Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5398 0 pikir 17 Qazan, 2011 saghat 02:22

Myrzageldi Kemel. Shәkәrim joly

Shәkәrimning ózinin: «Bireuding jayyn synamaq búryn, onyng ómir sýrgen ortasyna, ómirine bayyppen kóz jiber, jaghada qayyq kýtip túryp, qayyq kelmes búryn jýkti arqalap túrghan jolaushygha úqsama. ...Meni bilu ýshin, men mingen qayyqqa min, sonda ghana ómir jayymdy týgel úghasyn, sýiinishim men kýiinishimdi, kýizelisimdi týsinesin, sonda ghana anyq tanyrsyng kimdigimdi...» degen sózin tekten-tekke kitapqa epigraf etip almaghanbyz. Shәkәrimning túlghasyn, tabighatyn, oi-niyetin, ghalymdyghyn, filosoftyghyn zerdeleu ýshin ol ómir sýrgen zaman shyndyghyn biluge tyrysu kerek. Ony bilgende de sol kezdegi zamana aghymyn, onyng ishki iyirimderin, bodan etip otyrghan elding qazaqqa jasaghan tyiym-talabyn, qiyanatyn sezinu kerek. Qazirgi zaman da naq solay, eshbir sayasatqa baghyndyrmay, odan ada, býkpesiz zerdeleuge týsui tiyis. Ol kezdegi aqparat jútandyghy men býgingi aqparat tasqynynyng moldyghy da esten shyqpauy tiyis.

Shәkәrimning ózinin: «Bireuding jayyn synamaq búryn, onyng ómir sýrgen ortasyna, ómirine bayyppen kóz jiber, jaghada qayyq kýtip túryp, qayyq kelmes búryn jýkti arqalap túrghan jolaushygha úqsama. ...Meni bilu ýshin, men mingen qayyqqa min, sonda ghana ómir jayymdy týgel úghasyn, sýiinishim men kýiinishimdi, kýizelisimdi týsinesin, sonda ghana anyq tanyrsyng kimdigimdi...» degen sózin tekten-tekke kitapqa epigraf etip almaghanbyz. Shәkәrimning túlghasyn, tabighatyn, oi-niyetin, ghalymdyghyn, filosoftyghyn zerdeleu ýshin ol ómir sýrgen zaman shyndyghyn biluge tyrysu kerek. Ony bilgende de sol kezdegi zamana aghymyn, onyng ishki iyirimderin, bodan etip otyrghan elding qazaqqa jasaghan tyiym-talabyn, qiyanatyn sezinu kerek. Qazirgi zaman da naq solay, eshbir sayasatqa baghyndyrmay, odan ada, býkpesiz zerdeleuge týsui tiyis. Ol kezdegi aqparat jútandyghy men býgingi aqparat tasqynynyng moldyghy da esten shyqpauy tiyis.

Shәkәrimning kezinde (onda da ótken ghasyr basynan bastap qana) qazaq tilinde birer jurnal shyqqanyn, kitap basuda Omby, Qazan, sol kezdegi Reseyding astanasy Sankt-Peterburgte ghana azdaghan mýmkindik bolghanyn este tútu abzal. Sol kezden bir ghana mysal aitsaq, Abay ólgennen son-aq onyng jazghandaryn kitap etip shygharugha tyrysqan ziyaly azamattar oghan bir jyl dayyndalghan, eki ret tekserilip, Álihan Bókeyhanovtyng redaksiyalauynan ótken. Kitapqa enbek shygharmalardy týzetkennen keyin ony kóshirip jazudyng ózi bir azap, jaza biletin jalghyz ghana Mýrseyit. Mýrseyit bolmaghanda Abaydyng dana sózderining ózi uaqyt óte kele kómilip, jarym-jartylay bolsa da úmytylyp, tarih qoynauynda qalyp qoyy da mýmkin eken. Kitap shygharmaq jospary tek 1909 jyly ghana, jogharydaghy atalghan qalalardyng bәrine baryp jýrip zorgha jýzege asyrylghan. Sonyng ózinde kitap bastyru ýshin aparghan 200 somy kitapty tolyq bastyrugha jetpey qalyp, Abaydyng qara sózben jazghan «Ghaqliyasyn» tútasymen alyp tastaugha mәjbýr bolghan. «Ghaqliyanyn» birinshi kitapqa enbey qaluy osy kýnge deyin Abaydyng atyn kýndeushilerding sózine sebep boluda.

Aqparat degende, onyng terenine ýnilip qarasaq, әuel basta eshtene bolmaghan, sodan keyin sóz bolghan, artynan jazu payda boldy, keyin kitap basyp shygharudy oilap tapty, odan dybys pen kózben kóru arqyly (radio, magnitofon, teledidar jәne beynetaspa) týisinu boldy. Endi súhbattasudyng jana kezeni - internet-jýiege kóshe bastadyq.

Jazudy feodaldar ústandy, kapitalister kitap pen bastapqy elektrondyq aqparat qúraldaryna sendi. Qazirgi aqparattyng ishindegi eng bolashaghy bary - býkilәlemdik shyrmauyq dep atalatyn internet jýiesi. Ol býginde shynymen-aq býkil әlemdi shyrmap alghan. Ne izdeseng barlyghyn tabasyn. Onyng 67 payyzy aghylshyn tilinde. Aghylshynshasyn qaraugha bilimi jetetinder bizde az. Orys tilinde bar bolghany 3 payyzdyng tónireginde. Sonyng ózinde - tenizdey mol, qarap tauysu mýmkin emes. Kerek nәrsendi әp-sәtte tauyp alasyn. Kemshiligi - qazaq últyna, onyng tarihyna, tiline, diline, dәstýrine, kisilik bet-beynesine qatysty mәlimetter az, tipten joqtyng qasy. Búl orayda jetile almay jatqanymyz ras.

Barlyghyn bizding alghan aqparatymyzdyng kólemi, shynshyldyghy, bizding qabyldau qabiletimiz sheshedi.

Ýshinshi dýniyejýzilik soghys bitkennen ondaghan jyldar ótken song Aziyanyng it túmsyghy batpaytyn qalyng ormanynyng ishinde adasyp jýrgen japon soldaty tabylghan. Oghan berilgen әskery tapsyrma toqtatylyp ne ózgertilmegen son, soldat bayqús jalghyz jýrip әskery tapsyrmany oryndaudy jalghastyra beripti. Sol tapsyrmany oryndau jolynda kóp jyl kózden tasa jýre bergen. Onysyn Otangha berilgendik deuge de bolar, biraq el bar jerden qashqaqtaghannyng nәtiyjesinde soghys bitip, beybitshilik ornaghanyn da bilmey qalghandyghy deuge jaqynyraq.

Búl sarbazgha kýluge de bolmaydy. Onyng aqparaty bolmaghan ghoy. Bizde de keyde solay bolyp jatady. Keyde kerisinshe aqparattyng moldyghy men әr týrliliginen, olardyng birin biri joqqa shygharatyn keregharlyghynan qaysysyna senerimizdi bilmey qinalamyz. Biz ózimiz biletin aqparat tónireginde ghana oy tolghap, sheshim qabylday alamyz. Biz ózimizding kishkene ghana әlemimizding ishinen shygha almaymyz. Sondyqtan biz de japon soldatynyng kebin kiyetin kezimiz kóp.

Biz ózimiz oiymyzda jasap alghan әlemimizde ómir sýremiz, onyng ózin ózimizge beyimdep, yqshamdap qúrastyryp alamyz. Sol ózimiz qúrap alghan әlemimiz bizge әlemning qanday ekenin kórsetetindey oida bolamyz. Biz oidan qúraghan, qiyalymyz jetken shekting aumaghynda oilay jәne sezine alamyz. Jaghday kýrdelengen sayyn biz boljam jasay bastaymyz, sóite-sóite aqiqatty ózimizding qalauymyzgha qaray beyimdegimiz keledi.

Til bizdi januardan ózgeshelep túr. Til arqyly qoghamdastyqtyng barlyq mýshelerine aqparat taraydy. Anshylar men ósimdik jinaushylar qay ósimdikti jeuge bolady, qay januardyng qanday mýshesin qanday tәsildermen jeuge әzirleu kerek - sonday aqparattardy taratyp otyrdy. Búl aqparattar birtindep barynsha kóp adamdardy qamtydy, úrpaqtan úrpaqqa jalghasty. Júrt ózgelerding qatelikterinen qorytyndy shygharudy, bireulerding ozyq tәjiriybesin qabyldap, ýlgi aludy ýirendi. Osylay adamzat balasynda zerde payda boldy, ol bilimdi jetildire týsuge iytermeledi. Degenmen auyzsha taratylghan sózding mýmkindigi shekteuli edi, ol aqparat taralu barysynda búrmalanatyn әri kóp aqparatty este saqtaudyng mýmkindigi az edi.

Jazu payda bolghan kezde ony jay adamnyng da paydalana aluy mýmkin-au degen oy eshkimning qiyalyna kirip-shyqpaghan. Jazba til bastapqyda adamdardy odan әri qúl ete týsu ýshin paydalanylghan, ony fransuz antroprology Klod Leviy-Strosstyng zertteuleri kórsetti.

Jazba til jana engen kezde de býgingi internet arqyly bir-birining didaryn kórip otyryp sóilesu sekildi keremet kóringen. Jazba tildi ýiretken Egiypet qúdayy Tot bar siqyrdyng qúdayynday tanyldy. Jazu men oqu әlemdi jәne ol turaly úghymdy ózgertti. Jazba til payda bolghannan beri imperiya týsinigi payda boldy. Óitkeni baghyndyru jenildedi, úzaq qashyqtyqtargha jәne kóp taraptargha bir mezgilde aqparat, núsqaular, búiryq jiberu mýmkin boldy. Ol rulardan qúralghan, ne bolmasa әr qalalardaghy jeke-jeke kishigirim memleketterdi ydyratty. Biylik búrynghydan beter ortalyqtandyryla bastady, sóitip jeke biylik saltanat qúrdy. Baghyndyru jenildegendikten biylikke qúmarlyq artty. Biylikke ie bolghandardyng yqpaly men tabysy eselep ósti. Bara-bara ókimet basyndaghylar sheksiz baylyqty iyelenu mýmkindigine qol jetkizdi.

Rim imperiyasynyng ydyrauyna papirus óndirisining tómendeui sebep boldy deushiler bar. Iogann Gutenberg baspa stanogyn oilap tapqan on besinshi ghasyrdyng ortasy aqparattyng jana dәuirge jetelegen tónkerisi retinde tanyldy (On besinshi ghasyrdyng ortasynda baspa óndirisi bastalghan kezderi qazaq memlekettiligi jana payda bolghan edi. Bizding ghalamdyq dengeydegi ornymyzdy osydan-aq baghamday beruge bolady). Baspa stanogy adamzat qoghamynyng damuynyn, industriyalanudyn, tipti jahandanudyng manyzdy alghysharty boldy. Sol kezderden bastap búrynghy aksioma sanalyp kelgen nәrselerding bәrining kóbesi sógildi.

Baspa stanogy arqyly kәsipkerler zattaryn ózderining qiyalyna da kelmegen kólemde shygharugha jәne qinalyssyz satugha mýmkindik aldy.

Qazaqtardyng meymandostyghy jayynda oilana kelip men ózim ýshin mynaday janalyq ashtym: qazaqtar әr jerde jeke-jeke nemese az ghana ýy bolyp otyrghanda, auyl men auyldyng arasy alshaq bolghan ilgergi zamanda aqparat berushi tek qana syrttan keletin adamdar bolghan. Sondyqtan qazaq olardy qúdayynday kýtip, jaqsylap tamaqtandyryp, qonaq etken, sóitip qazaqtyng meymandostyq minezi qalyptasqan ba eken dep topshyladym. Búl oimen kelispeushiler de bolar, degenmen qazaqtyng meymandostyghyna jana aqparat әkelushilerdi zaryghyp kýtu de әser etu mýmkindigi qisynsyz emes.

