Duman ANASh. «Kommunarka» – qazaq qayratkerleri jerlengen qúpiya qabirstan
nemese T.Rysqúlov, S.Qojanov, N.Tóreqúlovtar jerlengen oryn anyqtaldy
Qazaq memlekettik tarihynda esimi erekshe atalatyn Túrar Rysqúlovtyng jerlengen jeri tabyldy. Búghan deyin beymәlim bolyp kelgen beyitti «Túrar Rysqúlov» derekti filimining týsiru toby tauyp otyr. Mәdeniyet ministrligining tapsyrysy boyynsha, «Qazaqfilim» kinostudiyasy týsirip jatqan filimning rejisseri - Erkin Raqyshev.
Jalpy, Túrardyng atyluyna Staliyn, Voroshilov, Kaganovich, Molotov syndy tórt adamnyng birdey qol qoyghanyn eskersek, onyng kenestik azuly hәm ayausyz sayasiy-әkimshilik biyligining negizgi nysanasyna ainalghan aituly qayratker ekenin baghamdaysyz.
«Túrar Rysqúlov» derekti filiminde 150-den asa qújattar paydalanylghan. Mәselen, búghan deyin bizding qolymyzda Túrar Rysqúlovtyng әigili «Týrksib» temir jol qúrylysy ayaqtalar shaqta mitingide sóilegen beynetaspasy ghana bar bolatyn. Al, filimdi týsiru toby T.Rysqúlovtyng 1920 jyly Bakudegi sezde, sonday-aq, XII sezde sóilegen kezindegi beynesi bar, barlyghy 5 taspasyn tauyp otyr.
nemese T.Rysqúlov, S.Qojanov, N.Tóreqúlovtar jerlengen oryn anyqtaldy
Qazaq memlekettik tarihynda esimi erekshe atalatyn Túrar Rysqúlovtyng jerlengen jeri tabyldy. Búghan deyin beymәlim bolyp kelgen beyitti «Túrar Rysqúlov» derekti filimining týsiru toby tauyp otyr. Mәdeniyet ministrligining tapsyrysy boyynsha, «Qazaqfilim» kinostudiyasy týsirip jatqan filimning rejisseri - Erkin Raqyshev.
Jalpy, Túrardyng atyluyna Staliyn, Voroshilov, Kaganovich, Molotov syndy tórt adamnyng birdey qol qoyghanyn eskersek, onyng kenestik azuly hәm ayausyz sayasiy-әkimshilik biyligining negizgi nysanasyna ainalghan aituly qayratker ekenin baghamdaysyz.
«Túrar Rysqúlov» derekti filiminde 150-den asa qújattar paydalanylghan. Mәselen, búghan deyin bizding qolymyzda Túrar Rysqúlovtyng әigili «Týrksib» temir jol qúrylysy ayaqtalar shaqta mitingide sóilegen beynetaspasy ghana bar bolatyn. Al, filimdi týsiru toby T.Rysqúlovtyng 1920 jyly Bakudegi sezde, sonday-aq, XII sezde sóilegen kezindegi beynesi bar, barlyghy 5 taspasyn tauyp otyr.
T.Rysqúlovtyng 200-den asa enbekteri bar. Onyng kóbi әli qolgha týspegen, zerttelmegen. Juyrda «Kirgizstan» (Qazaqstan turaly) atty kitabyna jazghan qoljazbasy AQSh-tan tabyldy. Alayda, múhittyng arghy betindegi qoljazbany qaytarugha ýlken qarjy súrauy mýmkin... Úzaq jyl (1926 - 1937) RKFSR Halyq komissarlar kenesi tóraghasynyng orynbasary bolyp istegen onyng kóptegen enbekteri maqsatty týrde joyylyp jiberilgennen keyin belgisiz kýiinde qaluda.
