Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Alash arysy 4262 3 pikir 11 Sәuir, 2020 saghat 15:27

Súltanmahmút Torayghyrov. Ghalihannyng Semeyge kelui

«Qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp, Kýn  bolghysy» kelgen Alash aqyny Súltanmahmút Torayghyrovtyng qaytys bolghanyna 100 jyl tolyp otyr. Asa daryndy qazaq jigitining 27 jasynda jazghan kósemsózinen býgingi talapker jastar ónege alsa degen niyetpen úsyndyq.

Zarqyn Tayshybay, Qyzyljardan.

Qazaq tilindegi óleng kitaptary jayynan 

Belgili, mýnan bes-on jyl búryn hat biledi-mis degen qazaqtardyng qoldan-qolgha týsirmey, qýlqynyn qúrtyp, qúmartyp oqityn kitaptary: «Zarqým», «Salsal», «Alpamys» taghy solar sekildi «qyrdy-joydy», «qiratty», «jeti bas aidahar», «peri», «jalmauyz kempir», «dәu» degendey úshy-qiyry joq týpsiz ótirik, qisynsyz hikayattar edi. Mine, búghan qazaq otaghasylary kózderin júmyp, nanyp, meyirleri qanyp, kenkildey týsip, shúlghysyp, mýlgisip otyrghany edi.

Sonday shóp-salammen qandary úiyp, jandary úiyqtap qalghyghannan qalghyp qannen-qapersiz otyrghan bir zamanda... «túr-túrdan habar kelip, úiqydan maza kete bastady»

Byrqyrap úiyqtay beruden jiyrenbegen, búryn múndaygha qúlaqtary ýirenbegen halyq: «Allannan

oybayym jaqsy» degendey qylyp, әuelgi kezde odyrandanqyrasa da, kózderi shalghan son, kókirekteri sezinip, qúshaghyn jayysyp, jabyrlasyp týsisti. Búrynghy «Zarqýmdaryn» qúmgha kómip, «Salsaldaryn» sugha laqtyryp, peri qyzdaryn aspangha úshyryp, aqyryndap eski dostaryna hosh aitysa bastady. Sonan beri qaray betteri bermen etpetteude.

Jana bir jas iyis tudy degendi qúlaqtary shalsa, qoldaryn jayyp, qúshaqtaryn ashyp, iyiskeuge – múryndaryn, sýiyge auyzdaryn dayarlap túrmaq ta. Qazaq sekildi qaranghy, kóshpeli halyqtyng ishinde shyqqan gazet, jurnaldardyng maltyqpay tez jýrip, jenil ketuleri sol etpettep túrularynyng arqasy, óitpese Samarqan, Týrkistan, Búhara, Tashkent jaqtaghy gazetter sekildi adym jer shyqpay, arbasy tónkerilip qala berer edi. Olar mәdeniyetti bolghany qanday? Atam zaman. Ata-babalarymyz óner-bilimdi sol jaqtan izdegen...

Bet beri qarap, qol ong jayylghannan beri qaray, jyl sayyn bestep, ondap «Jas iyis» jana talap risalar da tuyp túrdy. Biraq, búlardy tudy dep, qúr tughanyna ghana sýisinbese, (ekeu-ýsheuin búlay qoyghanda) «Osy qaraghym er jetip, ernim aqqa tiyer-au!» dep ýmitke kirip, týshirkenerlik bireui joq. 

«Qoy búty - qozy sany» degendey qúraghan, súraghan birdeneler. «Búrynghy qissalarymyzdyng (Ádebiyet) aq kónilge kýie jaghyp, adastyrudan basqa paydasy joq, bas qatyrghysh hikayat edi» dedik.

 Al endi, adastyrmay qangha quat, kónilge kórik berip, eldi týzeuge qaray búra bastaytyn, aq ýstindegi qara qaysy? Ol - jogharghy aitqan: Keyip joq, kelisim joq, qúr qatyn oibay. Ekshep-ekshep qarasaq, «Oybay-oybay betim-au, qaytermin-au! Pәlen-au, týgen-auI» dep qúr zarlanghan oibaydan basqa dym da shyqpaydy.     

