Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
1700 0 pikir 21 Nauryz, 2020 saghat 12:06

Karantin kezinde qazaqstandyqtar men sheteldikterding jýrip-túru erejesi qanday?

Koronavirus indeti tútas dýiyneni jaylap barady. Atalghan virusty әlemde eki milliongha juyq adam júqtyryp aldy. Jýz mynnyng ýstine adam qaytys boldy. Al elimizdegi jaghdaygha kelsek, qazirge deyin segiz jýzding ýstine adam virus júqtyrghany belgili boldy. 

Koronavirustyng aldyn alu ýshin elde shúghyl sharalar qolgha alynyp, naqty sharular jalghasuda. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng bastamasymen Qazaqstan halqy qauipti viruspen qaymyqpay kýresip jatyr. Elde 16 nauryzdan bastap tótenshe jaghday jariyalanyp, kóptegen qalalar karantinge jabyldy.

Bәrimiz biletindey, Almaty, Núr-Súltan sekildi iri qalalardyng manyndaghy auyldarda túratyn túrghyndardyng ishinde qalagha kirip júmys jasaytyndary kóp. Olar kýnde tanertek qalagha kirip júmys istep, keshke qaladan shyghyp ýiine qaytady. Iri qalalarda karantin jariyalanuyna baylanysty búl túrghyndar qalagha kirip-shyghu mýmkindiginen aiyryldy. Demek qala men qala many arasyndaghy jýrip-túru shekteldi degen sóz. Onyng ýstine qala manynan kelip qalada oqityn studentter de bar. Búny bir deniz.

Tótenshe jaghday kezindegi ekinshi bir kóshi-qon legi iri qalalargha alys auyldardan jәne oblystan kelgen júmys kýshi bolatyn. Mәselen, alys auyldar men oblystardan qalagha kelip júmys isteytinder qala many ónirlerining túrghyndaryna úqsamaydy. Olardyng tanertek qalagha kirip, keshke shyghyp ketuge mýmkindikteri joq. Sondyqtar olar qalada pәter jaldap túrady. Elde tótenshe jaghdaygha baylanysty kóptegen júmys toqtady. Kóptegen azamattar júmysynan uaqytsha aiyryldy. Osy kezde janaghy qalada pәter jaldap túryp jatqan ózge ónirding azamattary óz auyldaryna bet aldy. Áriyne oghan mýmkindik te qarastyrylghan. Resmy mәlimetterge sýiensek, qalalar karantinge jabylghangha deyin eki kýnde qaldan shyqqandar sany jýz mynnan asqan kórinedi.

Ýshinshi bir jýrip-túru, kóshi-qon legi shetelden keletin otandastarymyz ben sheteldikter. Jәne elden ketetin ózge elding azamattary. Búlardyng da elden ketuine nemese keluine tótenshe jaghday әser etpey qalmady. Mәselen býkil әlemde karantin jariyalanuyna baylanysty shetelde túryp jatqan neshe jýz myng otandasymyz elge oraldy. Tiyisinshe eldegi kóptegen sheteldik azamat óz eline bet týzedi.

Endi osy ýsh baghyt boyynsha jeke-jeke toqtalayyq. Aldymen qala manyndaghy auyldarda túratyn azamattar jayly. Resmy mәlimetterge sensek, bir Almatynyng ózine kýnine bes jýz myngha juyq adam kirip-shyghady eken. Búl ýlken qalanyng qyzuyn qaynatatyn ýlken san. Búnyng ishinde qalagha túraqty kelip júmys isteytinderi de óte kóp. Qalagha tanertek kirip, keshke qaytatyn osy adamdar shoghyry jýrip-túrudyng ýlken kóshin qúraydy. Búghan basta aitqanymyzday qalada oqityn studenttedi qosynyz. Mәselen Almaty qalasy manynda, 20-30 shaqyrymdaghy auyldarda túratyn studentterge jataqhana berilmeytindikten, olar kýndelikti qatynap oqidy. Tótenshe jaghday kezinde búl jýris te toqtady.