Baspa mashinasy arqyly Bibliyanyng taraluy әrkimning Qúday sózin ózinshe taldauyna mýmkindik berdi. Býgingi internet jýiesi - adamnyng óz sanasy jetken dengeyinde tandau mýmkindigin beredi.

Sonymen, býginde aqparat kóp, kitap, gazet, jurnal, teledidardy qospaghanda internet atalatyn jana aqparat kózi basymdyq aldy. Shәkәrimning ýlgi alar Abaydan basqa, qolyna týsken azyn-aulaq kitaptar men sózdikter bolmasa, eshkimi bolmaghan. Tipti sózindi týsiner, ony maqúldar nemese qarsy uәj aitar eshkim joq. Ony 1931 jyly Shәkәrimning Sәbit Múqanovqa jazghan hatynan da kóremiz. Qazir she? Teledidardaghy keybir oqighanyng ózi adamdy qansha oilargha jetelep, jazam degenderge sujet tauyp beredi.

Shәkәrimde aqparat mol bolyp, kóneden kele jatqan danalardy býgingilershe oqyp-biluge mýmkindigi bolmaghan.

Shәkәrim Eshildi oqy almaghan bolsa kerek. Ol adamzat jaratylghaly bergi birinshi dramaturg. Eshilge deyingi teatr monologtan, yaghny bir ghana adam qatysatyn spektakliden túrghan. Eshil artister sanyn ekeu, keyin odan da kóbirek etti. Ol kezdegi teatr býgingidey ynghayly, dybysty zaldyng kez-kelgen búryshyna jetkizuge bolatyn, jayly kresloly bolmaghan. Grekter artisterding oryndaularyn tas skameykada otyryp kórgen. Eshilding «Oresteya» degen piesasy 9 saghat jýrgen. Onday bolsa býginde spektakli sonyna deyin bir de kórermen qalmas edi. Ol kezde qúldar men әielderden basqa er kisilerdi spektakliderdi kóruge mindettep qoyghan.  Aldynghy top erkekterden kem sanalghandyqtan olargha teatrgha barugha tyiym bolghan. Spektaklider tek mereke kýnderi ghana qoyylghan, ol kýnderi barlyq júmys toqtatylghan, qolónershiler de, sottar da óz júmysyn toqtatqan. Sonshalyqty kóp kórermenge bet mimikasyn kórsete almaytyn bolghan song akter maska paydalanghan, kýlu kerek jerde kýlip túrghan, ashu shaqyrghan jerde soghan layyq maska kiygen. Barlyq kórermenge jetetindey boluy ýshin artisterge dauysy zor adamdar tandalghan. Spektakliderdegi әielderding rolin de erler oryndaghan. Bir kýnde birneshe spektakli de oinatyla bergen, әueli tragediya qoyylsa, artynan komediya qoyylghan.

«Oresteyanyn» mazmúny mynaday: bas qaharman Orest ózining әkesi Agamemnondy óltirgen anasy Kliytemnestradan ósh almaq bolady. Ákesin óltiruge anasynyng kónildesi Egisf jәrdem bergen. Apollon qúday Orestting anasyn óltiruin maqúldaydy da, jigit anasyn óltiredi. Ósh alu qúdayy Eriniya Orestti óltirmekke sonyna týsedi. Orest ústalyp sotqa tartylady. Sotta dauys ekige bólinedi de aiypty aqtalady. Sodan beri Afinada sot dausy ekige bólinse, aiypty aqtalatyn bolypty. Keybir qasiretti kórermen Eriniya Orestti ústap, ózi jazalasa eken dep, sony kóruge barady eken.

Piesa iydeyasy - Orest anasyn óltirushi me, joq, әkesin óltirgennen ósh alushy ma, ony sheshu әr kórermenning ózine qaldyrylghan. Finalda sanalylyq jenedi. Sonymen birge, piesada ólimdi ólimmen qaytaru qashan da bolsa, bir ýzilui tiyis degen tiyanaqty da manyzdy oy bar. Qiyanatqa qiyanatpen jauap berip jýrgende, ómir aghyzyp óte shyghady, maghynaly ómir sýrmek bolsang óshpendilikti qoy, eki jaqqa da tiyimdi bir jolyn tap degen Shәkәrim iydeyasy baghzy zamanghy piesadan da kórinip túr.

Shәkәrim Konfusiydi de oqy alghan joq shyghar. Konfusiy - Kún-fu-szy qytaysha - ústaz degen maghynany bildiredi. Konfusiyshildik qytay filosofiyasyndaghy arnaly baghyt. Anyz boyynsha, Konfusiyding ýsh myng shәkirti bolghan. «Kóktem men kýz» (Chunisho) jylnamasyn jýielep, «Tarih kitabyn», «Ólender kitabyn» dayyndaghan. Konfusiyding tereng tanymdyq kózqarasy «Súhbat pen syr» (Luni yuy) atty shәkirtteri jinaqtaghan enbekte kórinis tapqan. Onyng etikalyq ilimi keninen tanymal boldy. Onda «jeni» (gumanizm) erekshe oryn aldy. Ol - ýlkendi syilau, ata-anagha qúrmet, aruaqtargha bas ii, t.b. adamdyq qasiyetterge negizdelgen. Konfusiyding «Ózine ne tilemesen, basqagha da sony tileme» degen oiy filosofiya tarihynda «adamgershilikting altyn erejesi» dep ataldy.

Shәkәrim Lusiy Anney Senekanyng shygharmalarymen de tanys bolmaghan sekildi. Olay deytinimiz kóne filosoftardyng ishinde danalyghy jaghynan әri aqyn, әri kósemsózshi, әri filosof, әri biylik ishindegi túlgha retinde Shәkәrimge eng jaqyn keletini Seneka edi, biraq Shәkәrim shygharmashylyghynan Senekanyng izi de bayqalmaydy. Áriyne búl salalardyng qay-qaysysynda da Senekanyng auqymy kenirek bolatyn.

Shәkәrim Shekspirdi de oqymaghan bolar. Ony oqysa, aqparaty az adamnyng eliktegish bolatyny sekildenip, shygharmalarynyng keybirinde oghan úqsastyq kezdesip qaluy da kәdik edi. Shәkәrimge deyin qazaqtarda dramaturgiya da bolmaghan. Onyng basyn Shәkәrimning «Jolsyz jazasynyn» negizinde Múqtar Áuezov bastaghan «Enlik-Kebek» dramasy bastaghan. Áuezovtegi janalyqqa qúshtarlyq ol piesany jazdyryp qana qoymay, óz tuystaryn jinap, teatr qúryp, solargha roliderdi bólip berip, ózinshe spektakli jasap, qazaqtaghy alghash teatr ónerining jolyn ashqan. Oghan deyingi qazaqtaghy massalyq óner kórinisteri - jar-jar aitu men aitys, zikir salu bolsa kerek.

Bizding dәuir romantikamen qoshtasu dәuiri. Romantika kitapta, auyzeki súhbatta, teatrda bolatyn. Qazir ol azaydy, joqqa ainaldy. Teledidar olardy óltirip jatyr. Kino kórip otyrghanda oilanugha uaqyt joq, sózderding birin andyp qalsan, esine saqtap qala almay qinalasyn, birinen song biri jalt etip ótip ketedi. Kinomen jarysamyn dep әdebiyet te, teatr da kóruge qyzyqty, әserli kórinisterdi quyp barady.

Shәkәrim filosofiyasy ómirding ózinen tughan, kózi kórip, qolymen ústaghan nәrselerden oy týigennen tuyndaghan ómir filosofiyasy, dala filosofiyasy. Ol:

Allanyng adamdy jaratqandaghy qanday maqsút qoydy?

Adamgha tirshilikting eng keregi ne ýshin?

Adam ólgen song rahat-beynet (sauap-azap) bar ma?

Eng jaqsy adam ne qylghan kisi?

Zaman ótken sayyn adamdardyng adamshylyghy týzelip bara ma, búzylyp bara jatyr ma? - degen súraqtar qoyyp, Alashqa arnau joldaghanda, aldymen óz týsinigining dúrys-búrystyghyn bilip almaq bolghan, jazghan sózin, alghan baghytyn ózgelermen salystyrmaq bolghan. Biraq ol kezdegi qazaq qoghamy múnday saualgha әzir bolmay shyqty. Oqyghandary, bәlkim, Shәkәrim sózin onsha mensininkiremedi, al jay qazaqqa ol týsiniksiz әri kereksiz edi.

Shygharmalarymen, sózderimen Shәkәrim tanys bolghandardy óz sózderine qarap terip alsaq, olar: ózimizden Ánet baba, Shyghystan Hafiyz, Fizuli, Ábunәsir әl-Farabi, ibn Sina, Hiua hany Ábilghazy Bahadýr, Ismail bey Gasparly, orystan Pushkiyn, Tolstoy, Batystan Shopengauer, Ogust Kont. Al úly Ahat búlargha taghy da biraz shyghystyq danalardy qosa aitady, biraq olar Shәkәrim sózderinde joq: Asan, Búqar, Marabay, Marqasqa, Ótegen, Ýmbetbay, Abylay han, Qazybek bi, Ábilqayyr han, Qorqyt, Jýsip Balasaghún, әl-Tabari, Ibn ali Asiyr, Ibn Haldun, Úlyqbek, Nizami, Nauai, Jәmi, әl Ghazali, Firdousi, Ábu Hasan Rudaki, Shynghys han, Ámir Temir, qytaydan Yuani-Chao-Shi, Lermontov, Nekrasov, Gogoli, Saltykov-Shedriyn, Radlov, Aristov, Bereziyn, Levshiyn, Spasskiy, Maevskiy, Pifagor, Sokrat, Platon, Aristoteli, Tomas Mor, Uiliyam Shekspiyr, Djon Donn, Valiter Skott, Bayron, F.Bekon, Tomas Gobbs, Dj.Lokk, D.Stuart, Viktor Gugo, Jan-Jak Russo, Gomer. Búlardy Shәkәrim oqydy ma, oqymady ma, oqysa enbekterinde nege paydalanbady, paydalanghan bolsa, olardaghy óz sózi bizge jetpey joghalyp ketti me, әiteuir qazirge deyin kezdespegendikten «anyghyn Alla biler» deuden basqa eshtene aita almaymyz.

Shәkәrim Shyghystyng úly shayyry Omar Hayyamdy oqyghan-oqymaghanyn bilmeymiz, biraq onyng sharapqa qatysty rubailarynan Shәkәrim oilarymen ýndestik kórinedi. Hayyamnyng sharap jayly ólenderining shyn maghynasyn búrmalap, ony birynghay ishimdikke, jenil ómirge arnalghan dep úghyndyru biz kitap tanyghaly beleng alghan iydeologiya boldy. Ol, kezinde - Shyghystan jarytymdy aqyn shyqpaghan deu ýshin, sóitip óz basymdyghyn kórsetu ýshin, óz paydasyna jaratu ýshin qajet bolghan siyaqty.

Sharappen juyndar men ólgen kýni,

Joqtandar sharapty aityp, kómgen kýni.

Ornynan sharaphana meni izdender,

Dýrildep aqyrzaman kelgen kýni.

Búl jerde sharap - Allanyng núry, sharap toly kese - jýrek. Yaghni, Allanyng núryna bólengen jýrek. Ony qalau, ony tútynu, oghan mas bolu - Allagha asyqtyqtan ruhany nәr alu, lәzzat keshu. Al, «jar» degen sóz parsysha «dos» degen sózdi bildiredi. Shәkәrimde de kezdesetin «Mening jarym qyz emes, Haqiqattyng shyn núry» degen sózderindegi «sharap», «jar» sózderining shyn maghynasyn tanu arqyly aqynnyng úly shayyr Hayyamnyng da tabighatymen ýilesim tapqanyn kóremiz.