Qayta búrynghylarymyz «hikayat» bolsa da, tili qazaqsha, ruhy qazaq ruhyna qaray beyim kelgendikten, ózin sýidirushi edi. Búl jana «oybayda!» shata tilder kóp aralasqan. Keyde shýldirep, keyde sholjyndap jyghylyp-sýrinip jýrgen jayy bar. Shýldirge mysal: 

«Qolyna al, qalamyndy,

Qayghyryp hal-mústaqpal zamanyndy.

Namunә  әr nәrseden kóshirgish al, 

Yaza ber, oiyna alghan kәlәmindi.

                       («Milly shighyr»)

Halyqty býkýn shyghyp shetten,

Yslahlyq endi kerek erterekten.

Ashyq qyl bizning ýshin ghazym atam»...

Qaranyz, osylardyng ishinde qayda qazaq tili, qayda qiysqan nazym? Qayda kónilge, tilge oinau, tep-tegis, óreskelsiz ólsheuli ólen?..

Bәri bir qatyn oibay ekendigin әr qaysysynan mysal jazyp kórsetuge oryn tar. Sonda da bireu-ekeuin kórsetsem әneukýngi «Oyan!» risalasynda jazylghan haripterding oryndaryn ghana auystyrghan shala jansar (tәrjime) kóshirme ekendigin menen búryn ózderiniz-aq aitasyzdar!      

Kóshirme bolghanda da jetispey qalghan jerin jinaghan, býrkeuli jerin ashqan, ketkenin keltirgen, kemtigin toltyrghan týzu kóshirme deysizder me? Joq, joq! Eliktey almay, solyqtap, soqpaqtan aiyrylyp qalghan kóshirme.      

Mysaly: 

Kózindi ash! Oyan...kóter basty,

Ótkizbe qorlyqpenen beker jasty.

Jer ketti, din nasharlap, 

hal qarap bop,  Jaramasty.

Búl týpki núsqa.

 

Al, qazaq, kóter basty, ash, kózindi,

Bir uaqyt adam sanap sen de ózindi.

Túrsandar qaranghyda qor bolarsyn.

Alashym, teris deme, búl sózimdi.

Mine búl ananyng kóshirmesi. Múnyng aty - solyqtau bylay túrsyn, «anqyldau» emes pe? 

Búzylghan qanymyzdy týzep, qarayghan kónilimizdi juyp, janymyzgha payda, dertimizge shipa boldy-mys degen jarypsal, jana әdebiyetimizding «Nysana núsqaghan qol, kórsetken joly» joq qúr «qatyn oibaygha!»  ainalyp, әrkim sony әn kórip bara jatqan son, qazaq jazushylary-au, aldaryna salyp aityp otyrmyn: Qúr «oybay!» degenmen, oibaydyng da oibayy bar ghoy, jylaudyng da jylauy bar ghoy. 

 Tuystaghy túrmys derti, zyghyryndy qaynatyp, barmaghyndy shaynatyp, yqti-yarsyz yzaly yzgharyn tógedi, say-sýieging syrqyrarlyq ashy-zarly «bebeulerin» qaghyp kónil tolghaghyn, jýrek týiinin tarqatady. 

Men anyq aqsýiek, aty joghalmaytyn óleng dep, óner dep sony aitamyn. Syrt kórinisi «qatyn oibay» týrsyn, «shaytan oibay» bolyp kórinse de dәmi bar, manyzy bar oibay sol! Qaynaghan qannyn, qinalghan jannyn, tolghatqan kónildin, tolghanghan jýrekting syghyndysy sol. 

Sonyng ýshin onday «Oybay!», onday «Bebeu» tabyla qalsa, salghan jerden ózi de dertke shipa bola ketedi. Basqalargha qaraghanda payghambardyng jýreginen qúiylghan qúranday, soqyr kisi sybdyrynan tanyrlyq aqqýla ashyq túrady. Marqúm Abay ólenderi sekildi.

