(úly suretker M.Maghauin turaly móltek syr)

Bissmilla degende-aq, sózding basyn ashyp alatyn bir mәsele, biz búl shaghyn jazbamyzda, qazaqtyng kórkem oiyn Han-Tәnirdey biyik beleske kótergen, últtyq ruhaniyatymyzgha óshpes olja salghan úly qalamgerding suretkerlik qarymyn, ghalymdyq sýrleuin, bir sózben aitqanda, Múhtar Maghauin fenomenin sóz etpekshi emespiz. Kerisinshe ol kisige songhy jyldary taghylyp jýrgen bir aiyptyn, jabylyp jýrgen bir jalanyng negizsiz ekendigin  dәleldeuge tyrysu. Ol ne deseniz, «Múhtar Maghauin – rushyl, yaghny ol asqan kereyshil» deytin jala!  Búl shylghy ótirik! Múhtar Maghauiyn, ol – alashshyl azamat! Últshyl túlgha!

Býginde seksenning sengirine shyghyp otyrghan Alash júrtynyng ardaqty perzenti, úly jazushy, kórnekti tarihshy-ghalym Múhtar Maghauinning esim-soyymen biz HH ghasyrdyng 80-shi jyldarynan bastap tanys edik.

Ol kezde QHR astanasy Pekin qalasyndaghy «Ortalyq últtar instituty» (qazirgi Ortalyq últtar uniyversiyteti) dep atalatyn oqu ornynda studentpiz.  Bilmekke qúshtar ashqaraq kónil Pekinge barghan kýnnen qoldy-ayaqqa túrghyzbay shiyrshyq attyryp jýrgen kez. Jatpay-túrmay oqyp, ýirenip, tez arada dókey qalamger bolghymyz keledi. Keudeni kernep bara jatqan basty arman osy. Biraq, qaydan ne oqyp, kimnen ne ýirenemiz?! Súraq bar, jauap joq! Auyldan qazaq mektebin bitirip kelgen bizderdi neshe myndaghan iyerogliyfi bar qytay tili «aldyna otyrghyza» qoyatyn týri joq.  Al qytaydaghy qazaq qalamgerleri Mao-nyng әigili «mәdeny tónkerisi» túsynda jappay «últshyl», «halyq jauy» atanyp, aldy abaqtyda  jabylyp, arty Tarym lagerine jer audarylyp ketken jerinen endi-endi ghana aqtalyp, auylyna kelip jatqan. Demek olar әli qalamyn qolyna alyp ýlgergen joq.  Jana buynnyng basy ózimiz.

Osylay daghdaryp jýrgen kýnderding birinde, Pekin qalasyndaghy Ortalyq últtar audarma mekemesining qazaq bólimine, QHR Ortalyq halyq radiostansiyasynyng qazaq bólimine Sәbettik Qazaqstannan «Júldyz», «Qazaq әdebiyeti», «Sosialistik Qazaqstan», «Leninshil jas», «Mәdeniyet jәne túrmys», «Bilim jәne enbek» degen sekildi merzimdi basylymdar kelip túrady eken. Ádebiyetke jany qúshtar bizder ýshin, kókten tilegenimiz jerden tabylghanday qaryq boldyq ta qaldyq. Atalghan basylymdardyng әrbir jana nómirin jyl kelgendey tórt kózimizben sarghaya kýtip, erekshe әsermen, ýtir-nýktesin qaldyrmay oqyp shyghamyz. Oqumen ghana shektelmey, jinalyp alyp, onda kóterilgen mәseleler men ózimizge únaghan shygharmalardy talasa-tarmasa talqylap, qyzyl kenirdek bolamyz da jatamyz. Talqygha qatyspay, «tek jýru» tipten mýmkin emes. Ádebiyettin, baspasózding qúdiretin qoysanshy, biz birte-birte ózimizdi Qazaqstanda, Almatyda jýrgendey sezine bastadyq. Sol tústa nazarymyzdy ózine kóbirek audaryp, yqylasymyzdy ózine kóbirek tartqan qalamgerimizding biri Múhtar Maghauin bolyp edi. Mine biz keyipkerimizding esim-soyymen eng alghash osylay tanystyq.