Ghabit Mýsirepovting «Qazaq «taza adam» degende deni-basyn taza ústap, taza tәbette bolatyn adamdy ghana aitpaydy, jan-jýregi taza, adal, boyynan jylylyq pen meyirim esip túratyn jany taza adamdy aitady» degen úlaghatty sózi bar. Shәkәrim naq sonyng ózi... Ol ózin taza jolmen jýruge tәrbiyelep qana qoymay, ózgelerdi de sol jolgha qaray sýireydi: «Taza jolmen jýruge talaptan, ózindi sol jolmen jýruge tәrbiyele. Adaldyqty, tazalyqty maqsat etken jolgha qarama-qayshy keletin búzyqtyqtan boyyndy da, oiyndy da aulaqtat. Belgili bir dәrejege, dengeyge jetseng de nemese odan ketseng de, belgilegen dúrys maqsatyndy búzba, odan ainyma. Búl ómirinning joly ekige airylyp ózendey aghar, әr jaqtan әrtýrli mәseleler men qiyndyqtar, azghyratyn jayttar bolmay túrmas. Sol kezende dúrys maqsatyndy berik ústanyp taza joldan taymay barghanyn, jetpeseng de alghanyng kóbirek bolsyn. Taza, tura, adal jol degen negizgi qazyqqa barar jolda búzyqqa qyzyqpa, yndynyndy tura jolgha sal, maqsatyndy búzba, taza joldan tayma, tura jolgha ie bol, yndyndy qoy. Qúbylsan, búzylsan, ne qyzyghyp, ne iymenumen qayta almay, bayqamay sebepke erip jetektelsen, búlardy attap óte almay qalsan, adaldyghyndy joghaltyp, adamdyghyndy ketirip ruhany tiri ólikke ainalasyn. Osyghan ermey, aq jolmen algha bassan, mine, sonda ghana sen shynayy erkinsin, erkindi qay baghytqa baghyttau ózinning jýreginning sheshimi. Tura joldy sezimi oyau, esti jan ghana tabady».

Qazaqqa ruhany ósu ýshin ruhany bostandyq kerek edi. Ol kýn tudy. Alauyzdyqty, jikshildikti qoyyp Álihansha, Mirjaqypsha, Shәkәrimshe oilau paryz. Sanamyzdy salghyrttandyrmaugha tiyispiz. Sana ósse oy tuyndaydy. Adam sanasy ósken sayyn taza adamdar kóbeyedi degen dәleldengen aqiqat osydan kelip shyqqan. Oilap qarasaq, solarmen birge sol sanany ailasyn asyrugha, iykemdilikke, basqalardan ýstem bolugha júmsaytyndar da kóbeyedi eken.

Shәkәrim sózinen biz osy oidyng úshqynyn úghamyz, ol ghylymnyng ózin adal, arly adamgha ýiretu kerek dedi: «Nadan, zalym, ailaker, aram niyetti adamdargha ghylym ýiretse, ol әri paydasyz, әri qauipti. Shyn zalymgha berme ghylym, ol alar da joq qylar. Qaruym der, kisi atyp jer, ol ghylymdy aila eter».

Adam 3-3,5 jyl ishinde ózgerip, damyp, sanasy jetilip, jana satygha kóterilip otyrady deydi. Shәkәrim de bir kýnderi basyna ózgeshe oilar kele bastaghanyn aitqan: «Baqtan» «baqqa» qonyp jýrgenimde, bir kýni qúrghyrdyng qaydan kelgenin bilmeymin, «ótken ómirindi oilashy» degen bir oy sap ete týsti. Amalsyz oiladym, sondaghy oiym mynau: Men әueli balalyqqa qyzyqtym, odan bozbalalyqty baq sanadym. Odan әri kisilik qúryp, tórelik aityp, sózimdi tyndatudy baq sanadym. Sodan әri dýnie quyp, malgha qúl boldym. Sebebi birine jetken sayyn, aldynghysy búzylyp, artqy baq týzu syqyldandy.

Osynyng terenine ýnile kele mende «Keldim qaydan?», «Ketem qayda», «Netsem payda» degen súraqqa túnshyghu payda boldy».

Árbir sanaly adam balasy ómirde ózin izdep jýredi, ózin-ózi tanyghysy keledi. Ózin tanu ózindi qorshaghan ortany tanumen, qoghamda ómir sýrip jatqan adamdardy tanu arqyly keledi. Shәkәrim filosofiyasy «Ózindi tany, sonyng nәtiyjesinde adamdy tany» deuge keledi.

Biz ózimizden, ózimizdi tanudan qashamyz, óitkeni... qorqamyz. Qorqatynymyz - biz eshkimge senbeytin bolyp alghanbyz, eshkimning kóz jasyna jýregimizdi auyrtqymyz kelmeydi. Adamdardyng bәri betperde kiyip jýrgendey, sony sypyryp ala alu mýmkin bolmaghandyqtan, kimning dos, kimning qas ekenin bilmey qalamyz. Adamdardyng barlyghyn dos kóreyin desek, birde bolmasa birde ózimizdi satyp ketip jatqandardy kóremiz de, sengimiz kelgenmen sene almaymyz. Boyymyzdy osylay kýdik jaylap alady. Quanghymyz keledi, biraq shyndap quana almaymyz. Kýlip jýreyik desek, ómir ylghy shat-shadyman tirlikten túrmaydy, osyny oilaghanda kónilimizdi múng basady. Sondayda Shәkәrimdi saghynamyz, onyng shyndyghyn, tazalyghyn saghynamyz. Bizdi synaytyndargha ol - keshegi kýndi saghynghanymyzday kórinedi. Biz ózimiz de zamannan artta qalghymyz kelmeydi-aq, biraq, býgingi kósheden, alandardan, mәdeniyet ordalarynan, meyramhanalardan Shәkәrimning tazalyghyn, shyndyghyn, súlulyghyn kóre almaymyz. Qayta, solardy izdeymiz dep jýrip jasandylyqty, jalghandyqty, jorta úiymdastyrylghan әldebir nәrselerdi kóremiz de kónilimiz qalady, janymyz jabyrqaydy.

Shәkәrim ne deydi: «Bizshe adam ómirin týzeuge, barlyq adamdar tatu túrugha negizgisi - adal enbek, aq jýrek, arly aqyl bolugha kerek. Dýniyede búl ýsheui ýstem bolmay, adam balasyna tynysh ómir sýruge mýmkindik joq».

Bar mәsele - sanada! Jetekshisi sanaly bolsa, sanalylary kóp bolsa - últ sanaly! Últ sanaly bolsa - baqytty últ! Al sanada kinәrat bolsa, ona últtyng tirligi algha baspaydy. Últtyng baghy da, sory da - sanada! Demek, «baq - sanagha baylauly. Sondyqtan sanany jetildiru birinshi kezekte boluy tiyis. Bizding bar tirligimiz tereng sanagha negizdelui tiyis. Syrty jyltyr, ishi - quys, jalghan sana emes. Ony quu - ornyqsyz, bayansyz, túrlausyz is» - deydi Shәkәrim.

Otyryqshylyqqa kesh kóshkenimizden biz әli kýnge deyin Batys elderin aitpaghanda, klassikalyq birtútas últqa ainala almay, últ mәselesin ru mәselesinen tómen kóremiz, jikshildik pen topshyldyqtan ajyray almay jýrmiz. Shyndyq osy.

Shәkәrimning minezin, túrmystyq qalpyn surettegender jas kýninen bastap boyyn tip-tik ústanatyn, kiyimdi óte sәndi kiyetin, boy-basyna múqiyat qaraytyn, tamaqty az ishetin, kóp úiyqtamaytyn, oiyn sergek ústaytyn, ózin údayy óz baqylauynda ústaytyn, auzyna berik, artyq sóz aitpaytyn bolghan desedi. Tamaqty sylpyldatyp kóp jeudi, dastarhan basynda orynsyz qarqylmen uaqytyn bos ótkizudi jaqtyrmaytyn bolypty. Bir ana jambasyna, bir myna jambasyna jantayyp, kýnúzaq altyn uaqytyn bosqa ótkizetinderge múnysynyng dúrys emes ekendigin, ómir iship-jeu, uaqytty bosqa ótkizu ýshin berilmegenin, myna ómirge adam bop kelgen song adam bop ketudi de oilaudy úmytpaghannyng dúrys ekenin údayy aityp otyratyn bolghan. Óz qolynan keletin júmysty bireuge istetkendi dúrys kórmeytin, bireuge arba jóndesu sekildi isterge kómektesudi ótingende de ózi aralasyp birge jýretin bolghan. Bireudi úru, boqtyq sóz aitu tipti de bolmaghan.

Shәkәrimning boyyn kýtu qalpy qanday bolsa, shygharmalary da sonday, onyng jazghandarynan bireuge arnap aitqan ashy sóz, mysqyl men mindeu tappaysyz. Tek bir jerde ghana, atyn atamay, sol kezdegi qazaq jaghynan shyqqan el basshysy Eltay Ernazarovqa arnap atap aitqan sózi ghana bar: «Týk te emes, kór jer, Basshylaryng vesima tupoy. Búlghary erin, qúl qaryn, Áli-aq erteng kórersinder, Búl qarynnyng bylgharyn». Ol, el basshysy dep ataugha layyq sanamaghan, týk te kónili tolmaghan, qanaghattanbaghan adamnyng ghana sózi. Jәne shyn sóz.

Ómir adamgha asa qatigez bolyp kórinetin kezi kóp. Tausylmaytyn kedergilerdi jenuge kýsh te, qalau da qalmaytyn kezder bar. Bir kinony kórip otyryp estigen sózim bar edi: "Ómirden kerektining bәrin alyp bolghanynda qasqyrsha úlyghyng kelip ketedi" - degen. Qazaq múndaydy "esiriktendi, toyghanyn kótere almady" der edi. Biraq, Shәkәrimshe aitsaq, malsyz bolghannan, maldy bolghan dúrys. Biraq sol Shәkәrim zamanyndaghyday, tipti, odan da beter, bizde maldylardy jek kóredi. Sony kýnde kórip jýremiz. Sosyn oilaymyn: Nege biz bar bolghandardy jek kóremiz? Ózimizde bar bolsa, meyirlenip, qanaghattanyp otyramyz da, bireude bolsa, ishimizden bolsa da, jaqtyrmay, kýndep, jek kórip otyramyz.

Bizde aqshalylardy jek kóru jaqyn arada qala qoymas. Kóre almau men kýndeu, berse jaqsy, bermese ayamaghan pighyl onaylyqpen toqtamas. Olay bolsa, dýnie jinaudyn, ony qyzghyshtay qorudyn, sol ýshin әrkimge jeksúryn boludyng keregi bar ma?!

Osylardy oilap: «Ómirding maghynasy dýnie jiida emes» degendi terenirek týsingendey bolasyn.

Shәkәrim bir óleninde: «Erteli-kesh elten-seltenmen kýn ótkizip jýrgen jelókpelerge renjiymin. Olardyng óner quyp, enbek etpegenine nalimyn. «Kóringenge kóz sýzbey kýnin kórip, Qazaq qashan el bolar, qúdayym-ay» degen. Shynynda, kedeyge, joq-jitikke údayy tamaq tasyghannan eshtene ózgermeydi. Olay toyghyza da almaysyn, janyng da jay tappaydy. Óitkeni onyng maghynasy bir ghana - bir mezettik quanysh syilau.

Abay, Shәkәrimder nege kedeyding sózin sóilegen? Sebebi olardyng tensiz ekenin týsingen. Býgingining tensizi kim? Sol bayaghy kedeylerge úqsas býgingi kedeyder. Olar júmyssyzdar men qansha enbektense de býgingi kýninen artyldyryp, ertenine eshtene jinay almaytyndardan qúralady. Jinaghysy kelmegennen emes, jalaqysy býgingi kýnine, zeynetaqysy tamaghy men jataghyna zorgha jetetindikten.

Shәkәrim boyynsha: «Dýnie ótkinshi, sol ótkinshi ómirde adamdar bir-birine qayyrymdy bolsa, barynsha adal, arly bolsa... Qara qazaq balasy, әiteuir, adam bolsa eken, olar da el qataryna qosylsa eken». Eger Shәkәrimning armany ne? - degen súraq qoyylsa, osy sózdermen-aq Shәkәrimning bar armanyn jetkizuge bolar edi.