Baytúrsynnyng «Qyryq mysaldaghy» mysal sondarynan aitqandary sekildi. «Azamattyn», «Qayter edi», «Shaghym» dep óz basyna týskenderin aituy se-kildi.

Qarasaq, búl aitqandardyng bәrinde de ózderin júrtqa әueze aityp kórsetushilik bar. Mәselen, marqúm Abaydyn: 

«Ótkirding jýzi,

kestening bizi,

órnegin sendey sala almas...»,

«Saudyrsyz sary qamqany...»,

«Sózimde jaz bar shybynsyz...».

A. Baytýrsynnyn: 

«Bәlening týrin kórgen men sar masa...»

Dulatovtyn: 

«Bәigi almas, bolghanymen jýirik shappay...»

degen ólenderi sekildi. 

Biraq, aitqandary artyghymen shyn. Shyn jylaghan jastyng tamshysy, ras qaynaghan sorpany sóli bolghandyqtarynan sezilmeydi, sezilse de, basqalardikindey kózge qatty, kónilge suyq tiymeydi.

 Qayta ózindi sýisindirip әketedi. Osy aitylghan retpen bolmay, kýndikke izdenip, ózinshe oiynnan úiqasynqyrap shyqqan kerekti-kereksiz sózdi «ólen» dep quanyp jaza beru–derti joq kisining ynqyldaghany, tolghaghy joq qatynnyng bebeulegeni qanday jeksúryn bolsa, bú da sonday jeksúryn bolady. «Qisynsyz qyshqyrghan netken tantyq,» dep Abay aitqannyng kebine úshyrap jýrgender kóp.

Naghyz shynyn aitqan uaqytta, qazaq tilinde dep bastyrylghan kitaptardyng kóbinde qazaqtyng iyisi de joq. Nege desen, deni bytpyraq, bytpyraq bolmaghandarynyng aghyny teris. Ruhyn teksersek, bayaghy aitylghan «qatyn oibay». Al endi, qazaqtyqty sirige jama-ghan bylgharyday qay jerine aparyp japsyramyz! 

Men tilimizge shata tilderding shatysuynan begirek tilding aghyny teriske beyimdep, óris alyp bara jatuynan qorqamyn. Biz búralqy til kirmey, úiysqan sóz bolsa, «oybay, mynau qazaqsha eken» deymiz. Eski sózding qaspaghyna jana sózding qaymaghyn aparyp qatarlastyryp qarasaq, ol aghyn men búl aghynnyng arasy alty aishylyq alys ketkendigi kórinedi. Mәselen, mynau sóz: 

«Ábilhayyrdyng Russiya qolastyna kiruding maqsaty ghәm de qazaq handarynyng halyq qasynda kýshsiz ek-endigi, sayasy isterde qazaq ghәm basqa sharyq halqynyng haylaker, ant búzghysh, suz-qasd ekendigi Rusi ýkimeti qasynda anyq maghlúm bolmaghandyqtan. Ábil-hayyr hannyng býl ótinishi jogharghy daghiralarda quanyshpenen qabyl etedi. Nege deseniz qan tógusiz, tek túrghanda birneshe million halyqtyng ózi tilep qosyluy Rossiya ýshin bir shәrif edi».

Búl - músylmansha oqu men jazushy atyna kirgen jastarymyzdyng týnghyshynyng sózi. Jogharghy mynau sózding aghynyna salystyryp qaranyz: 

«Qazaqta bir maqal bar edi: «Batyr degen bir baraq iyt, eki qatynnyng biri tabady, by degen aq sharighat, ilude bir-aq qatyn tabady» degen. Sol aitylghan biyler Úly jýzden shyqty ýisin Tóle bi, Orta jýzden shyqty arghyn Qazybek bi, Kishi jýzden shyqty Alshyn Áyteke bi. Eng aqyry keshe qazaq Rossiyagha qaraghan zamanda Shong biyler boldy. Ol qazaqtyng ortasynan qúday jaratqan biyleri bar zamanda halyq qanday halde boldy? Qoy ýstine torghay júmyrtqalaghan zaman boldy. Keshe Shong degen kisi toqty ýrla-ghan úryny tarttyryp óltirtti. Jeti úryny bir kólding basynda tarttyryp óltirgennen, sol kól «Úrynyng kóli» atandy. Mine, býl tym әrmantyndaghy kisining sózi emes, múnan 50-60 jyl ghana búryn jazylghan sóz.

