornynan túryp, jatyn bólmege úmtyldy. Apyl-ghúpyl kiyindi de sómkesin alyp, sytylyp ýiden shygha berdi.

Kóshede artyq qozghalys joq. Qaranghylyq әdettegiden qon tәrizdi. Joldy qualay janghan jaryq bolmsa, soqyr týn. Kýieuining әreketinen ýreyi úshyp, jýregi atqalaqtaghan Zauzanyng bolashaghy odan da qara túnghiyq siyaqty kórindi. Sanatpen tanysqanynda qúrbylarymen pәter jaldap túryp jatqan. Ekeui bir jylday kezdesip, sóilesip jýrdi. Sonda bir-biri jayly kenirek bildi. Ol ajyrasqan eken, bir úlymen әielin jiberipti. Sosyn júmys babymen osy jaqqa qonys audaryp, qyzmettik pәter tiygen. Ábden syralghy jandargha ainalghanda ekeui bas qúraghan. Qabaq shytyspay túryp kele jatyr edi. Ásirese janyna batqany – jayly oryn, kýni ýshin jýrgendey kóredi... Osy pighyly men әreketi ýshin múny jek kóredi eken...

Ózegi uday ashyp, kózinen jasy saulay jóneldi. Jol bualdyr tartyp, eshtemeni baghdarlay almady. Sosyn, dereu ong jaqqa búrylatyn shamyn qosyp, mashinasyn shetkerige shyghardy. Kóligin toqtatty da rulidi qúshaqtap solqyldap jylady. Qysylyp, úyalatyn eshkim joq enkildey jylady, kózinen aghyl-tegil jas aqty. Dolyghy әbden shyghyp, bir kezderde óksik qana qalghan. Kenet patrulidik mashinanyng siyrenasynyng ýni estilip, jarq-júrq etken jaryghy bilindi. Sonynan alapat gýril estildi. Túsynan polisiyanyng kóligi ótti de, izinshe BTR-lardyng legi jer әlemdi dirildete tútas joldy ala aghyldy. Onysyz da jýregi shaylyqqan kelinshekting boyyn ýrey biyledi. Soghys bastalyp ketkendey әser qaldyrdy.

Búl – týngi saghat 0.0-de kýshine enetin karantin tәrtibin ornatatyn qaruly kýshting tehnikasy edi. Bir jaqsysy qolynda «virusolog, indet kezinde tәulikting qay kezi bolsa da júmysqa tartylghan» degen anyqtamasy bar. Dәtke quat etetini sol ghana.

Sanat әieli ketkennen keyin jynyn aldyrghan baqsygha úqsap, divangha bardy da otyryp qaldy. Qansha otyrghany belgisiz, әiteuir úzaq uaqyt qimylsyz melshiydi de qoydy. Ózining ne býldirgenin, sonsha kýstanalaytynday Zauzanyng ne jazyghy baryn saralaugha tyrysty. Biraq, dәti jetip, telefon soghyp, keshirim súray almady. Alayda, kónili alandap, beymaza qalpy ishtey alsúrdy. Sol týni úiyqtamady. Tanerteng túryp, sýzgiden su alyp ishti. Dәmi joq. Staqanyn stolgha qoyghanda dybysyn estimedi. Qayran qalyp, taghy da taq etkizip qoydy. Esh dybys joq. Jýgirip baryp teledidardy qosty. Eshteme estimeydi, mylqau kino jýrip jatyr. Dauysyn kóterdi, bәribir tyrs etken ýn qúlaghyna jetpedi. Barynsha aiqay saldy – ýni shyqpay ma, әlde shyn qúlaghy estimey me, ara jigin ajyrata almay airan-asyr qalpy eki shekesin ústap otyra ketti.

V

Júmys ornyna týnep shyqqan Zauza «dofoksi» virusynyng biologiyalyq ortadan tys bir tәulikten astam tirshilik keshkenin jәne belsendi әleuetke ie ekenin kórip, airyqsha quandy. Koronavirus pen ekeuin mikroskopqa qoyyp qaraghanda, tajal dofoksy yadrosyna tartylyp, jabysa qoydy. Biraq oghan genetikalyq uyn jiberip, qúbyjyq etip ýlgermey az ghana uaqyttyng ishinde ózi óli bólshekke ainalyp qala berdi. Óitkeni, dofoksiyding qúramyndaghy oksid – plazmalyq plenka jasap, jat element koronavirusty qorshaghan ortagha zalalsyzdandyryp, qatyryp tastady. Yaghni, qauipti virus әuelgide balgha batqan araday shyrmaugha týsip, belsendiliginen aiyryldy. Sosyn, jansyz týiinge ainalyp qaldy.

Ghalym kelinshekting jýregi atqalaqtay quandy.