1987 jyly atalghan oqu ornyn ayaqtap joldama boyynsha Ýrimshi qalasyndaghy Shynjang qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng әdebiyet institutyna ghylymy qyzmetker bolyp júmysqa túrdyq.

Akademiyanyng bir jaqsy jeri uaqytynnyng bәrine derlik ózing qojasyn. Aptasyna bir ret, asa bir zәrulik bolyp jatsa eki ret tóbe kórsetseng jetip jatyr. Bir keremeti biz júmys isteytin әdebiyet institutyna da Qazaqstannan jogharyda atalghan gazet-jurnaldar kelip túrady eken. Alayda búl kezde biz qazirgi qytay tilindegi әdebiyetterdi emin-erkin oqudyn, audarudyng dengeyine jetkenbiz. Onyng ýstine Den Syaopin basshylyghyndaghy qytay biyligi  osy kezde әdebiyet pen ónerge, aqyn-jazushylargha barynsha qoldau kórsetip, qytay әdebiyeti men ónerin órkendetu isine bel sheshe kirisip ketken.  Sodan da  jerjýzi halyqtary әdebiyetining eskili-janaly shedevrlerin jappay qytay tiline audaryp shygharyp jatqan.  Demek, uaqyt taba alsan, oqityn dýnie úshan-teniz. Demek, biz endigi jerde Qazaqstannan kelgen basylymdardy búrynghyday basynan ayaghyna deyin týgin qoymay, sypyra emes, iriktep, taldap-talghap oqityn bolghanbyz.

Osylay taldap, talghap oqyp jýrgen kýnning ózinde Múhtar Maghauin bizding eng sýiikti jazushymyzgha ainalyp ketti. Bizdi eshkim úrghan joq, soqqan joq, ýgittep-sýgittegen, mindettegen joq,  baspasózden Maghauindi  qalt jibermeu daghdymyzgha ainaldy. 1988 jyly Qazaqstannan kelgen baspasózden Múhtar Maghauinning «Júldyz» jurnalynyng bas redaktory bolghanyn oqyp, tughan kókemiz taghayyndalghanday alaqaylap quanghanymyz bar. Búl quanyshtyng sebebin  qazir týgili, sol kezding ózinde de týsindirip bere almas edik. Áyteuir qazaghym degen arda azamatqa, daryndy qalamgerge aughan yqylastyng belgisi ekeni anyq.

Búl kezde QHR men KSRO arasy jaqsaryp, eki eldegi qazaqtar bir-birine emin-erkin qydyryp baryp kele bastaghan.

Sonau bir zamanda (1956j.)  әkemning inisi otbasymen, anamnyng agha-әpkesi, inisi týgel Sәbettik Qazaqstangha kóship ketken eken. Ata-anamyz biz es bilgennen solardy aityp kóz jastaryn kóldetip otyrar edi. Endi, mine, zaman onaldy. Áke-sheshemizdi Mekkege jayau arqalap apara almasaq ta, perzenttik paryzymyzdy óteuge  az da bolsa sep bolsyn dep, bir-birlerin  túp-tura 33 jyl kórmegen, әri «búl pәniyde endi kórmeytin shygharmyz» dep kýderlerin mýlde ýzgen jaqyndarymen qauyshtyrugha bel budym.

Osylaysha jol týsip, dәm tartyp 1989 jyly әke-sheshemdi alyp Qazaqstangha qydyryp kelgem-di. Ol kezde KSRO degen imperiyanyng irgesi shayqalynqyrap túrghanymen, әli «tiri» bolatyn. Qazaqstannyng Almaty qalasy, Almaty oblysy, Qaraghandy oblystarynda túratyn, әke-sheshemning otyz jyldan asa kórmegen birge tughan әpke-qaryndas, agha-inilerin, et-jaqyn tuystarymyzdy aralap shyqqansha shilde-tamyz – eki aidan asa uaqyt ketti. Áriyne, shekaradan óte salyp taban tiregen jerimiz - ómirimizde bir kóru arman bolghan aru Almaty!