Múnyng aty: tilimizding ornyn sipalap qalugha beyimdelip bara jatu bolady.

Osy kýni qazaqsha sóz bolyp jazylady – qara búqara jenil úghynady. Eger oryssha oqyghandardyng auzynan shyqsa, noghay mektebinde oqyghan shәkirtterding auzynan shyqsa, qúday ózing jón ber!.. Shәkirtter ózdi-ózi ghana úghynyda da qoyady. Qara búqara qúlaqty sanyrau, dәnenesin angharugha bolmaydy. 

Búl qalay? Men týsine almaymyn, jauap ta bere almaymyn. Búlardy men synshy bolyp synap jazyp otyrghanym joq; synshy bolugha ózim synnan ótken kisi emespin. «Sabasyna qaray pispegi» dep, kórgenimshe kózge shyqqan kóseudey sýielderin ghana kórsetip otyrmyn. 

Shyn tezding qolyna týsip, týzete bastasa, bir jurnaldy bir kitaptyng syny toltyrar әdebiyetimizdi bar dep ataugha bolady. Biraq, jetilgen júrt-tardikindey azuy alty qarys emes. Soghan qaray, synshy da balan, bar monshaghymyzdy bay qyzynyng qo-lyndaghysyna aparyp salystyra bersek, bizding búlbúl degenimiz, qargha bolyp, dýldýl degenimiz esek bolyp shygha bermes pe eken?

 

Ghalihannyng Semeyge kelui 

Keshke jaqyn Semeyde 12 qazanda, búrynghy jandaral mekemesi, «Bostandyq ýiine» qaray top-tobymen aghylghan qazaq edi. Seminarister bir ret, gimnazister bir ret, kursister, múghalimder bir ret, túrghyn saudagerler, qyrdan kelgender de bar, «segizdegi bala, seksendegi shal da qalmay» degendey, toygha bara jatqanday, bәrining de mereyleri ýstem, enseleri kóterinki, jýzderi jaryq, kózderinen, qozghalystarynan quanghandyqtary kórinip týr ... 

Bir-birine jolyqqanda quanyshtan amandasudy da úmytyp, sózderi: «Poezd qashan keledi?» deu ghana edi. Búlar kimdi tosady? Búlardyng poezd kelgen-kelmegeninde ne isi bar? «Ge-neral-gubernator keledi, dayar bolyndar» dep jandaral әmir berdi me? Onda osynday quana ma? 

Onda jalmauyzdyng jalghyz kózindey mandayy jarqyrap qazaqtardy «joldan bylay túr» dep, qoysha iyirip, sabap jýretin pristav-strajnikteri qayda? 

Onda «Jýmysqa kerek» dep jiylghan qazaqtardyng astarynan audaryp alyp jatatyn attary qayda? 

Onda etekteri daliyp, moyyndaryna bir-bir sary jezderin salyp alyp, ersili-qarsyly shauyp jýretin bolys, auylnaylar qayda?

Joq, múnyng bәrinen de 27-shi aqpannan beri qazaqtyng arqasy bosaghan, ayaghy sheshilgen. Búl qazaqtar búrynghyday eriksiz «qanyn sorghan biytin» tosyp ji-ylghan qazaqtar emes. Erikti qazaqtar, elge enbegin sinirgen Erin tosyp jiylghan qazaqtar edi. Ol Eri kim edi?

