Putinning dosy kim, jauy kim?
«Qasqyrdy qansha asyrasa da ormangha qarap úluyn qoymaydy», degen bar. Esh uaqytta kýshin joymaytyn maqal. Bir qyzyghy búl – ózderin asa úly memleketpiz dep, keude soghudan sharshamaytyn Reseyding ózine qarata aitylghan sekildi.
Ras, sóz jýzinde búrynghy Kenes odaghynyng elderimen, әsirese qúdayy kórshi deytin bizben tatu-tәtti tirshilikte túratyndyghyn, bizge degen eshbir dúshpandyq oiy joqtyghyn resmy minberlerden aityp túrady. Sóite túra syrtqy sayasatta bir barmaghy býguli. Preziydentteri kókeyindegisin qashan da ózining jandayshaptaryna qabaq arqyly bildirip otyrady. Ásirese, bireuding jerin bólshektep, ózderine qosyp aludy oilaytyn separatizm auruy olardyng sanasyna aiyqpastay bolyp sinip ketkendey.
Keybireuler oilaghanday, Qazaqstannyng soltýstigindegi tórt oblysty Reseyge qosu turaly alghash aitqan Soljinysin de emes. Búl sandyraq KSRO-ny basqarghan Gorbachev degen qubastyng auzynan shyqqan. Onan әri qazaqtyng jerinde tughan Jirinovskiy degen júmyrtqadan jýn qyryqqan ebirey qaghyp alyp, sayasy úpay jinaugha ainaldy. Ony kýni keshe ghana ózin danyshpan sanap andyraqtaghan Limonov (qaytys bolghan) degen damytyp әketti. Osy iydeyany asqan ólermendikpen alaulatyp-jalaulatyp dәriptegeni ýshin de shyghar, onyng kýni keshe ghana kózi ketkende orys baspasózi: «Oybay, myng jylda bir tuatyn talanttan aiyryldyq», dep jer toqpaqtap jylap jatty. Búghan, әriyne, әdettegidey bizdin eldegi orystildi sayttar da kóz jastaryn bir syghyp aldy.
Asyly, búl kórshimizding jerge shýiligip, qoqandauy jalghyz búl emes. Óshpendilikting órtin sóndirmeu ýshin, anda-sanda ýrlep qoyyp, ózderi týk bilmegendey otyruy әdetke ainalghan.
Mәselen, jer dauynyng basylar-basylmas túsynda: «Qazaqstanda orys tildilerge qysym jasalyp jatyr» degen jalghan úran taghy da kóterildi. Búl talap federasiya kóleminde ótkizilip túratyn jiyndardyng birinde Putinge de qoyyldy. Jap-jas student qyzdyng auzynan estildi. Múnday halyqaralyq manyzgha ie mәseleni Putinning ózi bolmasa da, jandayshaptardyng dayyndap auzyna salghany aidan-anyq emes pe?.. Ózin Reseyding jarty qúdayy sanaytyn Putinning rúqsatynsyz artyq әreket jasalushy ma edi?.. Sondyqtan bolar, sabazyng keyde sheshendikke salynamyn dep, ne aityp, ne qoyghanyn bilmey de qalatyn boluy kerek...
Alysqa barmay-aq, kýni keshe Mәskeude ótken koronavirusqa arnalghan jiyndy aitayyq. Onda әdettegidey әsire bilgishsinip otyrghan Putin óz júrtyn shydamdylyqqa shaqyra kele: «Bizge kezinde talay azap әkelgen polovsylar men pechenegterdi de jendik. Endi biz búl koronavirusty da jenemiz», dep sóiledi. Sóitip, Reseyding basty jauy, eng qanypezer dúshpany әri týp-tamyrymen qiratushylary – polovsylar men pechenegter bolyp shyqty. Eger búlardyng arghy tegi qazaqtar men qyrghyzdar ekenin eskersek, sondy ata jau kim?
Putinning oiynsha, Reseyge anau Tevon ordenderi men shvedter eshbir shapqynshylyq jasamaghan, qayta ýnemi qoldap otyrghan tәrizdi. Búl orayda danqty Shynghyshandy qúday qosqan qúdasy dersin... Onyng Reseydi ýsh jyl biyleui – jay ghana qamqorlyghy shyghar, bәlkim. Al Mәskeudi órtep jibergen Napoleon she? Gitler she? Endeshe, kýshenip-tyshanyp jyl sayyn 9 mamyrda jenis sheruin ótkizuding ne keregi bar?
Mine, Reseyding eshkimge kereksiz tauarlaryn ótkizu ýshin euraziyalyq odaq qúryp, dostyqty dәriptep jýrgende estigenimiz osy boldy.
Jaybergen Bolatov
Abai.kz