Eshkim eshkimge qalay ómir sýruge núsqau beruge tiyis emes. Óitkeni, eshkim eshkimnen artyq ta emes, kem de emes. Shynymen basyna týsse, sanasy oyansa, adam týrlenip, ózgerip ketui op-onay. Biraq, adamnyng boyyndaghy bar daryny joghalyp, joyylyp ketui de tez. Onyng basty sebebi - enjarlyq pen oisyzdyq.

Shekspirding eng aituly qaharmany Gamletteyin, barlyq nәrsege kýdikpen qaraytyn, oigha batyp jýretin, tez jәne sheshushi qadamgha barugha qabiletsiz adamdar nege kóp? Onyng sebebin qaydan izdeymiz?

Onyng sebebi - qazaqtyng kóptegen eldermen soghysyp, qinalghanynan, týrli ónirleri týrli elderge úzaq jyldar qarap qalghanynan, yaghny tútas últtyng úzaq merzim ezgide bolghanynan ba eken?

Býgingi qazaqtaghy eng basty kesel - jaltaqtyq. Sen tiymesen, men tiymen,- degen beytaraptyq, qorqaqtyq.

Soqyr senim, oisyzdyq adamdy jetildirmeydi.

Ózimen betpe-bet keluden qorqatyn adamdar kóbeygen zaman.

Bolmashy ghana joly bola qalghangha balasha mәz bolatyndar bar. Sondaylardan qorqamyn, óitkeni olar biraz uaqyt joly bolmay qalsa, qúl bola ketuge әzir túrady.

Biz «naryq» atalatyn qoghamgha kelip kirgeli, búrynghy kezde tyiym kórip túrghan talay nәrse betindegi perdesin sypyryp tastaghanday kýy keshti. Jana qatynastaghy basty roli oinaushy «kapitaldyng ýstemdigi» túrmysymyzgha kózsiz baylyqqúmarlyqty  sýirep әkeldi. Adamzat balasy basynan-aq mal tauyp, jan baghudy jaqsartudy jek kórmeytin bolsa, endigi tyiym salushy «kýzetshinin» joqtyghyn kórgen son, osy dýniyeqorlyqqa baryn salyp, bas-kózsiz kirisip ketti emes pe?! Maqsat qanday jolyn tapsang da bang! Barynsha tezirek! Barynsha kóbirek! Úrla, jyrla, tala, tona - bәribir! Basqa úghymdar, Shәkәrim aitqan, adamshylyq, ar, adaldyq, alaldy ghana tútynu jayynda qaldy. «Bilim al, óner ýiren» degen sóz býginde jay úran ghana. Býgingining baghalysy da Shәkәrim zamanyndaghyday - bay-baghlandar. Bay bolmasan, basyng altyn bolsa da tar shenberde ghana baghang biyik bolsa bolar, jalpy kóp, әsirese óz tónireging seni adam demeydi. Dýniyeqonyzdyq nadandyqty, toyymsyzdyqty, dýniyening qyzyghyn qyzyqtaudy, paraqorlyqty, jalaqorlyqty, nәpsiqúmarlyqty, astamshyldyqty tughyzdy.

Shәkәrimde: «Dýniyening jalghandyghyna sayyp, óz jauapkershiliginnen qútylyp ketuge tyryspa» degen bir oy bar. Sony maqúlday kele: dýnie jalghan emes, adam jalghan, dýnie ornynda, dýniyening jalghandyghynan da, shyndyghynan da adamgha kelip-keter eshtene joq, ne kórse de adamnyng ózi kóterui, ózinen kórui tiyis.

Jaratushy Alla barlyq dýniyeni jaratqanda adam balasyn basqalardan erekshe etip jaratypty, ol erekshelik - adam balasy ghana ózining jasaghan әrbir әreketine jauap bere alady eken. «Jylqyny suatqa jetelep alyp barugha bolady, biraq ony suattan su ishuge zorlay almaysyn» degen japon mәteli osyny rastap túr. Demek, tәrbiyeleu, ýiretu, bilimin jetildiru kerek.

Ony biylik ishinde otyrghandardan bastau kerek. Osydan myng jylday búryn shyghys danalarynyng biri Ábu Hamid әl Ghazamy «Qarashanyng minez-qúlqy hannyng minez-qúlqyna úqsaydy, óitkeni bylayghy qarapayym halyq biyleushisine elikteydi» dep ketipti. Elikteu jaghynan aldynghy oryn alatyn bizding halqymyzdyng jetekteushileri adal, arly bolsa deytinimiz sodan.

Shәkәrim qazaqty ózin mysal etip: «men jalqaumyn, men kereksizben әuremin» dep óz atyn júmsap, úyaltady. Úyaltu kezinde aitylghandy týsinu ýshin basqanyng sanaly aqyly kerek...

«Juandardyng el biyleu isin jýrgizuine aitar synym bar. Ózinshe әdilsinip, aqpyn deydi. Qarasang partiya basshysy da sol, batyr da sol, malyn júmsap, baghyn asyru, basqany qúl, ózin zor kóru. Basqany lajy kelse satpaq, soymaq niyette. «Men - Qúday» degendi aitpasa da niyeti solay».

Búlay kete bersek qaytip onamyz? Tәniri aldynda múnymyz qalay bolar eken? Bireuge qúldanu - qorlyq qoy! Qúdaygha ghana qúl bolalyq ta, sol jetedi ghoy.

Osyny ait otyryp Shәkәrim: «Oysyzgha sózim jaqpaydy, Arsyzdar ony taptaydy» degen. Týnilgeni. Kýder ýzgendey bolghany. Shәkәrimdi múngha oraghan sol minez bizde әli saqtauly.

«Eldi qu biyleytin zaman boldy býginde. Jaqsy da, jaman da qu men súmnyng aldynda býgejektey qalady, osysy maghan únamaydy. Jyly sózben jylmandaghan qulargha qashan bolsa da bir isim týsip qalar dep semiz atyn berip, mol tamaq astyryp, abyr-sabyr bolady da jatady. Pirge qol bergendey qyp qudy qúrmetteytini, qorqatyny olardyng el ishinde kóp jýrip, bir-biri turaly sóz tasyp, birining syryn birine aityp jýrgeni ghoy. Jaqsy qatynas jasamasam jauyma auyp ketedi dep qorqady. Osynyng bәri adaldyqtyng kemdiginen. Qugha jalynyp, shyghyndanghansha adalgha bet búrmay ma odan da.

Aramnyng joldasy mol bolatyny, qu men súmdy kim jisa, shyn myqty sol bolatyny nesi?!

...Arlylyqtan attamaytyn, nadandyqqa bastamaytyn, әdildikti taptamaytyn, kisilik kelbeti biyik, parasaty joghary adamdy izdeumen kelemin. Kórgenimning kóbi arym ýshin jan sadagha dey otyryp aramdyq jolmen jýrip, kisi haqysyn jeuden arlanbaytyndar.

...Jan deneden jalyqty. Bar arman toyynu men qyzyq ómir me eken? Dýniyelik maqsat, nәpsi qalauy,  mal, baylyq, mansap, maqtan, iship-jeu, rahat ómir keshu me? Basqa ne bar bizde?!» dep dana Shәkәrim iykemdinin, qudyng joly bolghysh bolatynyna, әleumettik qoghamdaghy әdiletsizdikterge narazylyq tanytady.

Sóitip: «Zamandy óz qolymmen týzeter edim, ol mening qolymnan kelmeytin nәrse, óitkeni zamana maghan erik berer emes. Mening kókiregimdegi kegim qazaqtyng erteni ýshin emes óz ómirining jaylylyghy ýshin oqyp, qazaqty jeteleuding ornyna bay-manappen birge qanasyp kele jatqandarda, әkimderde, juandar men pysyqsymaqtarda. Elding qaymaqtay úiyghan berekesin búzatyndar osylar eken» dep oy týigen Shәkәrim býgin de ózekti. «Nәpsisin aryna, aqylyna, raqymyna, әdiletine biyletken adam ghana adamshylyq qalpyn saqtaydy, kópke ónege bolady» degen Shәkәrim sózi ónegeli.

Bir óleninde: «...Ótken ómir toly ókinish, oiym jaraly. Qúr tilim sayrauyl bolghanymen, qol-ayaghym baylauly. Sebep - qolymnan keler eshtene joq. Maqtan quyp, partiya quyp jýrgende mening bar ómirim eskerusiz, jelge ketkendey... Ózim dep osy jerde el minezin aitamyn. Aqyl, aila, qayratym selge aghyp joq bolghanday. Dostarym, men senderge jýginemin, mening biyim - senderding aq jýregin. Sol ne aitady? Ózim dep osy jerde el minezin aitamyn. Kóbimiz sonday boldyq. Ne qayran?!» deydi.

«Ómir maghynasyz, adamnyng jetem degenine jetui qiyamet... El minezi kemshin, músylmandyq qazaqqa onsha júghysty emes. Adamzattyng birin dos qylyp, birin jau qylyp arpalysqandaghy maqsat ailamen biylik jýrgizuge baghyttalghan, toyynbaghan nәpsining әreketi» dep bar oiy el múny bolghan Shәkәrim qazaqtyng qalayda qatardan qalmauyna, tezirek jetiluine tileulestik bildiredi.

Shәkәrimning ózin qorshaghan adamdarmen adamdyq qarym-qatynas jasau jayyndaghy sózderin birshama terip qarasaq, birimen-biri jalghasyp túrghan nanymdy aqyl, túnyq oilardy kóremiz:

«Adamnyng erki Allanyng erki emes, Allanyng erki - Adamnyng erki».

«Men adamgershilik minez-qúlyqtyng qarapayym qaghidalaryn úsynar edim: 1. Eger seni bireu renjitse, kerisinshe sen oghan jaqsylyq jasa. 2. Eger sizge bireu jamandyq jasasa, oghan jamandyqpen jauap qayyrma. Ony keshire bil. 3. Eger bireu ýiine keluin dogharsa, sen oghan bar».

Eshkim de perishte emes, patsha da, paqyr da - pende. Isa payghambardan: «Ózin kýnәdan tazamyn degender maghan birinshi bolyp tas atsyn» degen sóz qalghan. Shәkәrim dana: «Men taryday jaqsylyq qylsam, tauday zúlymdyghymdy jasyrghaly qylam» depti. Kýnәlilik, neni kýnә, neni kinә deuimizge de baylanysty, barlyq jaghynan tap-tazamyn dep aqtalu adamzat balasynyng әrbirine de qiyn bolsa kerek, maghan da solay.

«Bizshe, adam ómirin týzeuge, barlyq adamdar tatu túrugha negizgisi - adal enbek, aq jýrek, arly aqyl bolugha kerek. Dýniyede búl ýsheui ýstem bolmay, adam balasyna tynyshtyq ómir sýruge mýmkindik joq. Biraq osy aitylghandargha qarsy, joldan qosylghan, adamnyng boyynda birjola sinisip, bite qaynasyp qalghan kýshti, ziyandy jau nәrseler, әdetter bar. Olar: nәpsi, ózimshildik, maqtan. Búlardan úshy-qiyry joq jaman әdetter tua bermek. Mysaly, zorlyq, aldau, mansapqorlyq, malqúmarlyq, raqymsyzdyq, meyirimsizdik, qanisherlik, taghy taghylar. Búlay bolghanda osy jaman әdetterden qútyludyng ailasyn izdeu kerek. ...Ol ýshin barlyq adamdy adal enbek etetin jolgha salu kerek. ...Olargha enbek ónerin ýiretu kerek, onymen qabat oqu-bilimge jetildiru qajet. ...Jaman әdetterdi joigha búlar jetkiliksiz bolghandyqtan, sol adal enbek, bilim ýirenumen qabat, «ar bilimi» degen bilim oqytylugha kerek. Búl ghylymdy aqyldy adamdar oilastyryp, pәn retinde jazyp, nәpsini joyyp, adam boyynda jeke ardyng qoja bolyp qalu jaghyn kózdeu kerek. Adam boyyndaghy nәpsi keseli ketse, ózgerisi onay...» - deydi Shәkәrim. Biraq sol qalay jasaluy tiyis. Zorlyqpen be? Joq, zorlyq zorlyqty tuyndatady. Jol qaysy?