Túrardyng taghdyry - últ taghdyrymen astasyp jatqan ózgeshe tragediyagha toly ghúmyr. Sondyqtan da, úly suretker Múhtar Áuezov Túrardyng óz auzynan esitken әngimesin әdebiyetting shoqtyghy biyik shygharmasyna («Qarash-qarash oqighasy») ainaldyrdy.
Túrardy tútqyngha alghannan keyin stalindik rejim onyng otbasyna da oiran saldy. Áyelin «Aljirge» 9 jylgha aidaugha jiberdi. Úly Eskendir Belomorkanalda aidauda jýrip, 20 jasynda auyryp, qaytys boldy. Maya, Sәule atty qyzdaryn balalar ýiine ótkizdi. Rida atty qyzy týrmede dýniyege keldi. Kenestik-totalitarlyq jýie 3 jasynda ony da balalar ýiine jiberdi. Ol tek 6 jasynda ghana tili shyghyp, sóilegen eken...
Qazirgi uaqytta Mәskeude T.Rysqúlovtyng Mayadan tughan Viktor atty nemeresi bar. Al, Sәule Túrarqyzy Almatyda túrady.
Mine, Vernyida (Almatyda) әkesimen birge abaqtyda otyryp, kýreske toly ómir bastaghan Túrar túlghasy terrorlyq tabangha taptalsa da, uaqyt aghzam jyldar ótken sayyn ony biyiktete bermek. Últqa, elge istegen qyzmeti ýshin. Qayratkerding beymәlim beyitining ashyluy da sonyng bir qyry. Ayta keteyik, filimning týsiru toby T.Rysqúlovpen birge Súltanbek Qojanovtyng jәne Nәzir Tóreqúlovtyng bir qorymda jerlengenin anyqtaghan. Biz osy orayda sýbeli oljamen oralghan «Túrar Rysqúlov» derekti filimining rejisseri Erkin Raqyshevpen jәne Túrar ómirin arqau etken «Qyzyl jebe» romanymen qazaq әdebiyetining kórnekti túlghasyna ainalghan Sher-aghanmen, Sherhan Múrtazamen әngimelesken bolatynbyz.
Erkin RAQYShEV, «Túrar Rysqúlov» derekti filimining rejisseri:
«Kommunarka» ziratynda 6 jarym myng adam jerlengen
- Filimdi týsiru barysynda biz Taraz, Shymkent, Týrkistan, Tashkent, Mәskeu syndy biraz qalalardy araladyq. «Qazaqfilim» basshysy Ermek Amanshaev bizge filim týsirudi jýktegende, onyng jalan, ýstirt bolmauyn, tyng derekter boluy qajettiligin tapsyrghan bolatyn. Sondyqtan, filimdi týsiru barysynda biraz izdenister jasadyq. Aldymen, Túrar Rysqúlovtyng jerlengen jerin tabu kerek boldy. Ózderiniz bilesizder, 1938 jyldan beri jetpis jyldan asa uaqyt bolsa da, onyng qayda jerlengeni tabylmay kele jatqan bolatyn. Búl turaly «Butova» poligonynda jerlengen, 1943 jyly qaytys boldy degen siyaqty týrli boljamdar boldy. Biz T.Rysqúlov ziratyn týrli joldar arqyly izdedik. Álihan Bókeyhanúly, Túrardyng úly Eskendir jerlengen Don ziratyna da habarlastyq. Alayda, odan nәtiyje bolmady. Sonan song Reseyding Federaldy qauipsizdik basqarmasy arqyly «Kommunarka» spesobektisine habarlastyq. Búl nysan 1999 jylgha deyin jabyq qabirstan bolghan eken. Kóp jyldar boyy búl oryn NKVD-nyng qúpiya nysany retinde «Loza» atyn jamylghanymen belgili.1937 jyly 28-nauryzda NKVD-nyng bastyghy Yagoda ústalyp, atylady. Yagodany ózining sayajayyna jerleydi. Yaghni, búl qabirstan alghashynda Yagodanyng sayajayy bolghan. Yagodany jerlegennen bastap búl NKVD qyzmetkerlerin jerleytin qabirstangha ainaldy. Negizinen, NKVD adamdary men shet elde barlauda júmys isteytin adamdardy jerleytin qúpiya oryn bolady. 