Búl joly Abaydyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep bastalatyn ólenine (kólemi – 14 shumaq) týsinik bermekpiz. 1902 jyly jazylghan búl shygharma týpsiz teren, jýrek kózinen tógilgen fenomen! Ólende imandylyq dengeyleri taldanyp, әigili imanigýl ilimi negizdelgen. Tura aitsaq, óleng ózegi – Alla taghala turaly tanym (maghrifatulla). Endi mynaghan qaranyz: koronavirus tórtkýl dýniyeni jaypap ótti. Jer beti alyp abaqty esepti. Kýlli әlem týrshikti. Tap osy mezette әigili ólenge taghy bir ýnilip, onyng mәn-maghynasyn janasha bayyptau súranyp túrghan sharua siyaqtandy. 

Anyq basqangha, ólendi qatesiz týsingenge ne jetsin. Ol ýshin ólendi «Tasdiyq» (qazirgishe 38-sóz) traktatynan ajyratpay taldaghan útymdy tәsil. Óitkeni, Qúdaytanu (teologiya) – olargha ortaq arna.  Abay izdenisterining ghylymy sapaly nәtiyjesi – kvintessensiyasy bolghandyqtan qos tuyndyny qatar ekshep, ekeuining tyghyz baylanysyn nazarda ústamaqpyz. 

Dana Abaygha tәn mashyq –óz basynan neni ótkerse, senimi nege kәmil bolsa, sony ghana aitqan. Mәselen: «Alla taghalanyng pendesin mahabbat uә marhamatpen jaratqanyn bilip, mahabbatyna mahabbatpenen ghana eljiremekti – Qúdaygha ghashyq boldy deymiz», – dey kele, әulie hakimder haqynda: «Bir ghana Haqty tappaq, әrbir nәrsening sebebin tappaqpenen lәzzattanbaq» dep týiedi. Búl jalpygha ghana emes, ózine de qatysty sipat! Yaghny Abay Qúdaygha ghashyq adam, biz sóz etpek qos shygharmasy qúdayy shabyt (ilham) arqyly kelgen. Búghan qarsy eshkim qarulaspasa kerek.  

Sóitip, Abaydyng kózdegeni – Allany tanytu, ólendi dinge qatysty deu kemshilik bolmaq. Oghan kirispe retinde aitylghan:

Allanyng ózi de ras, sózi de ras,

Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas.

Kóp kitap keldi Alladan, onyng tórti,

Allany tanytugha sóz aiyrmas, –   

degen alghashqy shumaqtan-aq kózimiz jetedi. Qaranyz: «ras» sózi ýsh mәrte qaytalanghan. Keshegi kýni birinshi jolgha at ýsti qarap, óte shyghar ma edik, qazirgi kýni ony asyqpay qarastyrghan abzal. 

«Allanyng ózi de ras». Oghan dәlel – tabighattyng ózi, ainaladaghy tirshilik iyelerining sansyz týrleri. «Tәffakkaru fiyghla Illahi» (Qúday isin pikirleu, tabighat kórinisteri arqyly Qúday baryna kóz jetkizu) deytin islam qaghidasy boyynsha «Qúday taghala eshbir nәrseni sebepsiz jaratpaghan». Qúdaygha ghashyqtyq Onyng isin «bilmekke qúmarlyqtan shyghady» dep ýiretedi Abay. 

Sóitip, on segiz myng ghalamdy jaratushy bir Alla. Hazireti Shәkәrim: «Jan de, meyli, bir Mәn de, Sol quatpen bol tanys!» degen. Sol bastapqy quat bolmysy jaghynan materiya emes. Búl ghylymda, dәlirek aitsaq, kvanttyq fizikada qolgha ústatqanday dәleldengen fakti!  