Ómirdegi ústanym, Súltanmahmútsha aitqanda: «Jaqsylyq kórsem ózimnen, Jamandyq kórsem ózimnen. Bireu qyldy degendi, Shygharamyn sózimnen» degenindey bolsa. Áyteke by de jerine jetkize aitypty: «Ómirim - ózgeniki, ólim ghana - ózimdiki». Al almanyng dәmi - tistegen auyzgha da baylanysty. Shәkәrimdi týsinbegen, týsine almaghan adamnyng esinde osy sózder túrsa... Adam ózi ómir keshken qogham ishinde jýrip, tek paydaly istermen ghana ainalysa almaydy. Leninnin: «Jiti v obshestve y byti svobodnym ot obshestva nelizya» degeni dúrys. Sondyqtan úly biyding adamnyng ómiri óziniki emes degeni jón-aq. Qadyr aqyn aitqanday: «Dastarqanda qansha otyrdyq al-al dep», yaghny ómirimizding ýshten biri úiqygha ketse, ýshten biri onsha kerek emes nәrselerge shyghyn bolady. Qalghan ýshten birin-aq - paydaly isterge júmsasaq - baqyt degen sol bolar edi. Al, ólim - adamnyng jeke óziniki ghana, búl orayda Áyteke by dananyng sózin aitqan. Ony qaytip óldi, qalay kómdi dep qarapayym ghana emes, keng kólemde týsinsek, ólimge qalay barady - adamnyng ózine ghana baylanysty. Adamnyng jaqsy aty da, jaman aty da ólgennen song naqtylanady.

Eng bastysy - jetistikke óz enbegimen, aqylymen, bilimimen, óz kýshimen, satylap jetui kerek. Aspannan týse qalghan baqty ústau da qiyn, ol - adamdy, negizinen, búzady. Áriyne ata-ananyn, tughan-tuysqandardyng qoldauy kerek, onsyz bolmaydy. «Úshatyn qúsqa jәrdem qanaty qatayghansha kerek» degen úly mәtel bar. Biraq qoldau - birden shyrqau biyikke kóterip aparyp qoiy bolmaghany dúrys. Olay baryp otyrghan adamdardyng ilude bireui bolmasa, jetilip kete almaydy, óitkeni jetken biyigine óz enbegi sinbegen song baghasyn bile bermeydi. Osy orayda Shәkәrimnin: «Bireu bay, bireu kedey. Bayy - batyr, kósem hәm sheshen. Ol qylmaghan óner joq. Kedey - qor, basqadan kem. Kórgeni beynet. Bay bolghan jaqsy-au. Biraq barlyq isti ózing atqaratynday shamadaghy baylyq bolsa deymin. Eshkimdi salmasa, eshkimge jalynbasa. Soghan jeter shydamy men tózimi bolsa. Ol aramnan jighan mal ya dәulet bolmas edi, ózining manday terimen kelgen dәulet bolar edi. Sonda baylyq shyn rahat bolar edi» - degeni de danalyq.

Feodalizmnen sosializmge attap ótip, odan kapitalizmge qayta oralamyz dep jýrgende últqa tirek bolarlyq qúndylyqtardyng kóbin joyyp aldyq. Býgingining ýlkenining de, kishisining de, bayynyng da, kedeyining de oi, qiyaly - aqsha. «Sudy bireu ishu ýshin izdeydi, bireu keshu ýshin izdeydi» degen maqaldaghyday bay - baylyghyn molaytsam dep toyymsyzdanady, kedey - kýnimdi qaytyp kórem, balalarymdy qalay toyyndyram dep úmtylady. Aqshany birinshi oryngha qoy - últty búzushy kýsh. Býgin bilinbegenmen, ertenimiz - qaterli. Órkeniyetti elderding adamdary eng aldymen ózining densaulyghyn baghalaydy, sodan song - erkindik, odan keyin baryp - aqsha. Sondyqtan da olarda eng kóp ailyqty dәrigerler alady. Bizde eng aldymen aqsha, ekinshi orynda biylik, nemese kerisinshe, songhy oryndarda ghana densaulyq pen erkindik. Biz erkindikti birinshi oryngha qoyghysy kelgenderding jәne osy oigha kelgenderding kóp boluyn qalaymyz.

Últymyzda bilimdi tez qaghyp alu bar da, sony jetildirip, terendete týsu әli azdau. Biliktilik pen әriptestik, kooperasiyany qabylday, ústana bilu de kerek minez. Ákening balagha aqyl aituy qabyldana bermeytin qoghamda әkege balanyng bilgeninen terenirek bilip, dәlelmen, ózining jeke ýlgisimen ony moyyndatu, sol arqyly jenu dúrys minez bolar bәlkim. Bizding últqa óz últyn, óz Otanyn sýietin patriottyq ta jetpey jatyr. «Bilimge úmtyl» dep estiyar babalardyng bәri aityp ketken, bizding kóbimiz shekteuli ghana, kerek kólemde ghana bilim alsaq jetkilikti dep jýrmiz. Lunacharskiy aitqan eken: Uniyversiytettik bilimi tórt úrpaqqa jalghasqanda ghana onday otbasynan intelliygent shyghady,- dep. Al biz sýienishpen alghan, ne satyp alghan qyzmetimizge kirise sala qayratker, intelliygent bolyp shygha kelemiz. Oljabay batyr: úrpaghym bilge, yaghny oqymysty bolsa eken dep tilegen eken. Búl sózdi aitu ýshin qanday terendik, kóregendik kerek edi. Osylay degen Oljabay batyrdyng baghasy býginde atasynyng úrpaghy biylik pen baylyqta jýrgen «batyrlardan» nege tómen?!

Biz «saqtau» degen úghymdy jattap alghanbyz, sanamyzda «ózgeru», «damu» degen úghymdargha bet búra almay jatyrmyz. Ásirese auylda. Qalada onshalyqty jappay emes shyghar. Shynynda auyl adamy negizinen «saqtau» ýderisimen ómir sýredi: óndirgen ónimin qysta jeuge saqtaydy, aiyrbastau ýshin saqtaydy. Malynyng tólin de solay, baghyp-qaghady, qalpyna keltirip baryp satady, jeydi, aiyrbas jasaydy. Auyl adamynyng qaltasynda aqsha jýrmeydi. Ondaghy ómir birqalypty aghysta, olarda ózgeris kóp bolmaydy. Sondyqtan da olar damu men jetilu turaly az oilaydy. Oilasa da berik sheshimge kele almaydy, qiyaldaydy da qoyady. Ilude bireui bolmasa, kóbi jetiluge úmtylmaydy.

Al «ózgeru, damugha» kelsek, tәuelsizdikpen birge kelgen naryq qatynastary bizdi ózgertti, aqyly men qajetti jerde ailasyn júmsap, úmtylghandar jaman bolyp jatqan joq. Biraq osy jerde de bir kiltipan bar - biz әli dýniyege toymay túrmyz. Toqtaytyn, sabyrgha keletin, ruhaniyatqa oralatyn kez keldi, biraq biz bәrin toqtatyp qoyyp, dýnie quudamyz (ol dýnie biylik pen asa mol baylyq iyemdengenderding ózderine opa bermey, ashkózdik orgha jyghyp jatqanyn kózimiz kórip túrsa da). Áriyne, 70 jyl ishinde artyq aqsha ústap kórmegendikten boyymyzgha sinip ketken aqshagha degen qúmarlyq basylmay jatyr-au dep ózimizdi júbatugha bolady, biraq tútas bir úrpaq aqshanyng basymdyghynda, sony eng negizgi sanaghan niyette tәrbiyelenip jatqany da bizdi oilantuy tiyis. Mynaday asyghys, dýnie kýnige ózgerip, keshegi ozyq iydeya erteng eskirip jatqan zamanda qalypqa týsu ýshin birer on jyl jetip jatyr.

Búdan qazaq kóshten qalyp qoydy degen tújyrym shygharsaq jón bolmaydy. Jaman emespiz. Batyrlyqpen alyp qalghan keng baytaq jerimiz asyrap jatyr. El jaghdayy birqalypty, tynyshtyqtamyz, shekaramyz aiqyndalyp, belgilendi. Jastarymyz da jaqsy jetilip keledi. Olarda bizderdegi úyandyq pen búiyghylyq, býgingi jaghdaygha kóne salu joqtyng qasy. Búl, әriyne, jaqsy, qanaghat etuge túrarlyq.

Biz adamzat órkeniyetinen ózimizdi bólip qaraugha tiyis emespiz. Ghalamdanu ýrdisi, tez damyp jatqan, keshegi jana, býgin eski bolyp jatqan dәuirdemiz.

«Tiken eksen, jýzim shyqpaydy» deydi Ahmed Yýgineki. Jaqsy sóz aitsang jaqsy sóz qaytady. Shәkәrim ony myqtap ústanghan. Tәkabbarlyqtan, bireulerdi jalpylay qaralay saludan aulaq bolghan jón. Shynghys han aitqan desedi: «Árbir qús ózinshe sayray bersin, ony da tәnir jaratqan. Eger dýniyede tek qara qargha qalsa qayter edi, nemese, tek býrkit, tek totyqús qalghanmen de qyzyq bolmas edi. Al kýshigen ghana jaylasa tipti soraqy bolar edi».

Árkim ne aitam dese de qúqyly uaqyt. Biraq kim de bolsa, aitqanynyng qoghamgha payda-ziyanyn da úmytpaugha tiyis. Abay aitady: «Aqyldyng jetpegeni arman emes». Búl orayda Gharifolla Esimnin: «Danyshpandy dana adam ghana týsinedi» degen sózin keltirsek te artyq emes.

Osydan eki myng jyldar búryn evreyler IYerusalimnen quylyp, taugha shyghyp ketken kezde qalada qalyp qoyghan biren-sarandary hat jazypty deydi: «Bizdi tómendetip jatyr, bizding balalarymyzdy dúrys múghalimder oqytpaydy, bizge dúrys júmys bermeydi» dep. Sonda taudan hat kelipti: «Eger senderding balalaryndy nashar múghalimder oqytsa, ózdering jetilip, óz balalaryndy oqytatyn óz múghalimdering bolsyn, eger senderge dúrys júmys bermeytin bolsa, ózdering jetilip, basshylyq qyzmet pen kәsiporyn iyesi bolyndar da, óz adamdaryna ózdering layyqty júmys berinder» depti. Múndaghy morali: sәl bolmay qaldy, mening jónim edi, aldymdy orap ketti degendi qoyyp aiqyn basymdyqqa ie bolyp túrsan, ómirden óz ýlesindi alasyn.

«Álemning bar aqyldy adamdaryn bir jerge jinay almaysyn» degen bir danalyq bar. Olay boluy teoriya jýzinde mýmkin bola qalsa, onda olardan aqyl shyqpaghan bolar edi. Sondyqtan olardyng aqyldaryn ghana jinasa jeterlik.

Sol aqyldylardyng ishinde Shәkәrim danalyghynyng ózindik ýlesi bar. Ásirese qazaq ýshin. Óitkeni Shәkәrim - bizding últymyzdyng naghyz patrioty.

Shәkәrimshe aitqanda: «Aqiqat, újdan, shyn iman, adamdyq, kisilik - adaspaytyn aiqyn jol». Aqiqatqa jetuding amaly osy zamanghy ozyq bilim-ghylymdy iygeru, alyp-úshyp túrghan asyghys zamanda qatarynnan keyin bolmau, qazirgi tilmen aitsaq - kýshtin, baylyqtyng nemese qyzyl sózding emes, bilim men ghylym atty ónerding bәsekelestiginde jenu.