Ol kezde shetelden atajúrtqa qydyryp kelushilerding ózi neken-sayaq eken. Al qalamger aghayyndar joqtyng qasy deuge bolady. Bizding kelgenimizdi sol kezde «Qazaq radiosynda»  júmys isteytin naghashy agham, jazushy Joldasbay Túrlybaevtan estigen radiodaghy jurnalister meni dereu studiyagha shaqyryp interviu aldy, óleng oqytty. Erteninen bastap Almatydaghy gazet-jurnal redaksiyalary birinen song biri kezdesuge nemese súhbattasugha shaqyra bastady. «Órken», «Leninshil jas», «Qazaq әdebiyeti», «Qazaqstan mektebi» sekildi gazet-jurnaldarmen qosa «Alatau» telearnasynda arnayy qonaq boldyq.

«Júldyz» jurnaly әdeyilep shaqyrghan joq, biraq ol jurnaldyng qasiyetti shanyraghyna bas súghu, әsirese jurnal basshysy, úly Múhana sәlem beru auyldan jolgha shyqqandaghy josparymyz edi. Naghashy agham, jazushy Joldasbay Túrlybaev Múhana telefon shalyp: «Qytaydyng Ýrimshi qalasynan  jiyenim kelip edi,  sizge sәlem berip kirip shyqsam deydi»  dep aldyn-ala kelisip qoyghan eken. Uaghdaly kýni «Júldyz» jurnalynyng redaksiyasyna bardyq. Múhang ornynda kýtip otyrypty. Úzaq kórmegen tughan bauyry kelgendey óte jyly qabyldady. Ol kisining meni kórgende sonshalyq riyasyz, balasha quanghanyna tang qaldym. Redaksiyadaghy bir-eki kisini shaqyryp aldy. Arghy bettegi aghayyndardyng ruhani, әleumettik hal-ahualyna qatysty kóp súraqtar qoydy. Ángimemiz bir jarym saghatqa sozyldy. Sosyn qozghalugha ynghay tanytyp edik, Múhan: «Al, Dýkesh, ne mal bar? – dep kýldi  de, –  mynau Týrik aghayyndar tauardy «mal» deydi eken. Qalamgerding tauary shygharmasy ghoy, «Júldyzgha» ne alyp keldin?» – dedi. Men «Oghyznama – ortaq múra»  degen maqala әkelgenimdi aityp, qoljazbamdy berdim. Múhang ekeumiz eski tanystarday nemese tughan agha-inilerdey  qimay-qimay qoshtastyq.

Osy arada aita keterlik bir jaghday, bizding sol atalghan maqalamyz «Júldyz» jurnalynyng sol jyldyng N9 sanynda jaryq kórdi. 1990 jyly QHR ókimeti 1980-1990 jyldary aralyghyndaghy ghylymy zertteu enbekterge bәige jariyalady. Bizding sóz bolyp otyrghan  «Oghyznama – ortaq múra» atty  enbegimiz býkilqytaylyq tandauly (ýzdik) ghylymy enbek syilyghyna ie boldy. Búghan әriyne, maqalanyng Qazaqstanda, onyng ishinde Qazaqstan jazushylar odaghynyng organy «Júldyz» jurnalynda jaryq kóruining iygi yqpaly bolghany dausyz.

Mezgil kóshi jyljyp 1990-shy jyldargha kelgende, alghashqy kezekte Baltyq jaghalauyndaghy elder óz tәuelsizdigin jariyalady. Talas-talqymyzdyng taqyryby: kelesi kezekte qay el? Qazaqstan qashan? Kýte-kýte kýnimiz jyl, aiymyz ghasyr boldy.