Biraq Allatanudyng qarsy qarulasqan, ata jauy tiri. Ol – «Qúday joq» degendi ústanatyn ateistik kózqaras. Tirshilik kózi – materiya jәne barshasy ózdiginen týrlenude deydi ol. Tipti janaghy kvanttyq fizika ashqan keremet janalyq ta syrt qaldy. Kez kelgen qúbylys – Qúday isi, qalauy, hikmeti. Sebepterding sebebi de –  Qúday. Biraq tәkappar adamzat Qúdaydy úmytty. Ateist ghalymdar men sayasatker qular aty jaman virustyng shyghu sebebin izdep әlek qazir. Jaraydy, tapty deyik. Virusqa әldebir ghalym nemese tabighat mutanty kinәli deyik. Ne bitti? Qúday taghy syrt qalmaq pa? Óstip, adamzat sabaq ala almay, suyq aqyldan sorlap-aq keledi. Pandemiya indeti – Alla eskertui, qahary! «Qúdaysyz quray da synbaydy». Aqiqatty kórmey, bosqa sendelu, basqa sebep izdeu, búra tartu – zor qauip! Darvinizm teoriyasy kýn sәulesin japqan qalyng búlt esepti. Ony kýlli bilim ordalary әspettep, oqytyp jatsa, au, júrtshylyq, kisilik nege adam jýreginen alshaqtap barady, әlemdi aqsha biylep, qatigezdik jaylaghany qalay dep nesine tang qalamyz?!  Adamzatty tyghyryqqa tiregen de – osy ateistik sana!  

Sóitip, Qúday ras dep auyzben aitu az, senim kәmil bolsyn. Sonda ghana jalghan qúndylyqtar joyylmaq, әitpese joq. «Allanyng ózi de ras» degen  Abay tanymynan alar basty ghibrat ta osy degen oidamyn.  

«Allanyng sózi de ras». Endi osy mәselege keleyik. Alladan týsken kiyeli mәtin, kitap kóp. Abay tek Músa payghambargha – «Tәurat» (Bibliya), Dәuit payghambargha – «Zabur» (Psalma), Isa payghambargha – «Injil» (Evangeliya), Múhammed payghambargha – «Qúran» kitabyn bólek atap, osy tórti – «Allany tanytugha sóz aiyrmas» deydi. Allany tanytu  – barsha әlemdik dinder missiyasy. «Qúday bar, jan mәngi, qiyamet shyn» qaghidasy ortaq. Alalyqty emes, osy ortaqtyqty kóru manyzdy. Adamzatqa eng keregi – iman, ol barsha tәrbiyening anasy. Imansyz elden úyat qashpaq. Qúdaymen baylanys ta ýzilmek.

Ekinshi shumaq ne turaly? Ony týsinuge aldymen imandy boludyng dengeylerin saralaghan jón siyaqty. «Tasdiyq» traktatynda Abay adamdardy jarym adam, adam jәne tolyq adam dep ýshke jiktegen. Osydan imandy saqtaudyng ýsh dengeyi bary anyqtalmaq. Onyng jogharghysy – Allanyng baryna jýrekpen ilanu, ortanghysy – Haqtyng baryna aqyl, bilim kýshimen kóz jetkizu, tómengisi – qazaq bolsan, músylmansyn, orys bolsan, hristiansyng degendey, dindi tumysyna  sәikes ústanu. Týsiniktemeleyik.

Abayda «jarym adam» kim? Ol – nadandyq (jahildik) basqan, ózimshil, qiyanatshyl, bos sózben, «qayuansha jýrip kýneltetin» adam. Qara basqan búl paqyrgha Qúday sәulesi týspek emes, sondyqtan oghan týzeluge de jol jabyq. Tórtinshi shumaqta Abay: «Adam nәpsi, ózimshil minezbenen, Bos sózbenen qastaspay, týzu kelmes» dep osy jarym adamdyq hәlden saqtandyrghan. 

Kelesi «adam» atynyng iyesi kim? Onyng jauaby Abay aitqan: «Qashan bir bala ghylym-bilimdi mahabbatpenen kókserlik bolsa, sonda ghana onyng aty adam bolady», – degen payymda. On segiz myng ghalamdy Alla taghala ghylym qúdiretimen jaratqan. Sen de úmtyl, úqsap baq! Ghylym-bilimning aldy – Qúday taghalany tanymaq, onan song ózin tanymaq, onan song dýniyeni tanymaq. 