1938 jyldan bastap múnda ókimet adamdary da jerlene bastaydy. Derekterge qaraghanda, «Kommunarka» spesobektisinde 6 jarym myng adam jerlengen eken. Sonyng ishinde 4 jarym myng adam anyqtalyp, olar jәili «Kommunarka» spesobektisinde jerlengender» degen kitap shyqqan. Al, eki myng adam eshqayda jariyalanbaghan. Nege? Sebebi, búl adamdar jәili tolyq maghlúmat joq. Qazir búl turaly maghlúmat izdestirilu ýstinde. Osy maghlúmaty joq 2 myng adamnyng ishinen izdestiru barysynda biz Túrar Rysqúlovty, Súltanbek Qojanovty, Nәzir Tóreqúlovty taptyq. Olar «Kommunarka» qabirstanynda jerlengen eken. Búl - búryn Mәskeu oblysy, Lenin audanynyng territoriyasynda oryn tepken, qazir Koltushskoe shossesining 24-shaqyrymynda dep atalady. Eng jaqyn metrostansasy -«Teplyy Stan».
Qazir «Kommunarka» zirathanasynyng aumaghynda shirkeu ornalasqan. Shirkeude «Memorial» halyqaralyq tarihi-aghartu qayyrymdylyq jәne qúqyq qorghau qoghamdyq qory bar. Olar repressiya taqyrybyn zertteydi. Biz «Memorial» qoghamdyq qorynyng qyzmetkerlerine habarlastyq. Olar 2 myng adamnyng esimi jazylghan tolyq tizimdi kórsetpeydi. Tek aty-jónin atap tapsyrys berseniz, tauyp beredi. Búl qordyng bizde meken-jayy men telefondary bar. Kýmәn tusa, habarlasularynyzgha bolady.
Túrar Rysqúlovtyng 1938 jyly 8-aqpanda sottalyp, 10-aqpanda atylghany belgili. Súltanbek Qojanov ekeui bir kýnde atylghan.
Atalghan qabirstangha repressiya qúrbandary jappay jerlengen. Aumaghy 3-4 futbol alanynday. Sondyqtan, múnda jeke túlghalargha qoyylghan belgi joq. Olar qabirstangha ýlken bir eskertkish qoydy josparlap otyr. Biraq, qay uaqytta qoyylatyny belgisiz. Alayda, birqatar memorialdar bar. Mәselen, Mongholiya ýkimeti ózining bir kýnde atylghan 35 ministrine arnap belgi qoyghan. Olardy Stalin ózine shaqyryp alghan da, bir kýnde kózderin joyyp jibergen. Ishinde Mongholiya ýkimetining basshysy da bar. Sondyqtan, Rysqúlov, Qojanov, Tóreqúlov jerlengen búl qabirstangha Qazaqstan biyligi de bir eskertkish qoiyy tiyis dep oilaymyn.
Derekti filim jyl sonyna deyin shyghady. Biz búl filimdi týsiru ýshin 3 ay boyy enbektendik. Mәskeuding ózine ýsh mәrte bardyq.
Bizding «Memorial» qoghamdyq úiymyna senbeske әddimiz joq. Óitkeni, birinshiden, múnda әskery tribunaldyng ýkimimen atylghandar jerlengen. Sonday-aq, Rysqúlovpen birge atylghan 12 adamnyng osynda jerlengenin bildik.