Ya, aqsarbas! Mine, ansaghan kýnge de jettik! 1991 jyly jeltoqsannyng 16-shy júldyzy! Osy kýni Ýrimshide quanyshtan jarylmaghan, kózine baqyt jasy ýiirilmegen, toylamaghan qazaq balasy qalmaghan shyghar! Biz, Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyasynyng onshaqty qyz-jigiti, qoldan bir «tughan kýn» jasap, halqymyzdyng ýsh ghasyrdan song qayta oralghan azattyghynyng alghashqy kýnin toyladyq! Ertesinen bastap әngimemiz mýlde basqa baghytta órbiytin boldy. Yaghny endi Qazaqstangha qalay jetemiz? «Kerek bolsa, shekarany búzyp qashyp óteyik» degender de  boldy. Sebebi ol jyldarda qytaydan shetelge shyghu degeniniz qiyametting qyl kópirinen ótkennen de qiyn-túghyn.

Mine, Qazaqstangha jetuding jolyn izdey-izdey 1992 jyldyng da alghashqy ailary artta qalyp barady. Óstip toryghyp jýrgen kýnderding birinde «Ýrimshige Qazaqstan aqyn-jazushylarynyng shaghyn delegasiyasy kelipti» degen habar qalada jeldey esti. Jyltyraghan bir bolar-bolmas ýmit oty janymyzdy jylytyp, kәdimgidey ensemiz kóterilip qaldy. Sebebi, delegasiya ózge salanyng adamdarynan emes, aqyn-jazushylardan qúram tapsa, әri onyng qúramynda qazaqtyng últshyl ziyalylary Múhtar Maghauiyn, Rymghaly Núrghaliyev, Tólen Ábdikov, Oralhan Bókeevter bolsa, olardyng bizderge – atajúrtqa jetsek degen sheteldik qazaq jastaryna qolúshyn bermeui mýmkin be?! Taghy bir jaghynan, basqalargha qaraghanda mende bir artyq mýmkindik bar edi,  ol – «Múhtar agham meni tanidy ghoy» degen ýmit.

Osy armangha túmsyghymyzdan jetektelgen bizder, al kelip Qazaqstannan kelgen delegasiyany izdeyik. Qaladan adressiz adam izdeu degeniniz kólding týbinen iyne izdeumen parapar dalbasa tirlik bolyp shyqty. Ne kelgen delegasiyanyng kelip toqtaghan jerin bizge eshkim aitpaydy. Biledi-au degen aghalarymyzdyng bәri «bilmeymiz!» deydi, shynymen bilmey me, әlde atajúrttan kelgen aghalarymyzdy qyzghana ma, joq, auzy kýiip qalghan  bayqústar qorqa ma, әiteuir bizge eshkim eshtene aita qoymady. Sosyn Ýrimshining qonaq ýilerin óz betimizshe sýzip shyghyugha bel budyq. Óstip jýrip birer kýndi ótkizip te aldyq. Bir kýni keshte Qayrat degen jigit: «Ol kisilerding deregin taptym – «Kunlún» qonaq ýiine týsipti» – degen quanyshty habar jetkizdi. Ertenine barsaq, «Olar keshe ketip qaldy!» – dedi qonaqýy qyzmetkerleri. Biz san soqtyq ta qaldyq...

Kelesi jyly, yaghny 1993 jyldyng nauryz aiynda әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetining arnayy shaqyruymen qytay tilining mamany retinde Atamekenge oraldym.

Kóp keshikpey Múhana baryp sәlem berip, bir jola kelgenimdi aittym. «Uay bәrekeldi! Azamat!» dep ol kisi tútas eli kóship kelgendey quandy. Adam jany qayda bolsa da ystyq yqylasty, jyly sózdi izdep túrady ghoy. Sodan Qazaqstan jazushylar odaghy ýiinin  әuelgide  ekinshi qabatynda, keyin dep birinshi qabatynda otyratyn Múhana soghyp, sәlem berip, әngimesin, aqyl-kenesin tyndap jýrdim. Shyqqan kitaptaryn beredi. Qytaygha, olardyng tarihy men mәdeniyetine, filosofiyasyna qatysty kóp súraqtar qoyady. Sóitsem, sol jyldar Múhannyng Kung Fuszyny audaryp jýrgen kezi eken.