Adam atyna layyq bolugha basty shart – Allany aqylmenen, bilimmenen tanu. Biraq «Ayatty aqylgha salma!» desedi dinshil qauym. Onda Alla taghalanyn: «Meni tanyghan aqylmenen tanyr» degeni qayda qalmaq? Abay da aqylgha salghan adamdar kóp boluyn qalaydy. Qúdaygha ilimsiz, kópke erip senbe deydi. Rasynda da, qogham ilim arqyly sengenderge zәru (islamda erip senu – taqlidy iman, ilimmen senu – tәhqiqy iman delinedi). «Adam» dәrejesin týsinuge osy aitylghandar jetkilikti siyaqty.

Jә, Abay «tolyq adam» dep kimdi aitqan? Tolyq adamdyqtyng belgisi – Qúdaygha ghashyq bolu. Búl tandaulylardyn, azshylyqtyng joly. Sol sebepten olardy Abay: «...Payghambarlar, onan song – әuliyeler, onan song – hakimder, eng aqyry – kәmil músylmandar», – dep atap aitqan. Tórt toptyng da Allany tanu tәsili – ghashyqtyq. Búl jerde «ghashyq» sózi – tanyp-biluden biyigirek, Jaratushy hikmetin sezu, adam men Alla baylanysyn bilu degen mәnde. 

Sóitip, Abay jarym adam, adam jәne tolyq adam úghymdary arqyly imandy boludyng ýsh dengeyin anyqtap bergenine kóz jetkizemiz. 

Bir sәt osy ýsh dengey túghyrynan býgingi zamangha kóz salghanda, jarym adamdyq sana kýlli júmyr jerdi jaylap alghany alaqangha salghanday kórinbek. Toyymsyz, ashkóz tútynushylyq shekten shyqty. Tabighat azyp-tozdy. Qúndylyqtar auysty: mahabbat pen meyirim ornyn aqsha men payda basty. Osynyng bәrining sebebi – adamzat Qúdaydan ajyrap qaldy. Alghash HIH ghasyrda ghylymy progrespen birge qúlaghy qyltighan ateizm derti, býgingi koronavirus qúsap auaday jayyldy.  

Ekinshi shumaqqa oralayyq. Ony Abay bylay dep bastaydy:

Amantu oqymaghan kisi bar ma?

Uәkitabihy degenmen isi bar ma? 

Músylman jamaghaty auyzben Allagha sendim («amantu billahiy») jәne kitabyna (uә kitabuhi) nandym desedi, biraq onymen isi bar ma? Áriyne, joq. 

Qay elde, qay qoghamda demeniz, imany barlar azshylyq, «sózdi úqpas» ruhany nadandar kópshilik. Sanany sauyqtyrushy antivirus – tek Allany jýrekpen sezu, eng bolmaghanda, aqyl, bilimmen tanu. 

Ruhaniyat bilgiri әulie Abay adamzatty tyghyryqtan qaytsem shygharam dep sharq úrghan shygharmanyng әr joly, әr shumaghy astarly. Týgendesek, sóz úzarmaq. Oqyrman shydamy tausylmas ýshin «Alla ózgermes» degen qaghida dittelgen eki shumaqtan asyp, birden besinshi shumaqqa óteyik. Tereng syr da, haqiqat ta sonda. Abay jýrektegi imandy úqtyrghan – әigili tórt jol mynau:

Mahabbatpen jaratqan adamzatty,

Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.

Adamzattyng bәrin sýy «bauyrym» dep,

Jәne «Haq joly osy dep әdiletti». 

Keremet! Shyn iman, asyl iman deymiz, ol ne? Oghan jauap – ýsh sýy (imany gýl) eken. Naghyz nou-hau de, meyli, әlemdik janalyq de.  Ózi ashqan janalyqtyng rólin, qúndylyghyn jaqsy bilgen hakim babamyz kelesi shumaqty bylaysha kesteleydi: 

Osy ýsh sýy bolady imany gýl,

Imannyng asyly ýsh dep sen tәhqiq bil.