Eger bizding últymyz bәsekege qabiletsiz bolyp qalsaq, eki úly memleket pen ambisiyasy biyik, memleketqúraushy últynyng sany bizden ýsh ese kóp taghy bir kórshi memleketting ortasynda túryp, naryq ekonomikasyna kóshu merzimimiz әlemde negizinen barlyq baylyq pen halyqaralyq sauda әbden jolgha qoyylyp, jana memleketterge órkeniyetten óz ornyn tabu asa qiyndaghan sәtterde baryp osy jýiege bet búrghan bizding elimizding taghdyry - bizding últymyzdyng últ retinde, memleketimizding memleket retinde saqtalyp qalu ýshin - әlemdik bәsekelestikte layyqty ornymyzdy tabuda bolyp túr. Ol ýshin bizding ekonomikamyz ghana emes, biylik te, halqymyz da bәsekege qabiletti boluy tiyis. Eger biz bәsekege qabiletti bola almasaq, onda memlekettiligimizding irgesining beriktigine, halqymyzdyng tiline, dinine, diline núqsan kelui op-onay. Býginde memlekettiligimizding ekonomikalyq negizi ornyqty, endigi mәsele halqymyzdyng ózinde.

Búl ghasyrda últty oyatatyn kýsh - bilimdilik, aqparat tanday bilu. Últtyq sananyng biyiktigi. Satylmau. Últ mәselesine kelgende pendelikten biyigirek bolu. Kóp últtylyq qazaqqa eshbir teris әser ete almaydy, ol kezden biz ótip kettik: Kenes Ýkimeti kezinde qazaqtar Qazaqstanda halyqtyng ýshten birin ghana qúrasa, qazir ýshten ekisine jetti. Eger bizding ruhymyz biyik bolsa, teris pighyldargha, ishimizden iritushi kýshterge tótep bere alatynday bolsaq, óz minezimiz, óz qalpymyz bolatyn bolsa, kóp últtylyq nege teris әser etsin? Basqa últtardy yghystyru bizde bolghan emes, Qazaqstanda tek qazaqtar ghana túrsyn degen oida jýrgen eshkim joq, óz qazanymyzda qaynay bermey, olardan ýirenuge de tiyispiz. Últyna, ruyna, jerlestigine qaramay qyzmetke qoydy, әriptesti baghalaudy, Shyghys halqyna tәn birlestikke ómir sýru saltyn, kooperasiyany damyta týssek últtyng oyanuyna jetemiz. Býginde biz Batystyng individualizminde ómir sýruge jalpylama kóship kettik, odan bizge Shyghystyq ýlgi qolayly. Auyldaghy sharua birlesse jerinen molyraq ónim alady, qarjysyn birlestirgender ýlken kәsiporyn salyp alady. Bizde әli bir-birimizge senimsizdik bar, óitkeni aldap, satyp ketetinder kóp. Osynyng bәri aqshany birinshi oryngha qoyghannyng kesiri. Sana biyiktigi kerek, bizding kónilimiz oyau, kózimiz ashyq, aqparatymyz naqty boluy kerek. Bizding aqparat qúraldary úrandaudan góri jetistikter men kemshilikterdi kórsete alatyn aqparattardy kóbirek berse, jaqsysy men jamanyn baghamdaudy oqyrmangha qaldyryp otyrsa jaqsy bolar edi.

Birdeneni oilap tabu ýshin oghan qajettilik tuuy kerek. Sonda ghana qúlshynys bolady. Mәselen, ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde bombanyng tez arada oilap tabyluy osy oigha jetelemey me?! Býgin de qoghamdaghy údayy baghynu men baqylauda ústaghysy keletinderge ashyq nemese ishtey narazylyq jana aqparattyq jýiening ómirge enuin tezdedetin týri bar.

Orta taptyng qoghamnyng negizgi qozghaushy kýshi bolatyny - olar ózgeristerge beyimdelgish. Jәne olar ózgeristerden barynsha óz paydalaryn alyp qalady. Sondyqtan da orta tap kapitalizm dәuirinen bastap, negizgi kýshke ainaldy.

Kapitalizmning býgingi satysynda tasqa basylghan sózge qosa radio men magnitofon, olardyng damyghan týri - beyneni qosa kórsete otyryp aqparat beretin - teledidar men beyneli aqparatty jazyp alyp, kez kelgen uaqytta kórsete alatyn beynetaspa shyqty. Búlardyng birtindep ene bastaghanyna bir jarym ghasyrdyng shamasy bolyp qaldy.

Býgingi elektrondyq baylanys qúraldary barlyq aqparattyq tónkeristerding ishindegi eng úlysynyng bastapqy bir bólshegi. Al radio, teledidar men beynejazbalar bolsa baspa ónimderi men Jana jýiening ortasyndaghy baspaldaq ispetti. Gutenbergke deyin de jazu bolghan: Kýltegin tasqa, rimdikter papirus qaghazyna hattar men payymdaular jazghan.

Osynau elektrondyq aqparat qúraldarynyng ómirge enui biylikting massany baghyndyrugha qúshtarlyghyn arttyra týsti jәne qay jaghdayda da óz degenin jýzege asyruy jenildedi. Ol bizding eldegi songhy sayasy is-sharalarda aiqyn kórinis berdi.

Internet - jana qúbylys. Az ghana uaqytta, az-kem qarjygha myng kýnshilik jerlerden kerek aqparat alu mýmkindigi osydan otyz jyl búryn eshbir aqylgha syimaytyn is edi. Jay aqparat qana emes, slaydtarmen, muzykamen kórkemdelgen, bet-beyneni qosa kórsetetin aqparatty op-onay-aq alghan kezde kónilindi shattyq kerneydi, ony jasaghandardyng aldynda basyndy iyging keledi. Búl Jýiede biz jasaushy, tútynushy, beyneler men dybystardy qabyldaushy bolamyz. Búdan qúdiretti ne bar?! Jýiede biz әri avtormyz, әri shygharushymyz, әri produsermiz. Bizding ózimizdi-ózimiz kórsete alu erkindigimiz orasan, al auditoriyamyz qiyal jetpeytindey ken. Bir ghana nýkteni jәy ghana basyp qalghanda bizding aldymyzgha kez-kelgen talap etken aqparatymyz kele qalady jәne ózimiz de aqparat jibere alamyz.

Skeptikter: «ózgerip jatqan eshtene de joq, әlem búryn qanday bolsa, sol kýiinde» dep jýr. «Biz búrynghysha shege jasap shygharamyz, rezenke galosh kiyetinder әli de bar, bankter aqshany búrynghysha nesiyege berip jatyr, az ghana bolmasa, ózgeris shamaly. Ras, keybir adamdar hatshy qyz ben diktofonnyng ornyna iskerlik hattaryn internet arqyly jazugha mashyqtanyp jatyr. Odan ne ózgere qoyar deysin»,- deydi olar.

Olargha qarsy jaq múny kórsoqyrlyq deydi. Olar internetti barlyq problemalardyng sheshilu kózi sanaydy.

Óndiristik revolusiyanyng mәni mynada: onda mashinalar adamnyng quat mýmkindigin kóp ese arttyryp jiberdi. Al aldaghy kýtiletin sandyq aqparat adamnyng miynyng mýmkindigin elektrondyq kommunikasiya jýiesimen integrasiyalanu arqyly sheksiz arttyrady. Biraq biz ol jaghdaygha әli jete almay jatyrmyz, sebebi onyng alghysharttary әli tolyq qúrylghan joq. Bәlkim, tehnologiyalar qiyal jetpestey-aq tezdikpen damyp jatqan bolar, alayda adam balasy asyqpaydy. Ýirenisken diny jәne iydeologiyalyq tyiymdar da damugha keri әserin tiygizedi. Degenmen biz qalypty úghymdarymyzdyng jýiesin qiratu ýstinde túrmyz. Ýderis bizding baqylauymyzdan shyghyp ketken jәne ony ózgerte almaymyz. Tehnologiya ózi ýshin tyrysyp jatyr.

Tehnologiyanyng ómirge enui arqyly adamdar әlemge de, ózderine de jana kózben qaray bastady. Jana aqparattyq tehnologiya bәrin de ózgertui mýmkin. Onyng ishinde tildi de. Óitkeni jana tehnologiyagha jana terminologiya kerek bolady. Eski sózder qúryp ketpeydi, olar jana maghynagha ie bolady. Tilding ózgeruimen oilau qalpy da ózgeredi. Jana tehnologiya bilim men aqiqat sekildi bazalyq týsinikterge jana anyqtama beredi. Ne manyzdy ya manyzsyz, ne mýmkin jәne mýmkin emes jәne, eng bastysy, naqtylyq degen ne ekeni jónindegi úghym qayta ózgeredi. Yaghni, qogham «ekologiyalyq» ózgeristerge úshyraydy. Tehnologiya balalardyng kaleydeskopy sekildenip bizding sanamyzdy silkiydi, sóitip, iydeyalar men mýmkindikterding kýtpegen jana әlemi payda bolady. Biz jana mәdeny jәne ekonomikalyq dәuirge ayaq basamyz. Uaqyt ruhy bizding oilarymyzdy aiqyndaydy.

Kopernik «Jer Kýndi ainalyp jýredi» dep alghash aitqanda, júrt onyng esi auyp ketken bolar dep oilaghan-dy. Onysy ýshin Kopernikting sol kezdegi synaushylarynyng sózi dúrys emes edi deuge bola ma?! Osynday jaghday Niutonnyng fizikasynan Eynshteynning fizikasyna kóshken kezde de bolghan. Kóp adamdar salystyrmalylyq teoriyasyn qabylday almay, qarsy shyqqan. Niutonnyng kópten bergi qoldanysta jýrgen teoriyasynan birden bas tarta qoi qaydan onay bolsyn? Osylay eki paradigma bir-birimen qatarlas ómir sýrip baryp, aqyry bireui ýstemdikke ie bolghan.

Biraq adam bir birine qarama-qarsy eki kózqarasty qabyldamaydy ghoy. Sondyqtan adamdar bir-birlep nemese top-tobymen bir paradigmadan ekinshisine auysa bastaydy. Olardyng auysuyna jetkilikti týsindire alar aqparat jәrdem beredi.

Shәkәrimdi zerdeley kele, onyng ar ilimining býgingi zamanghy jalghastyrushylarynyng ozyghy akademiyk-filosof Gharifolla men tanys bolyp, shygharmalaryna ghana emes, kisilik kelbetine, týrlishe kózqarastaryna qanygha kele kónilim tolady. Orys aqyny Evtushenko: «Nevajno, esti ly u tebya issledovateli, A vajno, esti ly u tebya posledovateli» dep aitqanday, Shәkәrimning isin, oiyn, sózin jalghastyrushylardyng kóshbasynda Gharifolla Esim túrsa, Shәkәrimning Semeydegi zertteushilerining de onyng iydeyalaryn jalghastyrushylargha ainalyp kele jatqanyn kórip, Shәkәrim joly jalghasyp kele jatqanyna, ony jalghastyrushylardyng kóptigine, qaulap ósip kele jatqanyna riza bolasyn.

Ekonomikanyng motory - tehnologiya men jaqsy menedjerler degen oy birjaqty sekildi kórinedi maghan. Ekonomikanyng basty motory - mәdeniyet. Eger qaysybir úiymda júmys nashar jýrip jatsa - újym mәdeniyetining tómendiginen. Al mәdeniyetti jetildiretin - filosofiyalyq oi. Býginde ghylym mәdeniyetti de filosofiyany da yghystyryp aldygha shyqty.

Qay zamanda bolsyn, filosoftyng izgi armany - adamdardy oilau qabiletinen airyludan saqtap, jan-jýregin әleumettik jaghdaydyng jeteginde ketpeuden qorghau bolghan. Kenes ýkimeti kezinde de shyn filosoftar osy minezin saqtap qaldy. Biraq biz osynday filosofiyagha   ýirenbegenbiz.   Ýirenbegen   sebebimiz   -   ony   bizge ýiretpegen. Ýiretpegen sebebi - onday filosofiya aqiqatqa sәikes oilaudy ýiretedi, tiraniyagha, jogharyday keletin birdey oilaushylyqqa qarsy kýresudi ýiretedi.