Ekinshi, qalada karantin jariyalanatyny belgili bola sala alys aulydar men oblystardan kelgen kóptegen azamattar óz ýiine qaytty. Olardyng sany belgisiz bolghanymen, Almaty qalasyna kireberske blokposttar qoyylghan alghashqy eki kýnde qaladan 100 mynnan asa adam shyqqan. Búl turaly qala әkimining orynbasary Erlan Qojaqapanov habarlaghan bolatyn.

- 19 nauryz kýni qalagha 3884 kólik kirse, qaladan 4383 kólik shyqty. 20 nauryz kýni qaladan 10272 kólik shyghyp, qalagha 17 810 kólik kirgen. Búl kóliktermen qalagha 19 kýni 47 325 adam kirip, 45 956 adam shyqty. Al 20 kýni 54 700 adam shyqsa, 49 018 adam kirgen, – dedi әkim orynbasary.

Almaty qalasynda blokposttar qoyylghan alghashqy kýn, 19 nauryz týngi saghat 00.00-den bastap eki kýnde qaladan 27 032 adam ózge ónirlerge ketken. Al Almatygha kirgenderding sany búdan eki esege juyq kóp - 47 325 adam.

- Blokposttar qoyylghaly beri qalagha 17 810 kólik pen 663 mikroavtobus, sonday-aq, 1 109 jýk kóligi kirdi, - deydi qala әkimdigining ókilderi. Búlar tek Almatyda túratyndar. Al qalada túrmaytyn 2 347 kólik Almatygha kirgizilmedi.

Ýshinshi, shetelde jýrgen qazaqstandyqtar men Qazaqstanda jýrgen sheteldikter jayly. Alghash әlemde koronavirus taray bastaghan sәten bastap shetelde jýrgen otandastarymyz elge qaytaryla bastaghan. Al tótenshe jaghday engiziluine baylanysty shetel azamattarynyng Qazaqstan Respublikasyna kirip-shyghuyna shekteu qoyyldy.

El aumaghynda tótenshe jaghday jariyalanyp, sheteldikterding kirip-shyghuyna shekteu qoyyluyna baylanysty olardyng elde jýrip-túru erejelerine ózgerister engizilgeni sózsiz. Osyghan oray Almaty qalasy polisiyasy tótenshe jaghday kezinde sheteldikterding Qazaqstan aumaghynda jýrip-túru erejelerin arnayy týsindirip berdi.

- Shetel azamattarynyng kóshi-qon salasyndaghy zannamany olardyng yqpalynan tys sebeptermen búzuynyng aldyn alu maqsatynda Qazaqstan Respublikasy vizasyz kiruding jәne elde jýrip-túrudyng tәrtibi turaly kelisim jasasqan. Onyng әrqaysysy әrbir kýntizbelik jýz seksen kýn ishinde toqsan kýnge deyin QR aumaghynda boludy talap etedi. Kóshi-qon qyzmetteri ortalyghy uaqytsha túrugha rúqsatty 30 kýnge deyin úzarta alady. Qazaqstangha әrtýrli sanattaghy vizamen kelgen jәne merzimi ayaqtalghan sheteldikterding elde jýrip-túruyn Almaty qalasynyng kóshi-qon qyzmeti tótenshe jaghday ayaqtalghangha deyin sozyp beredi, – dedi Almaty qalalyq polisiya departamenti kóshi-qon qyzmeti basqarmasynyng basshysy Ashat Butunchinov.

Sonymen qatar, kóshi-qon erejelerine say sheteldik azamat rúqsat etilgen 30 kýnning ishinde nemese berilgen vizanyng uaqyty ayaqtalghan uaqytta Qazaqstan Respublikasy aumaghynan shyqpasa, QR-nyng Ákimshilik qúqyq búzu turaly kodeksine say әkimshilik jauapkershilikke tartu qarastyrylghan. Biraq eldegi tótenshe jaghdaygha baylanysty bizding elde jýrgen sheteldik azamattar belgilengen uaqytynan búryn elden ketip qalghany ýshin eshqanday әkimshilik jauapkershilikke tartylmaytynyn aita keteyik.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5681