Oylan-daghy, ýsheuin taratyp baq,

Basty bayla jolyna, malyng týgil. 

Kórdiniz be, ýsh sýn turaly «oylan» degen. Ol ol ma, «Basty bayla jolyna, malyng týgil» dep shegeley týsken. Osymen, «ýsh sýy» asa manyzdy ilim ekenin andatqan.

Búl tórt joldyng әrbirin jeke qarastyrayyq. Áuelgisi – «Mahabbatpen jaratqan adamzatty». Ghalamdyq, tipti gharyshtyq mәnge ie osy óleng jolyn nazargha aldyq pa? Joq, qaghaberiste qaldy. Óitkeni, «Qúday joq» deytin sovettik oilau shablony ony «birinshi sýi» dep tanyp-biluge múrsat bermedi. 

Adamnyng ghylymy Alla ghylymynyng zәredey bólshegi. Sol siyaqty Allanyng mahabbaty bolmasa, ózge mahabbat qaydan kelmek? Mahabbat – Allanyng qúdireti, quaty, ruhy. Onsyz dýnie – qanyrap, bos qalmaq. Búl mәselening bir jaghy. Ekinshi jaghynan, Allanyng mahabbatyn tanyp-bilmey túryp, Oghan qaytip ghashyq bolmaqsyn, qalaysha jannan tәtti sýimeksin? 

Demek, shumaqtyng birinshi joly – birinshi sýng. Jә, múny qabyldaudyng nesi qiyn? Songhy amanat ólenin jazyp otyrghan Abay da osylay oilaghan, tegi. Óitkeni, «Tasdiyq» traktaty, qala berdi, «Sokrat hakimning sózi» degen qara sózi Allanyng adamdy mahabbatpen jaratqany jayly dәiek pen mysalgha toly. Sopylyq (tasauuf) ilimi ózegi: «Adam Qúdaydyng qúdiretin tanyp, Ony sýng arqyly Onyng mahabbatyn biledi. Sýiispenshilikting de, әr nәrsening sebebi de – Qúday» degen qaghida bolsa, Abaydyng ústanymy da osy.  

Ekinshi jol – ekinshi sýng. «Sen de sýy Ol Allany jannan tәtti». Sýy sharty – tanyp-bilu. Demek, «Allany jannan tәtti sýi» dep Abay tanymgha, ghylym-bilimge shaqyrghan. Oghan dәlel – taghy «Tasdiyq» traktaty. Allanyn  ghalamdy adam aqyly jetpeytin sheberlikpen jaratqanyn hәm ony mahabbat arqyly minsiz basqarmaghyn bil. Jaratylys tilin ýiren, onymen kelisim, ýilesimde bol. Osy arnadaghy oi-tanymdaryn Abay: «Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyng qaryz emes pe? ...Kim seni sýise, ony sýimektik qaryz emes pe?» dep qorytady. 

Tabighattyng egesi – Qúday, al adamzat sol tabighattyng bir bólshegi ghana. Biraq Qúday tirshilik iyeleri ishinde adamdy eng kemel jaratqan. Músylman ghúlamalary adam – jer betining әmirshisi (halify) deydi.  

Endi ýshinshi, tórtinshi jolgha auysayyq. Olar bólek emes. Ekeui qosylyp ýshinshi sýydi bildiredi: «Adamzattyng bәrin sýi» degen. Qalaysha? Mәsele sonda, Abay songhy sýndi bir emes, eki myqty uәjben bekemdegen. Birinshiden, adam balasyna adam balasynyng bәri – dos, bauyr. Ekinshiden,  kópti sýng, onyng qamyn oilau – әdiletti Haq joly. Osylaysha meyirimdilikke ýndegen eki uәj birin biri tolyqtyryp, bayytqan. Oghan qosa, «Adamzattyng bәrin ne ýshin sýng kerek?» degen dýdәmal súraqty da seyiltedi.

Osy aitylghandardy týiinder bolsaq, Abayda birinshi sýy – Allanyng mahabbaty, ekinshi sýng – adamnyng Allany sýngi, ýshinshi sýng – adamnyng adamzattyng bәrin sýngi.  