Sherhan MÚRTAZA, Qazaqstannyng Halyq jazushysy:
Túrar Rysqúlovtyng jerlengen jerin 30 jyl izdedim
- Kóptegen arhivterdi aqtaru barysynda ontýstik ónirdi de úmytpay, Shymkent qalasynyng múraghattaryn qaradym. Óitkeni, búl aimaq - Túrar Rysqúlovtyng tughan jeri. Qazir biz «Týlkibas» dep atap jýrmiz ghoy. Negizinde, Týrik qaghanatynyng batys bóligi qazirgi Týlkibas audanynyng aumaghynda bolghan. Keyin múny soghan baylanysty «Týlkibas» atap, solay jazylyp ketti. «Týrik» degen sóz ol kezde bizge jat estiletin boluy kerek. Áytpese, o jerde eshqanday týlki de, onyng belgisi de joq. Búl aumaq VII ghasyrda Týrik qaghanatynyng batys bóligi bolghan. Onyng ortalyghy Týlkibasta oryn tepken. Búghan Jambyl oblysynyng aumaghy da engen. Keyin Mynbúlaq atalghan jer Jambyl oblysyndaghy qazirgi Jualy audanynda. Qyrqynshy jyldargha deyin Jualy men Týlkibas birge qaralatyn. Keyin Jualy Jambylgha ótti, Mynbúlaq Ontýstik Qazaqstan oblysyna qarady.
Biz Túrar Rysqúlovty «Butova» degen seloda jerlengen dep estiytinbiz. Ol jerge qyzy Sәule de izdep barghan bolatyn. Alayda, onda tolyp jatqan zirat bar. Eshqaysysynyng basynda jazuy da, belgisi de joq. Sәulening elden alyp barghan bir uys topyraghy bar eken. Qazaqtyng topyraghy. Sәule, amal joq, topyraqty әlgi zirattyng barlyghyna shashyp qaytqan edi.
Al, býgin Túrar Rysqúlovtyng qayda jerlengeni anyqtalyp otyr. Onyng ziraty «Butovada» emes, Ishki ister komissary bolghan Yagodanyng ýlken sayajayynda jerlengen bolyp shyqty. Yagoda da sottalyp, 1937 jyly atylyp ketken. Ony sayajayda jerlegennen keyin ýlken zang qyzmetkerlerin, biyliktegi adamdardy jerleytin oryngha ainalyp ketken ghoy. Ýkimetting ýlken dәrejedegi qyzmetkeri bolghandyqtan, Rysqúlovty da sonda jerlegen. Biraq, olardyng basynda belgi joq. Men múny Erkin bauyrym týsirgen filimnen kórdim. Jatqan dala. Aynala aghashtyng ortasyndaghy alanqayda zirat bar. Biraq, jermen-jeksen bolyp, ósimdik qaulap ketken. Qay jerde ne bar ekeni belgisiz. Biraq, tizimi jazylghan qaghazy bar.
1960 jyly «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde Rahman Bayjarasov degen kisining «Túrar Rysqúlov» degen ýlken maqalasy jariyalandy. Sol kezden bastap men Rysqúlovty zertteuge, sonyng izine týstim. Oghan janaghy maqalamen birge sureti de sebep bolghan edi. Túrardyng suretin men retushkadan súrap alghanmyn. Bertinge deyin búl suret mende saqtaldy. Keyin bir suretshi kóshirip alamyn dep súrap alyp, sol kýii bermey ketti. Biraq, kóshirmesi bar.