Sokratty qaydaghy bir jana qúdaylardy oilap tapqany ýshin óltirgen nemese aiyptau qorytyndysynda kýshti dәlelge qarsy atqan dәleli әlsiz bolghany ólimine sebep bolghan desedi. Joq. Sokratty óz otandastarynyng oiyna qozghau salyp, silkinis tughyzghany ýshin, demokratiyanyng naqty anyqtamasy men onyng maqsattaryn aitudy talap etkeni ýshin óltirdi ghoy. Memlekettik túlghalardyng atyna syn aityp, halyqqa kýdik dәnin sepkeni ýshin, qasang әri birkelki oilaudan adamdardyng sanasyn saqtandyrghany ýshin óltirdi.

Eki onjyldyqqa juyq merzim ishinde biz jana qúndylyqtardy qasterleuge kóshtik. Bibliyadaghy «Nichto ne uteshit cheloveka, obretshego vesi mir y poteryavshego sebya» degen sóz qúnyn joghaltqan joq. At qaldyru armangha ainaldy, ol niyet búrynghy kezdegiden de basymyraq kórinetin boldy. Biz asyghyspyz. Asyqpaghandar kóshten qalyp jatqanday bolyp barady. Osynday kezende asyqpay oilanudyn, asyqpay oqudyng baghasy, әriyne, tómen. Filosofiyalyq oidy, onyng qiyn sózderin týsinu oilanudy, uaqytty kerek etedi. Uaqyt joq, sondyqtan qiyn sózderge degen súranys tómen. Keybireuler ghana bolmasa, kóp adam oqymaugha, oidyng maghynasyn týsinuge tyryspaugha ainaldy.

Biraq, búlaysha filosofiyadan qashu - bostandyqtan qashu, әsirese - sóz bostandyghynan. Al syny oidy joqqa shygharu arqyly qogham ózgerister mýmkindigin ózi joyady.

Aqylmandar osylay deydi. Diogen Sinopskiyding aitqanynday: aqsaqtar men joq-jitikterge adamdar sadaqa úsynady, al aqylmandargha eshtene de bermeydi. Óitkeni sadaqa berushiler ózderi de aqsaq ya joq-jitik boluy mýmkin ekenin, aqylmandyq dәrejesine eshuaqytta jete almaytynyn ishki týisikpen týsinedi.

Filosoftargha sadaqa keregi joq, olar ómirding maghynasyn týsinuge tyrysatyn adamdargha ghana zәru jәne olardyng barynsha kóp boluyn qalaydy. Al onday adamdar az, óte az...

Ekeuara, ýsheuara, t.s.s shaghyn toptardaghy әngimelerde ózindi ruhany bayytqan adamdardy kóp kóresin. Olar bilimdi, kónildi, talantty, qayyrymdy, joly bolghysh bolyp kórinedi. Biraq uaqyt óte kele búl qasiyetter jeke túlghanyng basty erekshelikteri emes ekenin kóresin. Otyryp oilanasyn, mýmkin, adam eshbir jasandylyqsyz, búqpasyz, jaqsy kisi boluy kerek-au dep...

Gharifolla Esimmen tanysa kele mening dәpterime týsken sózder osylar edi...

Markesting ataghy shyqqan song ghalymdar: «búl elde búryn-sondy qanday jazushylar bolghan eken» dep zerttep qaraghanda, bir kezderi kitaby shyghyp, ózi ólgen song úmyt qalghan Balitasar Grasian ashylghan. Abaydyng danqy Shәkәrimning úmytylmauyna jol boldy.

Shәkәrim úly Abaydyng danalyq dәstýrlerin jalghastyrghan, epikalyq janrdyng damuyna ýlken ýles qosqan iri aqyn jәne oishyl boldy. Aqyn esimin ataugha tyiym salynyp, shygharmalarynyng jariya kóruine jol berilmese de, halyq arasynda keninen mәlim bolyp qaldy, onyng shygharmalary auyzdan-auyzgha auysyp, jasyryn kóshirilip, qoldan qolgha ótip júrt arasynda keninen taralyp ketken. Ol ózining ústazy Abay sekildi adaldyqty, arlylyqty tu etken, danalyq dәrejesine jetken aqyn edi. Ózining shygharmalarynda ómir shyndyghyn, ózi ómir sýrgen qoghamnyng qayshylyqtaryn batyl kórsete bildi.

Shәkәrim shygharmashylyghy ózining diapazonynyng kendigimen erekshelenedi, oghan kónilding shat-shadyman әueni de, kókirekti qars aiyrar tragizm de tәn. Aqyn naqty ómir suretterin, tughan tabighatynyng әsemdigin tebirene jyrlaydy. XIX ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq ómiri bolmysyndaghy oqighalar men qúbylystargha qyzu ýn qosady. Aqynnyng kóptegen ólenderi ózining iydeyalyq baghyty jóninen aqylgóilik-aghartushylyq, әleumettik-әshkereleushilik sipatta bolyp keledi.

Abay siyaqty Shәkәrim de feodaldyq-rulyq ortanyng minez-qúlqy men moralin, ózderi sonyng ishinde qoyan-qoltyq aralasyp, kóp jaghdaylarda biylik aita jýrip, jat kórdi, sol kezdegi qazaq qoghamynyng әleumettik qúrylysyndaghy jaryqshaqty tanuda ekeuining pikirleri bir boldy.

Shәkәrim patriarhaldyq pen kertartpalyqqa qarsy kýresti, ol ýshin orys mәdeniyetinen, ózge halyqtardyng mәdeniyeti men tarihynan susyndady.

Aqynnyng osydan jýz jyl búryn býkil adamzat qamyn oilap, jer betinde beybitshilik pen tatulyqty, tendikti saqtau kerektigi turaly jyr tolghaghanyn býgingi úrpaq tiyisinshe baghalay týsui tiyis.

Shәkәrim Qúdayberdiúly da barsha adamzattyng ozyq oily ziyalylary siyaqty óz dәuirining perzenti. Kýrdeli tarihy kezende ghúmyr keshken ol tughan halqymen ózin qashanda birge sanady, halqynyng múnyn óz múnynday kórdi. Tughan halqynyng basyndaghy ekonomikalyq jәne ruhani, mәdeny auyrtpalyqtardy, zaman problemalaryn kózimen kórdi, kónilimen saralady.

Zamannyng aqyry bola ma? Joq, әr adamnyng qiyamet kýni ózine aqyrzaman ba? Qiyamet kýni jer betinde ar-úyat, meyirbandyq, qayyrymdylyq qalmaydy deushi edi... Ilgergilerding tura joly úmytylyp, pendening qúlqy-peyilderi búzylyp, adamdar bireulerding esebinen kýn kóruge ótip, sottar jasaghan ýkimin satyp, jalghan ýkimder shygharugha әdettenip, zandar men tәlim-tәrbie baghalanbay, shyndyq ótirikke ainalatyn zaman kelse, qiyamet kýni sonymen birge keledi demeushi me edi biz oqyghan kitaptarda...

Árbir adamnyng aldyna qoyar kókeykesti maqsaty bolady. Shәkәrimning et-jýregi ezilip, elim dep ótkendegi asyl maqsaty da, ayauly armany da, qútylmas qasireti men jazylmas derti de óz halqynyng boyynan bes jaqsy qasiyet kórsem degenge sayady. Ózining «Jigitter endigi sóz mening sózim» dep bastalatyn arnau óleninde el azamattaryna «Ólgenshe izdenip baq, qapy qalma» dep úran tastaydy. Sózining týiini Shәkәrimning ghúmyr boyghy maqsat-múratyn kórsetetin búl ólende:

«Izdegen ghashyq bolyp bes nәrsem bar,

Bereyin atyn aityp úqsanyzdar:

Mahabbat, ghadelet pen taza jýrek,

Bostandyq, Tereng ghylym - mine osylar» degen tújyrym bar. Osy beseuin bir úghymmen berer bolsaq, «ar, arlylyq, ar ilimi» degen úghym shyghady. Mahabbat ta, әdilettilik te, jýrekting tazalyghy da, oidyn, sózdin, is-qimyldyng erkindigi de, tereng ghylym da arly adamnyng atqarar isi, arly adamnyng ghana qolynan keler is. Sondyqtan, biz Shәkәrimning «ar ilimi» mәngi jasaydy, qazaqqa jol núsqap, jón kórsetip túrar núr bolyp qala beredi deymiz.

Shәkәrim býkil adamzatqa ortaq paydasy bolarlyqtay ar ghylymynyng sonyna týsip, osy joldy eng әdil, eng taza jol dep úqqan:

Ar týzeytin bir ghylym tabylmasa,

Zúlymdyqty jalghanda әdil jenbes, - dep óz halqy men adamzat balasyna ortaq paydasy bar ar ghylymynyng tetigin tappaq bolghan aqynnyng bar maqsaty býkil ómir tartysynyn, ruhany talap armanynyng tetigine ainaldy.

Shәkәrim Abay shәkirtterining ishinde eng úzaq ómir sýrgeni ghana emes, artyna eng mol múra qaldyrghany da. Onyng poeziyasy, shyn mәninde, Abaydyng aqyndyq dәstýrinde tughan. Qúnarly topyraqtan nәr alghan quatty poeziya. Aqynnyng dastandary men lirikalyq shygharmalarynda óz halqynyng ótkeni men býginining izi sayrap jatyr. Alapat ruhany kýsh-quat, shiraq sezim, auyr múng men zil qayghy, jan lәzzaty men móldir sezim, ar men úyat - bәri-bәri Shәkәrim poeziyasynyng óne boyynan óz ornyn tapqan. Bir sózben aitqanda onyng shygharmalary óz zamanynyng ainasy boldy, biraq ol kez kelgen qúbylysty talghausyz beyneley bergen joq. Onyng shygharmalarynan shynayy poeziyagha, kemeldengen keng qúlashty talantqa tәn airyqsha belgi bolyp tabylatyn oy jýiesining qarapayymdylyghy men úghynyqtylyghy aiqyn angharylyp túrady.

Shәkәrimning shygharmalaryndaghy shynshyldyq - Abay jyrynan bastau alghan tәlimning nәtiyjesi, onyng shygharmalaryndaghy halyqtyq sipat, әleumettik astar, taqyryp pen jýgining auyrlyghy, adam men qogham mәselelerin birlestikte beyneleu sheberligi, kórkemdik jәne janashyldyq izdenister nәtiyjesi.

Abay dýniyege әkelgen kórkemdik tәsilding ornyghuyna, últtyq әdebiyetimizden óz orynyn tabuyna, órken joiyyna Shәkәrim ózining shynshyl da sheber janashyl jyrlarymen ólsheusiz ýles qosty. Múnyng ózi Shәkәrim shygharmashylyghynyng shyghar biyigin anyqtady.

Suretker Shәkәrim óz shygharmalarynda tereng maghynaly payymdaulargha taban tirep, tiptik obrazdar jasaudyng jana formalaryna jýginedi. Keyipkerlerining minez-qúlqy, ishki-syrtqy qasiyetteri arqyly ómirding jalpy zandylyqtaryn tarihy jaghdaylardyng ayasynda beyneleydi. Shәkәrimning shynshyldyghy jaghymsyz keyipkerlerdi mýsindeumen qatar, jany izgi, jýregi taza jandardyng shynayy jiyntyq obrazdary arqyly da kórinedi. Adam janynyng bilgiri bolghan Shәkәrim últtyq harakterdi, halyqtyq qasiyetterdi barynsha bayytu jolynda jyrlardyng sony ýlgilerin tuyndatady.

Shәkәrimning shynshyldyghy óz zamanynda bolghan barlyq qoghamdyq problemalardyng bәrin ólenderinde boyamasyz shyndyq arqyly beyneley bilgeninen kórinedi. Shygharmalarynda qarapayym halyqty ónerge, bilimge shaqyrghan. Búl baghyt Shәkәrimdi aghartushylyq arnagha әkeldi.

Shәkәrimning qaysybir ólenin alsaq ta bastauyn Abaydan alady, sondyqtan biz Shәkәrimdi qazaq әdebiyetindegi Abay dәstýrining jalghastyrushysy, tól shәkirti deymiz.