1996 jyly әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng Qazaq әdebiyeti kafedrasyna syrttay izdenushi bolyp qabyldandyq. Taqyrybym «qytay qazaqtary poeziyasyndaghy últ-azattyq iydeya (HH ghasyrdyng 20-50jj.)». Yaghny tútastay әri tap-taza Shyghys Týrkistan kezeni.  Ghylymy jetekshim professor, QR ÚGhA-nyng korrespondent-mýshesi (keyinnen akademiyk)  Rymghaly Núrghaliy.

Múhtar agha men Rymghaly agha ekeuining arasyndaghy az-kem ókpe-renish turaly Rekeng búryn da  shet-jaghalap aitqan. «Onyng saghan esh qatysy joq. Múhtar aghanmen óz aldyna syilasyp, jýre ber»,  – dep edi Rekeng marqúm. Ekeuining arasyndaghy «әngimeni» ashyp aitpaghanmen, jetekshimmen azdy-kópti qyrbaylyghy bar ekenin Múhannyng da sóz lәminen bayqagham. Alayda әlde bir úsaq pendelerge úqsap soghan bola menen teris ailanu túr ghoy, salqyn qabaq tanytpastan  ylghy qoldap-quattap otyrdy.

Sodan Múhana QazÚU qazaq әdebiyeti kafedrasyna syrttay izdenushi bolyp qabyldanghan  janalyghymdy aitayyn dep, әri taqyrypqa qatysty alghashqy maqalamdy kóterip bardym. Múhang taqyrybymdy estip qatty quandy. Alyp barghan maqalamdy shyqqaly túrghan nómirge salyp jiberdi.

1998 jyldyng erte kókteminde Almatydaghy «Atatek» baspasynan «Semser suy» degen atpen jyr jinaghymyz jaryq kórdi. Tanys-bilis, syilas aghayyngha kitaptyng biraz danasyn ýlestirdik. Áriyne, alghashqylardyng qatarynda Múhana da bir danasyn aparyp berdim. Múhang jýrekjardy qúttyqtau tilegin aita kelip: «Bayaghy baspada otyrghan zamanym bolsa, búl jyr jinaghyndy búdan da sapaly, búdan da qomaqtylau ghyp shygharyp berer edim. Endi mening kórimdigim bolsyn, osy kitabynnan ózing tandap on shaqty ólenindi alyp kel, jurnaldyng aldaghy nómirlerine salyp jibereyik», – dedi. Keshiktirmey bir top ólenimdi qolyna tiygizdim. «Júldyzdyn» 1998 jylghy N7 sanynda «Men qolymdy tugha beker sozbaymyn» degen jalpy taqyryppen toptama jyrlarymyz jaryq kórdi. Jurnaldyng shyqqanyn esty sala Múhana rahmet aitayyn, jurnaldan birer danasyn alayyn dep redaksiyagha bardym. Múhang ornynda eken. «Al, ainalayyn Dýkenjan, qútty bolsyn! Men shyny kerek, búryn ólenderindi qatty mәn berip oqymappyn. Shyn aqyn ekensin! Talantty aqyn ekensin! Osy qarqynynnan  tayma!» – dep qolymdy alyp, jurnaldyng birer danasyn qolyma ústatty. Múhannan búnday bagha estiymin dep esh oilamagham, kәdimgidey kónilim kórkeyip, janym masayyp shyqtym.

1999 jyldyng jazyna salym qorghaugha shyghatyn boldyq. Alayda QazÚU-de qorghau kezeginde túrghan adam kóp bolghandyqtan, ústazym Rymghaly Núrghaly meni Abay atyndaghy Qazaq memlekettik pedagogikalyq uniyversiytetindegi qazaq әdebiyeti boyynsha kandidattyq dissertasiya qorghatatyn ghylymy kenesten qorghatatyn boldy. Kenes tóraghasy,  professor Nyghymet Ghabdullin aqsaqal kelisimin bergen kórinedi. Bir qyzyghy Múhtar agha sol kenesting mýshesi eken. Qorghaudyng kýni belgilengennen keyin avtoreferatymdy alyp Múhana bardym. «Bәrekeldi!» dep Múhang shyn quandy. Sosyn túryp: «Songhy kezderi búl kenesting jinalysyna qatysyp jýrgen joqpyn. Biraq búl joly sen ýshin mindetti týrde baramyn. Reti kelse qoldap sóileymin. Dauysymdy beremin», – dey kele sәttilik tiledi.