Ol Eri:

Eli ýshin qúrbandyqqa janyn bergen,

Biyt, býrge, qandalagha qanyn bergen,

Úryday sasyq aua, temirli ýide, 

Alash ýshin zaryghyp beynet kórgen,

 

Zamanda basqan ayaq keyin ketken,

Jasymay Alashyna qyzmet etken,

Bolsa da qalyng túman, qaranghy týn,

Tuatyn «Baq jýldyzyna» kózi jetken:

 

Týimege jarqyldaghan aldanbaghan, 

Basqaday bir basy ýshin jaldanbaghan,

«Qaytkende Alash kórkeyer», - degen    

Oydan 

Basqa oidy ómirinde maldanbaghan, 

Ghalihan Núrmýhamedúly Bókeyhanov edi.

Álgi kóshe tolyp aghylghan qazaqtyng bәri «Bostandyq ýiine» baryp toldy. Arnalghan kisiler, halyqty rettep otyrghyzdy. «Qarsy alu toyymyzdyng ýlkeni erteng «Alash» qalasynda bolsyn jәne býgin týn Ertisten qayyq jýrmeydi, poezdan sharshap kelgen kisini kóp ústamay, býgin «Komiytet kisileri hәm bergi jaqtaghy oqyghandar qarsy alsyn» delinip, júrt «Alash» qalasynda kórispek boldy. 

Birsypyralary Ghalihan kelgende qútty bolsyn aitugha hәm onyng qylghan qyzmetterine jýrekterining qalay riza bolghanyn bildiruge qanday sóz tabudyn, halyqqa Ghalihannyng ómirin, qylghan qyzmetterin әngimeledi.

Sóitip otyrghanda poezdy tosyp, avtomobilimen alyp keluge jibergen eki kisining (Mústaqym hәm Tarabaev) basy kórinip, kýtip otyrghan qúrmetti Eri-mizding kelip qalghany bilindi. Al, júrt «Qydyr kóshesin» kórgende múnday sýiinbes. Árkim týregelip, ayaq basqan jerine quanyshtan bir-eki minut  esinen aiyrylyp ta, әiteuir daghdarynqyrap túrdy. Ghalihan júrtqa aman-sәlem qylyp otyrghan son, qara halyq atynan Shayhy Músataev kelgenine qútty bolsyn aitty. 

Onan son, Komiytet atynan Ahmetjan Qozybagharov sóiledi. Onan son, oqytushylar atynan Mәnnnen Túrghynbaev aitty: «Sýiikti basshymyz! Enbeging jandy. Últynyzdyng jandana bastaghanyn kóziniz kórdi. Ózining oqytushy ekenin jasyryp jýretin oqytushylar mynau otyrghan. Búrynghy kelgenderinizge didarynyzdy kórsetpey, jauyp qoyghan da uaqyty bolyp edi. Jýziqaralardan qorqyp, biz de býitip kórinip, aldynyzdan shygha almaushy edik. Qúday bizdi býitip qarsy alugha jetkizdi. Biz, oqytushylar, pikirinizdi  jayyp, elinizdi tiriltuge dayarmyz! Jasa, bizding biyik basshymyz! Sizdi kórumen ózimizdi baqytta sanay-myz!».

Sonan son, jalpy jastar atynan S.M. Torayghyrov bylaysha qúttyqtady:

«Kósh bastaghan Erimiz!

Quanyshta eliniz.

Tóbemiz kókke jetkendey, 

Kókirekten býgin ketkendey,

Sizdi kórip sherimiz.

Elinizding búl shaghyn.

Alash tuyn hәm baghyp,

 kózben kórip tólendi.

Kópten bergi teriniz.

Alash tuyn qolgha alghan,

Qaranghyda jol salghan,

Arystanym keliniz!»

Onan son, oqushylar atynan Aymauytov sóiledi:

«Qaranghydan qan jylap, qanghyrghan kýnde basyn da Alash jolyna qúrban qylghan aghamyz, asqar tauymyz. Sizdi kórgendegi jýrekting quanyshyn til aityp jetkizerlik emes. Ómirin, jýrgen jolyng biz siyaqty inilerine jaghyp qoyghan shamshyraq! Jasasyn, sýiiktisi Alashtyn! Jasa, sabazym!»