Shәkәrim: «Adam jaman bolyp tumaydy, oqymasa, biluge úmtylmasa, tanymgha asyq bolmasa, bilgenin, tanyghanyn ýlgi tútpasa, birte-birte qatarynan qalyp, tómendep nadangha ainalady» - deydi. Naq sol nadandyq danyshpan aqyndy kóp uaqyt tanugha jol bermedi, ózining kórsoqyrlyghynyng nәtiyjesinde birer nadan jinalyp Shәkәrimning ómirine qol súqty. Ol 73 jasynda jazyqsyz japa shekti, oqqa úshty. Mýrdesi qúdyqqa tastaldy. Sonda da Shәkәrimdi tughan halqy úmytqan joq, onyng sózderin oiynda saqtady, jazylghan sózderi kóshirilip, taratyldy, әiteuir joyylyp ketken joq.

Úzaq jyldar boyy salt-sanasy tozyp, halyqtyq tarihy sanasyna núqsan kelgen, tek qana tәuelsizdik tany atqaly beri toza bastaghan ar mәselesin qolgha berik ala bastaghan halqymyz ýshin Shәkәrim tabystaghan ar ilimine nazar audaryp, ruhty janghyrtu jolyndaghy kýresimizdi jalghay týsu býgingi úrpaq - bizderge syn.

Múhtar Maghauinning aituynsha jarty ghasyrdan astam eriksiz ýzilisten song halyq aldyna qayta shyqqan úly túlghalarymyzdyng biri Shәkәrim. Maghauinmen qatarlas әdebiyetshiler men ghalymdar Abaymen qatar Shәkәrim ýlgisin de kәmil tanyp ósti. Shәkәrim әri aqyn, әri tarihshy filosof, óz zamanynyng ýlken oishyly. Qazaq әdebiyetin jana beleske kótergen, qazaq halqynyng kórkemdik oiynyng ýzdik ýlgilerin tughyzghan, qazaq ólenin týrlendire týsken, qazaq tilining mol mýmkindikterin búrynghydan әrmen tanyta týsken biregey qalamger. Ol Abaygha tuystyq jaghynan ghana emes, ústanghan joly túrghysynan alyp qaraghanda da eng jaqyn adam edi. Abaydan songhy lekting ishindegi eng tanymal esim, eng kórnekti túlgha Shәkәrim boldy.

Shәkәrimning oishyldyghy turaly qayta-qayta aita berging keledi. Onyng oilarynda әlemdik, gharyshtyq problemalar aitylady. Shәkәrimdi qazaq qalpy, qazaq túrmysy ghana emes, jalpy adamzat balasynyng tirshiligi tolghandyrghan.

Shәkәrimning qaldyrghan múrasy san salaly, san aluan, eshqashan manyzyn joymaytyn mol qazyna.

Bir jerlerde Shәkәrimning «Ýsh anyq» degen eki sózin orys tiline «Try istiny» dep audarghanyn bayqadym. Istina degen aqiqat. Anyq degen aqiqat emes, aqiqattyng adamgha belgili boluy. Shәkәrimning enbekterin orys tiline (asyqpay, tandap, talghap, úghynyqty etip) audaru asa qajet. Óitkeni býgingi kýni jәne alda biraq merzim bizding Jana aqparat kenistigi - internette óz ornymyz boluy osy tilde aqparat bere aluymyzda. Qazaqtan basqalargha da Shәkәrim sózi jetsin desek osylay etkenimiz jón.

Sosyn audiokitap sekildi aqparattyng jana tehnologiyalaryn da paydalanudy qolgha alugha tiyispiz. Ózimning jeke basymnan bir mysal: býgingi kýni internetten lazerlik diskige kóshirip alyp, úzaq jolgha shyqqanda nebir sýbeli romandardy, Bibliya men Buddany taspa arqyly tyndap kete beretin boldyq. Sol jazbalardyng ishinde qazaq tilinde eshtene joq, janaghylardyng ornyna qazaqsha Qúran nemese «Kóshpendiler» de túruy tiyis. Búl mysal bizding jana jýieni ómirge engizude artta qalyp bara jatqanymyzdy kórsetedi.

Biz erkindikti kóp ansaymyz. Erkin bolsaq ómirimiz ózgeshe bola ketetindey kóremiz. Bizding erkindigimiz - Qúdaydyng ghana qolynda. Sonymen birge - ózimizding de qolymyzda. Ótkeni, biz - Adambyz!

Bәri birden bola salmaydy. Oghan negiz, yaghny arqau kerek. Mata toqyghanda onyng arqauyna, yaghny negizine myqty jipterdi salady. Sol arqaugha toqylatyn jipter әrtýrli bola beredi: bireui qatty, bireui júmsaq, bireui qymbat, bireui úlpa. Soghan qarap matanyng sapasy baghalanady. Negiz - halyq. Halyq qaysybir jaqsy iydeya bolmasyn, jalghastyryp әkete almasa - qiynnyng qiyny. Eger Ókimet tym algha úzap ketse (demokratiyashyl bolsa da),  halyq onyng sonynan ilese almasa, arqauynyng әlsiz bolghany, ol kóp úzamay jaramsyzdanyp qalatyn mata sekildi syr berip túrady.

Bizding kóptegen kemshilikter órkeniyetti qogham qúra almay jatqanymyzdyng belgisi. Órkeniyetti qogham qúru ýshin qoghamyna memleketi, memleketine qoghamy say bolugha tiyis. Ol ýshin erkindikke jeteler biyik sana, bilimdilik pen biliktilik, oyaulyq kerek. Ziyalylardy da, oppozisiyany da, memlekettik qyzmetkerlerdi de, jalpy halyqty da, paydalylar men onsha paydasy joqtar, kerektiler men kereksizder dep bólmey, osy talapqa say keletinderding qoghamgha yqpal etuine, kózi ashyqtyq pen kónili oyaulyqqa barshany jeteleuge mýmkindik tughyzu qajet.

«Ózine ózing berik bol» mәtelin ústansaq, bizding Elbasy qazirden memleketimizdi bәsekege qabiletti elu elding qataryna qosu niyeti qay jaghynan bolsa da óte qúptarlyq ekenine kóz jetkizemiz. Preziydentting Euraziyalyq Odaq yaky Ortalyq Aziya elderining ortaqtasuy degendegi týpki niyeti osy qauipterding aldyn alu ýshin aldyn ala qolgha ala bastaghan әreket dep sanaymyz.

Sonymen býginde qazaqtyng aldynda týiindi, taghdyrnamaly eki mәsele túr: birinshisi - bәsekege qabiletti últ pen memleket bolyp jetisu, ekinshi - jahandanu ýrdisine, Jana Jýie jaghdayyna layyq quatty, jan jaqty jetilgen últ pen memleket bolyp qalyptasu!

Bizding ómirimiz Mark Avreliy: «Sen әruaqytta qazirgidey bir kórinisti kóresin: adamdar nekege otyrady, bala ósiredi, auyryp-syrqaydy, óledi, soghysady, toylaydy, sayahat jasaydy, jer óndeydi, jaghympazdanady, tәkapparlyq jasaydy, qastyq isteydi, basqanyn ólimin tileydi, tirligine kónili toymaydy, únatady-sýiedi, qazyna jinaydy, qúrmetti lauazymdar men taqqa talasady» dep aitqanday kýnde qaytalanyp otyratyn pәndәuy tirlik. Olay jalghasa berui - aghysqa eru. Odan biyik túryp últ qyzmetine jegilu - Abaydyn, Álihannyn, Ahmetting joly. Qazaqtyng býgingi ziyalylary bizdi osy jolgha baghyttaghay.

Aqyrghy sәti jaqyndaghanyn sezingen Shәkәrimning týiin sózderi mynaday bolypty: «Ómirde bar tilekke jetip, bar qyzyqqa baqqanmen, sonynda barynnyng bәrinen airylyp, túldyrsyz attanar ekensin. Dýnie bir aqqan su, adam ondaghy shóp, su qayda jetelese, qalyqtap sonyng betinde óz erkinsiz aghyp kete barady ekensin. Taghdyr sening basyndy taugha da, tasqa da soghady eken, júmsaq, jayly jerde de bolady ekensin. Adamzattyng týbinde baratyn orny bir ýlken kól desek, әueli búlaqtan bastalyp, keyinnen úlghayyp ósken adam balasy ózenge ainalyp, aqyry baryp sol kólge qúiyp tynady eken. Oghan deyin kórgen rahat, alghan lәzzat, oqyghan bilim, etken enbek, kórgen qiyndyq, shekken azap, qasiret qana qalady eken boyynda. Jazmyshty moyyndap, ómirding ótpeliligin kórip, sol azghana jalghanda jaman atyng qaldyrmay, toghyshar, nadan, topas bolmay, jaqsy atpen ótsen, artynda qalatyn sol ghana eken.

Keyingiler sózimdi oqyr. Biri únatar, biri synap kýler. Sonda mening zarlanumen ótkenimdi týsiner. Dýniyening rahatyna senim joq ekenin týsingeli basymdy taugha da, tasqa da úryp, ghadelet izdep alqynghanymdy biler. Qayran qu dýniye, barlyq armanyma jetkizbesindi bilgem. Átten! Taghy da әtten! Abay agham sekildenip «qolymdy kesh sermeppin». Yrdu-dyrdumen, el ishining úsaq týiegimen, ata joly dep biylikke aralasyp, altyn uaqytymdy bosqa ótkerippin. Endi amal neshik. Menen keyingiler qaulap ósip kel jatqany ghana kónilge medet. Men jetpegenge solar jetedi dep ýmittenem. Uaqytym tarlyghynan keyingi jyldary oiyma kelgenning bәrin, naq sol sәttegi kónil-kýimen qaghaz betine týsire berdim. Onym ala da, qúla da shyqqan bolar. Mening býgingi jetkenim osy boldy. Aqtyghyma, qazaghyma adaldyghyma, oghan jarqyn kýnder tilegenimen seninder halqym...».

Búl sózder býgingi toqkónil, beytarap, enjar, tәubeshil qazaqqa anda-sanda bir oqyp, ózin osyghan layyqtap atqaruyna asa qajet sózder.

«Men ózime «Mútylghan» dep at qoydym. Mútylghan degen sóz úmytylghan degen sóz, әri halqymnyng mún-zary menimen birge úmytylsa eken degendi de oiladym. Halqym sol mún-zardy úmytyp, qaytadan es jinasa dedim» dep Shәkәrim ózim úmytylsam da, halqym mәngi jasay bersin dep tileu tilepti.

Aytarymyzdy akademik Gharifolla Esimning «Shәkәrim óz boyyndaghy barlyq mýmkindikti tolyq iske asyrghan adam» degen sózin keltire aitqanda, taghdyry kýrdeli, ómirining sony qiyn bolghanymen Shәkәrim artyna úmytylmas sóz qaldyrghan, izdeushileri men zertteushileri, sózin ústanushylary bar oishyl túlgha dep tújyrymdaghymyz keledi.

Býginde Shәkәrim múrasy jýieli týrde zerttelude jәne odan da әri terendey zerttele beri tiyis. Búdan bylayghy uaqytta Shәkәrimning әr óleni, әr dastany, әrbir prozalyq shygharmasy, әrbir sózi, әr oiynyng týkpirine ýnilip, terende jatqan dәnin arshyp alyp, ony sózderining nәrimen qosa aiqynday týsu basty mindetterding biri. Shәkәrim jayynda dayyndalghan osynau zertteu enbegimiz - bizding Shәkәrimtanu ghylymyna qosqan tenizding tamshysynday az ghana ýlesimiz.

Bәrimizdi jýz jyl búryn qazaq qamy dep bar úmtylysyn, kýshin, jigerin ayanbay júmsaghan Shәkәrim dananyng aruaghy qolday jýrsin. Áumiyn!

Myrzageldi Kemel,

ekonomika ghylymdarynyn

doktory, professor,

Qazaqstan Jazushylar

Odaghynyng mýshesi.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5536