Men Túrar Rysqúlovtyng jerlengen jerin 30 jyl izdedim. Kóp uaqytym arhivterde ótti. Tashkentte, Tarazda, Orynborda, Mәskeude arhivterde otyrdym. Ol kezde búl taqyryp jabyq kýiinde edi. Onyng ziraty túrmaq, esimin ataugha tyiym salynghan kezder boldy. Sonday qiyn kezender ótti. Delony beredi. Kerek jerin kóshiresin. Bәrin kóshirip alu mýmkin emes. Keterde jazbannyng bәrin alyp qalady. Erteninde qaytyp kelesin. Ózine beredi. Biraq, kóp jeri qyrqylghan bolady. Qayshymen qyrqyp alyp qalghany kórinip túrady. Men múraghattarda otyrghannan keyin mening dәpterlerimdi, qoljazbalarymdy alyp qoyatyn. Keybir tústaryn qiyp tastaytyn. Óitkeni, kóp nәrseni jazugha shekteu bar edi. Qazir barlyghyn ashyq aita beresin. Bәri ashylyp, zerttelip jatyr. Al, mening júmys istegen uaqytymda búghan mýmkindik bolmady.
- Sheragha, Túrekeng jatqan jerge óziniz baryp qaytar ma ediniz?
- Úsynystar bar. Eger densaulyq mýmkindik berse, baryp qaytamyn.
Áriyne, qazirgi kezde stalindik repressiya qúrbandarynyng ishinde tiyisti dengeyde zerttelip jatqandary da, әli de belgisiz qalyp kele jatqany da barshylyq. Birsypyrasy jariyalanyp jatyr. Birtindep ashylatyn shyghar. Zaman qanday bolatynyn kim biledi?!
- Mústafa Shoqay ózining bir maqalasynda Túrar Rysqúlov turaly aita kelip, oghan ózining kónili tolmaytynyn bildiredi. Siz kóptegen múraghattarda otyrdynyz, osy eki túlgha arasyndaghy qarym-qatynas turaly qanday derekterdi úshyrattynyz?
- Mústafa Shoqaydyng kóp uaqyty Fransiyada ótti. 1923 jyly Túrar Rysqúlov Týrkistan aimaghyn basqaryp túrghan kezinde 33-34 balany Germaniyagha oqugha aparady. Sóitip, sol jerde oghan Mústafa Shoqaymen kezdesuge mýmkindik tuady. Mústafa Fransiyadan keledi. Eki túlghanyng Germaniyadaghy kezdesuinde ne turaly sóileskenin, qalay sóileskenin eshkim bilmeydi. Biraq, kezdeskeni ras. Al, Mústafa Shoqay kitabynda ne dep jazdy, nege onyng pikiri ózgeshe boldy? Onyng óz sebebi bar. Túrar әli Kenes Odaghynyng qyzmetkeri jәne jauapty qyzmetkeri. Halkom kenesi tóraghasynyng orynbasary, ózi kommunistik partiyanyng mýshesi. Osylay bolghanda onyng Alash orda partiyasynyng qayratkerlerimen ashyq әngimede boluy mýmkin be, joq pa?!
- Mústafa Shoqay Túrardy kenestik tynshylardan basyn arashalap alu ýshin әdeyi syngha aldy deysiz ghoy?
- IYә. Aldy. Kezinde tatar halqynan Súltan Ghaliyev deytin qayratker shyqty. Ol Stalin Últ isteri halyq komissary bolyp túrghan kezinde orynbasary boldy. Mine, búl kezde Túrar da osy qyzmette edi. Sol uaqytta ekeuining arasy óte jaqyn boldy. Pikirles boldy, birlesip qimyl jasady. Al, Alash qayratkerlerimen ashyq әngimege barugha mýmkindik bolmady.
- Túrar Rysqúlovtyng Mongholiyada qyzmet etkenin bilemiz. Mongholiyadaghy múraghattarda qanday qújattar boluy mýmkin?
- Ol Mongholiya partiyasynyng jarghysyn jazugha kómektesti. Konstitusiyasyn jazugha da jәrdem berdi. Ol kezde Mongholiya әli de Kenes Odaghynyng sayasatymen jýre qoyghan joq bolatyn. Sonyng ózinde Túrar Rysqúlov Kominternning atynan ókil retinde baryp, júmys istedi. Áriyne, monghol qoghamynda onyng qarsylastary da kóp boldy. Kenes ókimetining shet elmen baylanysy jónindegi ókili Chicherinmen birge enbek etti.