Onan song basqalar tarapynan da sol rettes sózder aitylyp bolghan son, Ghalihan aghay túryp, júrtqa qarap aman-sәlem qýttyqtaudy qabyl alghanyn bildirip, qysqa ghana sóiledi:

«Aghalar, iniler! Meni búlay qarsy alghandaryna rahmet. Biraq, úghu kerek: Bostandyq túrghyzghan men emes, orys erleri. Men olardyng jolynda, joldastyqqa jýrgen kisi. Jýz jyldan beri Bostandyq ýshin asylghan, atylghan solar. Rahmetti solargha búryp aitu kerek. 

Bostandyqqa quansandar, meni «basshymyz» dep aitqandaryng shyn bolsa, mine, men óle-ólgenshe senderge qyzmet qylugha uәde berem! Sender uәde beresinder me, Bostandyqtyng jolymen bolugha? Bostandyqtyng jolymen bolsandar: beysharany jemeuge, partiyany qoyyp, biriguge, bas paydasy men júrt paydasyn birdey kóruge, barlyq kýshterindi ghylym jolyna, Bostandyq arqasymen kóruge  jolyna júmsaugha kerek. Mine, Bostandyq bolghaly osylardy qylyp otyrghan shygharsyndar. Osylardy qylmasandar, Bostandyq ózinen ózi senderge týk әkep bermeydi».

Búdan son, júrt erteng «Alash» qalasyna baryp, Ghalihan men Álimhannyng Sibir sezinde sóilegen sóz-derin tyndamaq bolyp tarady.

«Alash» qalasynda «Ghalihan saghat onda keledi» degen son, sol uaqytty andyghan «halyq tenizi» tolqyndanyp, qayyq auzyna qaray aghyldy. Aldynghy rette kónili ósinki attylar qolynda «Kýnim tudy: Kýn astynda  men de ... men de ...» dep kókke qarap kókiregin kergen Alash tuy kózge búryn týsedi.

«Kóterilgen tuym bar, kóteretin Erim bar ...» degendey qylyp, kónili bosap, kózderine jas alghan otaghasylar, aqsaqaldar bir ret edi. Balapandaryn shúbyrtqan ýirektey shәkirtterin qatarlap aldaryna, qoldaryna týrli-týstegi tu alyp bastaghan múghalimder bir ret edi.

Múghalimdik kurs shәkirtterdi de tuyn jelkildetip bir ret edi. Kórinisting bәrin jazugha múrshasyzbyn, әiteuir, búl kórinisti kórgen qazaq qany eriksiz «Qúday býgin alsang da...» degendi kóniline týsirushi edi. Mine, qayyqtaghy avtomobili Alash tuynyng astynda Ghalihanyn tosqan halyq ishine kirdi.    

 Avtomobiliden týsip, aman-sәlem kórsetken son, ol doklad oqityn ýiding alystyghyna qaramay, [Áleken.-Z.T.] halyqpen birge jayau jýrdi. Múnymen Ghalihannyng qayda bolsa, jalpy halyqpen birge ekendigi, búryn myng qaytara bolsa, endi birneshe qaytara bolyp oilandy. 

«Alash» qalasynda «eng keni osy» dep, tandap dayarlaghan ýige halyq syimady: kóbi sózin estuden búryn [Álekenning jýzin] kóruge qúmar edi. Syimay esikke, terezege ýimelegen halyq tilegine qaray Ghalihan dokladyn dalada jasady. 

«Alash» qalasynyng aqsaqaldary kelgenin qýttyqtap, yqylastaryn kórsetetin sózder aitqan son, halyqtyng yqylasyn qabyl alyp, onyng aitqany mynau:

«Halyq! Búlay qýrmet kórsetulerine layyq enbegim sindi dep maqtana almaymyn. Búryn múnday qúrmetpen qarsy alynyp kórgenim joq, sondyqtan qúrmetterine layyq jauap beruge tosyrqap týrmyn...».