Uәde etkenindey Múhang qorghaugha keldi. Bizding júmysymyzdy eki opponentting ekeui de, ózge de sóileushiler de (professorlar S.Qirabaev, T.Kәkishev,  M.Abdrahmanov t.b.) joghary baghalap, qoldap sóilep jatqandyqtan ba,  Múhang sóileudi artyq kórdi-au deymin, sóilegen joq. Dauysyn berip bolghannan keyin, mening qolymdy alyp, sәttilik tilep ketip qaldy.

Múhannyng keyindep, mening shygharmashylyghyma degen qoldauy men qamqorlyghy basqa baghytqa auysa bastady. Atap aitqanda, shygharmashylyq adamyndaghy jazu men oqudyn  proporsiyasy,  ózining shygharmashylyq tәjiriybesi, keybir ómir keshirmeleri, әlem әdebiyeti, qazaq әdebiyeti t.s.s. oilarymen  bólisip, aghalyq aqylyn da aityp túratyn.

Keyin men Astanagha kettim, ol kisi shetelge ketti.... Men ylghy saghynyp jýremin! Keyde izdep barghym keledi. Biraq mening jalaqym Almatygha baryp keletin úshaqqa da jetpeytini kimge qúpiya?!.

Bir tәuiri bizding  – qazaqstandyq professorlardyng ómirining  qanday ekenin Múhang óte jaqsy biledi ghoy.....

Alty alashtyng baghyna tughan sol úly adam, mening asyl agham 80 jastyng sengirine shyghyp otyr. Múhannyng mereyjasy – bile bilsek últ meyramy! Baqyt tәtemmenen qoldasyp, qoltyqtasyp jýzge keliniz, asyl agha, demekpin!

Men óz ómirimde Alashtyng alyp ta adal perzenti, Úly suretker Múhtar Múqanúlynyng osynshalyq aghalyq shapaghatyn kórgenimdi maqtan tútamyn! Bireuler ol kisini «rushyl, kereyshil» etip kórsetkisi keledi. Búl bos sóz! Búl tap-taza jala!  Qazaqy jónmen kelsek, men úly jýzding – albanymyn, ol kisi orta jýzdin  – kereyi.  Maghan Múhannyn   «úly jýz ekensin, kerey emes ekensin» degen zәredey de oiy da, niyeti de bolghan joq. Kerisinshe ol kisi kerey izdese qytaydan menimen qatar kelgen abaq kerey balasy az emes edi. Keybireui tipti «abaq kereyligin» algha tartyp, bizdi jamandap baryp, aghalap-jaghalap ta jýrdi....

Sóz sonynda bizde bir ýlken ókinish bar, ony da aita keteyin. Almatyda, Múhanmen syilasyp, ini bolyp jýrgende, bәibishesi ekeuin ýige shaqyryp bir dәm tatqyza almaghanymyz. Shynyn aitqanda, shaqyru oiymyzda boldy. Talay-talay oqtalyp baryp qayta ainydyq. «Kelmeydi» dep oiladyq. Eger, men shynymen de shaqyryp, ol kisi shynymen de kelmey qalsa, kónilimiz sәl de bolsa suyp qaluy da mýmkin be edi... Kim bilsin?! Biraq sol qylyghymyzgha qazir ókinemiz.

Alla amanshylyghyn berse, aghamyz ben tәtemizding elordagha da bir joly týsip qalar dep kýtip jýrmiz endi.

Dýken Mәsimhan

2 aqpan 2020 jyl

Astana

Abai.kz