– Men qastandyq teoriyasynyng iyeleri men biologiyalyq soghysty jendim! – dep aiqaylap jiberdi. Sosyn dereu, jiyrma minuttay shamagha sozylghan virustar әreketining beynekórinisin Erlan Kenesbayúlynyng poshtasyna salyp jiberdi. Boyynan aur jýk týskendey jenildep qaldy. Sol sәt quanysh kónilin lekitip, qanatty qarlyghashtay úshyp ketuge shaq edi. Tez-tez zerthanalyq kiyimin sheship, tazalanyp, kabiynetine jetkenshe asyqty.

Kabiynetine kelisimen stolynyng ýstinde jatqan smartfonyn qolyna aldy. Bir-eki qonyrau soghylyp, ýsh-tórt vasap habarlamalar týsken eken. Vasapta «Qyranym menin» degen ataumen tirkelgen kýieuining beynesi kózine ottay basyldy. Ýnjazba habarlama jiberipti: «Janym menin, keshegi sózderdi aitqan men emes, keshirshi... erkimnen tys әldebir kýsh sóiletti...»  Mobiliniygin әri ysyryp qoydy da, bir uaq ýnsiz otyryp qaldy, janaghy shalyqtaghan quanyshyn topan su shayyp ketkendey. Sosyn dereu tintuirge qolyn sozyp, kompiuterine nazaryn audardy. Bastyghyna jibergen mikroskoptyng okulyary arqyly týsirilgen beyneni qaytalap kórgisi keldi.

Beynekórinisti taghy bir múqiyat qarap, jýregi jaryla quandy. Adamdardyng ýreyi men qasiretinen aqsha jasaugha úmtylatyn iri farmasevtikanyng aram pighyldaryna tosqauyl qoyylatynyna ózin baqytty sezindi.

Alyp qashqan kónilmen dalagha atyp shyqty. Kóshe tym-tyrys. Mashinasyna mindi de ortalyqqa qaray bet aldy. Aldyndaghy ýlpildegen ýkining arasynan aq jaulyqty әjesi búghan kýlimdey qaraydy. «Atyndy elining qamyn jeytin ýlken azamat bolsyn degen niyetpen qoyghamyz» degen sózi jadynda әldeneshe qaytalandy. Sosyn halyq anyzynyng jelisi esine oraldy. Zauza esimdi qyz sary atangha minip, otyngha barady. Kýnning jylylyghynan jenil kiyingen eken. Otynyn alyp, atanyna artyp, kele jatqanynda jolda ayaq astynan ayaz týsip, ýsik jýrip Zauza da, jýni qyrqylghan sary atan da qatty suyqtan mert bolady. Biraq, ýiining otyn sóndirmeuge, jylylyghyn qashyrmaugha úmtylghan Zauza qyz halyqtyng jadynda mәngige qalyp qoydy.

Oy legimen basqa baghytqa búrylyp ketken eken, tar kóshelerge úshyrasyp, kottedj ýilerding arasymen kele jetty. Kenet әldebir qaqpadan bir jigit atyp shyghyp, mashinasynyng astyna týsip kete jazdady. Zauza shoshyna ýreyi úshyp, rulidi búra jaltardy. Ol әldene dep aityp, bayaparlana baqyrady. Sәl úzap baryp, terezesin ashty: «mening qúlaghym estimeydi, sen estiysing be?» dep aiqaylap jatyr. Taghy da osynday adamdar úshyrasar degen oimen tezirek ýlken kóshelerge qaray shyghyp ketuge tyrysty.

Sýliktey jabysqan ýnqatqyshtan qonyrau ýni bezildey jetti. Onyng ýirenshikti yrghaghynan professor ekenin jazbay bildi.

– Tyndap túrmyn sizdi, Erlan Kenesbayúly.

– Kórdim enbegindi. Álemdik sensasiya! Sen baqyt nyshany arqyly adamzatty arashalap qaldyn.

Zauza ne derin bilmedi. Mashinasyn kilt toqtatty da tyrs etpey otyrdy. Kensirigi ashyp, tamaghyna óksik tyghylghanday. Professor da ýnsiz. Kenet onyng arghy betten enkildep jylaghan ýni estildi. Zauzanyng da úzyn kirpikterinen badana jas ýzilip týsti. Professordyng «baqyt nyshany arqyly» degenin úqty. «Dofamindi» ghylymda «baqyt gormony» dep ataytyn edi.

Úzaq uaqyt tilge kele almaghannan son, baylanysty óshirip tastady. Solay egilgen qalpy kókireginen zapyrany aqtaryla kóz jasyn tókti. Quanyshtan ba, qasiretten be – ne ýshin jylap otyrghanyn ekshey almady.

Aldyda bir júmadan keyin ot amaly, sosyn qúralaydyng salqyny keledi. Ar jaghynda Zauza amaly tughanda tәjtajaldyng tamyryna birjola balta shabylatynyn adamzat әli bilgen joq edi.

***

Ádilbek Ybyrayymúly

2020 jylghy 6 sәuir, saghat 02.02

Abai.kz

2 pikir