Sonan son, Semeydegi noghay komiytetining jibergen ókili Mirsalimov pen Ákram imam Ghalihannyng bayaghydan beri halyqqa qylghan qúrmetine noghaylar atynan rahmet aityp, keluimen halyqty qúttyqtady. Múnan son, jalpy Sibir sezi hәm Uchred. sobranie turaly Ghalihan hәm sonynda Álimhannyng doklady bastaldy. 

...Osyny aitqanda bir qazaq qajysy men bir noghay moldasy músylmandyqtan sóz qozghap, ana әngimege rahattanghan júrttyng uaqytyn alyp renjitip, jogharghy sózding tiri dәleli boldy. Jastar «Pәlenning aldynda da ayattan dәlel saulatty, er eken, bilimdi eken» dep qara halyqqa aitqyzghysy kelgennen basqa maqsaty joq, molda men qajygha kóp renjip, Ghalihannan úyalyp qana toqtap túrdy. Solardyng sonsha  soqyrlyghyna jauap berip, týsindirem dep azaptanghan Ghalihandy: «Esil Er osynyng bәrine shydaghany últyn sýigeni-au», «Jaqsy kisi it te, adam da ótuge shydaytyn kópir sekildi-au», dep jastar bir jaghy ghibrat alsa, bir jaghy Ghalihandy ayady.

Basqalar turasyndaghy sózderin ekinshi uaqytta jazarmyz. Álimhan, Mәrsekov, Qozybagharov, Álimbekov saylau turaly qyzdyratyn sózder aityp, jiylghan júrt aqyrynda: 

«Alash tuynyng astynda

Kuә bolsyn arymyz!

Kórkeytuge Alashty

Qúrbandyq bizding janymyz!

Jasasyn, Alash, jasasyn!» -

dep kónilderi bosap, quanyshtan kózderine jas alyp tarady.  

Súltan Mahmud.

«Saryarqa» gazeti, 13 qarasha 1917 j., № 18-20. Semey.
(Torayghyrov S. Eki tomdyq shygharmalar jinaghy)

 

Alash úrany

Alash tuy astynda 

Biz – Alashtyng balasy.

Kýnimiz tuyp, kógerdi

Saryarqanyng dalasy.

Qúrt auruday jaylaghan,

Qúrtpaqqa bizdi oilaghan,

Qanymyzgha toymaghan,

Qolymyzdy baylaghan,

Erimizdi aidaghan,

Elimizdi laylaghan,

Jerimizdi shimaylaghan,

Óshti zalym qarasy.

Jasasyn, Alash, jasasyn!

Alash tuyp astynda, 

Qoldaytyn Alash babamyz.

Tuysqandyq, tendik dep,

Tuyn qolgha ap shabamyz.

Berilgende tilekter,

Jarylmay ma, jýrekter!

Zang jasaytyn oryngha

Júrtpen birge baramyz.

Qatardan oryn alamyz.

Jasasyn, Alash, jasasyn!

Alash tuy astynda,

Kuә bolsyn arymyz.

Kórkeytuge Alashty,

Qúrbandyq bizding janymyz!

Búlay túrsyn malymyz,

Alash degen el ýshin

Saryarqanyng jeri ýshin,

Bostandyq bergen Er ýshin,

Tógilsin, bizding qanymyz!

Ayalmasyn janymyz!

Jasasyn Alash, jasasyn!

Alash tuy astynda

Ólsek, birge óldik biz.

Ne jaqsylyq, ne qayghy

Kórsek, birge kórdik biz.

Ishki janjal-talasty,

KÝnshildikpen qarasty,

Myna jerge kómdik biz,

Jasasyn, Alash, jasasyn!

Alash tuys astynda

Kýn sóngenshe sónbeymiz.

Endi eshkimning Alashty

Qorlyghyna bermeymiz.

Adamdyqtyng jolyna

Bastaghan erler sonynda,

Basqagha kónil bólmeymiz.

Qanday shaytan kelse de, 

Aldauyna kónbeymiz.

Óler jerden kettik biz,

Jasaydy Alash, ólmeymiz!

Jasasyn, Alash, jasasyn!

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5652