Óziniz de oilanyz, eger Abay «әdiletti sýi» dese, onda songhy jolda: «Jәne sýi Haq joly dep әdiletti» dep turasyn aitar edi. Negizi, arly, meyirimdi, izgilikti ya bolmasa aq jýrekti boludan әdiletti boludyng qay jeri artyq, nesi erek? Búl súraqqa jauap joq. Bile bilsek, adam ataulyny «bir bauyr kóru» hәm paydasy kópke tiyetin qaraket qylu – kiyeli kitaptardan ayan  Qúdaydyng әmiri. Abay da «Haq joly әdiletti» dep osy maghynada aitqan. 

Kórip otyrsyzdar, «ýsh sýi» ilimin osy zaman talabyna say janasha kózqaraspen ekshep, taldap baqtyq. Terenirek qauzap, tekseru keleshekting isi.

 Jetinshi shumaqta oishyl ýsh sýidi búzatyn ýsh is bar: «Payda, maqtan, әuesqoy – onan shoshy» deydi. Búl jerde «әuesqoy» sózi jyltyraqqa jýgiru,   ne bolsa soghan elikteu, jenil-jelpige qúmartu, nәpsige eru, jeligu degen mәnde. Qazirgi sport ya ónerdegi «әuesqoy» termiynine esh qatysy joq.

Kelesi jiyny bes shumaqta Abay din islam tanymy men tәjiriybesine sýiene otyryp, ýsh sýi ilimi manyzyn tiyanaqtay týsedi. Mәselen, segizinshi shumaqta:

Ruza, namaz, zeket, haj – talassyz is,

Jaqsy bolsan, jaqsy tút bәrin tegis.

Bastapqy ýshin bekitpey, songhy tórtti,

Qylghanmenen tatymdy bermes jemis, – deydi. Úqtyratyny – әueli ýsh sýydi jýrekte bekit. Dinning jany – osy arada.  Paryzdyng atalghan tórti – tek taghat, yaghny imannyng kýzetshisi. Retin bilmesen, jemis kýtpe! Ári qaray Abay: «Bas joghary jaralghan, moyyn tómen, Isting basy – retin tanymaqtyq», – deydi. Jogharghy – jýrek tazalyghy, tómengi – tәnmen qylatyn taghat-ghibadat. Mineki, Allanyng mýmin qúly bolsan, osy rettilikti ústanyp baq.

Onynshy shumaqta Abay:

Imannyng tazalyghyn jaqsy úqtyrmay,

Syrtyn qansha jusa da, ishi onbaghan, – deydi. «Imannyng tazalyghy» – Jaratqan IYening hikmetin sezu, Onyng zany, isin aqyl, bilim arqyly sanagha siniru. Sol ýshin dindi  ghylymnan, senimdi tanymnan oqshaulama! Ýsh sýn ilimimen – imandy saqta, bekemde. Ol Qúrannyng tәulii (anyq maghynasy) әri Allagha úqsap baghudyng ýlgi-ónegesi. Biraq ilimdi úghyp, qabyldau qiyn. Nege? Kelesi shumaqta Abay: «Tәuliyin bilerlik ghylymyng shaq» dep ruhany bilimsizdikke silteydi. Din islam tәjiriybesine sýienip:

Allanyn, payghambardyng jolyndamyz,

Yntamyzdy búzbastyq imanymyz. 

Payda, maqtan, әuesqoy – shaytan isi,

Kәni bizding nәpsini tyighanymyz? – deydi. Dese degendey, barlyq dinderge tәn kemshilik – Qúdaydy tanu adamzat kóshining basynan sonyna yghysty. Imandylyq әlem boyynsha tómen qaray qúldyrady. «Payda, maqtan, әuesqoy (nәpsige eru) – shaytan isi». Kýnde kózimiz kóredi, mine, osy ýsheui de noqtasyz ketti. 

Songhy eki shumaqta Abay danalyq oi-tanymdaryn qorytady.

Mýmin bolsan, әueli imandy bol,

Pendege iman ózi ashady jol.