Túrar Rysqúlov - shyn mәninde halyqtyng adamy. Halyqtyng joghyn joqtady. Óitkeni, halyq milliondap qyrylyp jatty. Ásirese, qazaq degen halyq 1932-1933 jyldary qatty qyryldy. Sonyng joghyn joqtap, Sayasy burogha ýsh ret hat jazghan adam - Túrar. Mineki, ol milliondardyng joghyn joqtady. Aqyry, sol milliondardyng kebin kiyip, ózi de ketti.
Keybir derekterde Túrar Rysqúlov 1943 jyly qaytys boldy. Óitkeni, sol jyly ony Qostanay dalasyna aidaugha jibergen dep aitady. Qystygýni qarly boranda qar astynda qalyp, qaytys bolghan degen derek bar. Búl janaghy derekterge mýlde qarama-qayshy. Múny qaytemiz?
Mine, halyqtyng osynday úly túlghasyn qorlaghan zamangha ne aitasyn? Qazir shyndyqtyng beti ashyla bastady. Býgingi әngime sonyng kuәsi. Búghan deyin qúr dolbar bolatyn. Endi naqty aighaqtar tabylyp jatyr.
- Túrar Rysqúlov Mәskeude qyzmette boldy. Al, Álihan Bókeyhanovty sol kezende Mәskeude ýy qamaqta ústady. Smaghúl Sәduaqasov qaytys bolyp, krematoriyge órtegen kezinde jinalghan qazaq ziyalylarynyng ishinde Álekeng de, Túrar da bolady. Rysqúlovtyng Bókeyhanúlymen Mәskeudegi qarym-qatynasy turaly ne aitar ediniz?
- Ony qúlaqpen estip, kózben kórip jýrgen men joqpyn. Biraq, Smaghúl Sәduaqasov Á. Bókeyhanúlynyng kýieu balasy bolatyn. Álekenning Elizaveta degen qyzy bolghan. Smaghúl Lizanyng kýieui edi. Ol Rostov-na-Donu degen jerde aidauda jýrgen. Sol jaqta jýrgeninde belgisiz aurumen auyryp, qaytys bolghan. Qaytys bolghan song Smaghúldy Mәskeudegi krematoriyge alyp kelip, órteydi. Sol kezde Álihan Bókeyhanúly qayyn atasy retinde kelgen ghoy. Halkomkenes tóraghasynyng orynbasary Túrar Rysqúlov jәne Joghary kenesting qyzmetkeri Nyghmet Núrmaqov ekeui Álihandy eki qoltyghynan qoltyqtap, krematoriyden sýiemeldep alyp shyqqan. Osynday derek bar. Arghy jaghyn bilmeymin.
- Siz «Qyzyl jebe» romanyn jazdynyz. Romannyng jazylghan uaqyty basqa, zamany basqa. Siz meylinshe Rysqúlov túlghasyn alyp shyghugha tyrystynyz. Biraq, býgingi uaqytpen, qazirgi kózqaraspen atalghan tuyndy qayta qaraudy qajet etedi dep oilaysyz ba?
- Joq. Men barynsha ashyq jazugha tyrystym. Shyndyqty jazugha tyrystym. Romangha alyp-qosar dýnie joq. Óitkeni, mýmkindigim kelgenshe qújatty derekterge sýiene otyryp jazdym. Áriyne, bastan-ayaq derekti shygharma dep aita almaymyn. Biraq, ómirde bolghan dýniyeni derekpen úshtastyra otyryp, ózimning payymdauymsha jazdym. Sondyqtan, roman jýz payyz shyndyq nemese kórkem shygharma dep aita almaymyn. Barlyghy aralas, barlyghy qamtylady. Negizinen, romanda dokument basym ba dep oilaymyn.
«Almaty Aqshamy», №123, 20-qazan, 2011 jyl