Shyn ilan da, taza oila bir imandy,

Múnafiq namaz qylmap pa, maghlúm ghoy ol.

«Pendege iman ózi ashady jol». Shumaqty úghudyng kilti – osy tanymda. Taza mýmin (músylman) degen kim? Ol – әr isin Allanyng atymen bastaytyn, baqyt jolyn Qúdaydy tanyp, Oghan mahabbat qyludan tapqan jyly jýrekti adam. Oghan júghysty minez, qasiyet – arlylyq, keshirimdilik, uәdege beriktik, bir sózdilik. Kemenger oghan ótirikke jýirik, ekijýzdi múnafiyqty qarsy qoyady. Múnafiq degen kim?  Ol – payda, maqtan ýshin ar-úyatyn saudagha salugha dayar jarym adam, ne bolmasa soqyr senim iyesi. Soqyr senim men radikalizm arasy bir-aq qadam. Abay «múnafiyq» termiyni arqyly jastardy «syrty – músylman, ishi – kәpir» boludan saqtandyryp otyr. 

Osy «Allanyng ózi de ras...» ólenine bergen týsinigin ghúlama Múhtar Áuezov bylay dep týiedi: «Abay ólende ...músylmanshylyqtyng «Allasynan» bastap, adamshylyqtyng ýlken maghynadaghy adamdyghymen toqtaydy. Óz oqushysynyng bәri de «músylmanbyz» dep, belgili dindi tútynghandyqtan Abay solardyng din negizine sýiene otyryp sóilegen tәrizdi. ...Al ózining shynayy ýlken mýddesi islam dinining shenberinen әldeqayda ary asyp týsip, keng jatady. Ol adamgershilikti, moralidyq filosofiyany barlyq jaydan joghary qoyady» (Abay Qúnanbayúly. – Almaty, 1995. –173-bet). 

Alyp-qosary joq әdiletti pikir. Songhy shumaqty keltireyik:

 Alla ishindi aitqyzbay biledi, oila,

Pendesine qastyqpen kinә qoyma.

Raspenen talaspa mýmin bolsan,

Oyla, aittym: «Adamdyq atyn joyma!».

Kórdiniz be, adamzattyng Abayy ólendi «Adamdyq atyn joyma!» degen ýndeumen qorytyndylaghan. Pendesine qastyqpen kinә qoyma, orynsyz jazghyrma! Alla bәrin aitqyzbay biledi. Mysalgha býgingi «Toqta, esindi jiy!» degen týsinik te, Jer-Ana bir auyq dem aluyna berilgen mýmkindik te Qúday isi, oghan kýmәn-kýdik bolmauy kerek.

Abay «Tasdiyq» traktatyn: «Qúday taghala jolyna... jýrudi ózine shart qylyp kim qadam basty, ol – taza músylman, tolyq adam delinedi. Dýniyede týpki maqsatyng óz paydang bolsa – ol jol Qúdaydyng joly emes. ...Ózge jolda ne ýmit bar?!» dep qorytady. «Adam ataulyny bir bauyrday qylyp, eki ómirdi de jaqsylyqpen ómir sýrgizetin jalghyz jol» (Shәkәrim) turaly Abay ósiyeti osy. Áygili epopeyagha «Abay joly» dep at qoyyp, Múhang da osyghan menzegen bolatyn. Myna óleng sonyn da osylay úqqanymyz jón.            

Qorytyndy. Tabighatty ayausyz tonau, tek payda oilau, tek tútynu – jargha tiredi aqyry. Álemdik pandemiya shengeli bosatqan song ghylym-bilim, ekonomika, mәdeniyet, sayasat, jalpy jahandyq órkeniyet damuy jana baghyt alugha tiyisti. Sol sony jolda Abay enbekteri, әsirese, «tolyq adam», «ýsh sýn» ilimderi zor súranysqa ie bolary kýdiksiz aqiqat. Meyirimdi Jaratushy IYemiz halqymyz sol jarqyn zamangha jetuin nәsip etsin! Barshamyz da aman-saulyqta bolayyq, aghayyn, bauyrlar!

Asan Omarov

Abai.kz