Juyrda әleumettik jelide aqyn Bauyrjan Qaraghyzúlynyng jazbasy jariyalandy. Ol ókpe men renishke, keyiske toly jazbasynda elimizdegi aqparattyq sayasatty syngha alypty. Ózi basqaratyn http://madeniportal.kz saytynyng memlekettik tapsyrys ala almay qalghanyn da qynjyla otyryp sóz etipti. Jón-aq. Biraq memlekettik tapsyrysqa әr ýmitker qol sozghanymen oghan әrkim (әr jobanyng iyesi) ege bola almaytyndyghyn basqa-basqa, osy Bauyrjan myrza jaqsy bilse kerek edi. Óitkeni búl azamat – qaysybir jyldary Ýkimetpen, onyng ishinde Aqparat ministrligimen әriptes bolghan adam. Mәdeniyet ministirliginde de lauazymdy qyzmet atqardy. Aqyn-jazushylargha arnalghan shygharmashylyq bayqaulardy úiymdastyryp, sonyng basy-qasynda jýrdi. Sóz joq, ózi de talantty aqyn. Al aqyngha ýirengen song jiyrenu tәn minez bolsa kerek. Búl arada biz naqtylap, «bir jobany bastap, ony iygergen son, aqyn adam kelesi jobagha ótudi ansap túratyn siyaqty» desek, aqiattyng aulynan alys qonbaymyz. Óitkeni B. Qaraghyzúly osynyng aldynda adebiportal.kz saytyn basqaryp, búl kýnde tanymal bolghan media-jabanyng júmysyn jolgha qoydy. Sodan keyin...ketti. Sodan keyin, ózi de, sózi de ózgerdi. Endi ol keshe ózi әriptes bolghan Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligining synshysyna ainaldy. IYә, syn aitu, pikir bildiru – Bauyrjannyng azamattyq qaqy hәm erki. Baspasózge baylanysty syn osy Abai.kz aqparattyq portalynda da jii shyghyp túrady. Biraq, búl sayt qashanda «syn – syn bolsyn, syn shyn bolsyn» pozisiyasynan aumaytyndyqtan ba, onyng syny qoghamdyq pikir tudyryp, dúrys qabyldanyp jatady. Meyili, Bauyrjannyng synyn jeke kózqarastaghy adamnyng syny dep baylam jasasaq ta, azamat aty bar aqynymyz ózi «tilin» tәp-tәuir biletin jana-medianyn, elimizde janadan qalyptasyp bastaghan azamattyq jurnalistikanyng kem-ketigine de toqtala ketse qúp bolar edi.  

IYә, qazirgi baspasózde internet-basylymdardyng alar orny erekshe. Júmys istep túrghan sayt, portaldar da az emes. Onyng әrqaysysy óz әlinshe aqparat taratyp, týrli kontent úsynyp keledi.

Biraq sol sayt, portaldardyng kóbinde kezdesetin kemshilik – bir-birine soyyp qaptap qoyghanday úqsastyghynda bolsa kerek. Qarap otyrsanyz, ghalamtordaghy BAQ-tyng bir toby әnshi-biyshilerding jýrgen-túrghanyn, endi bir toby «jagha ústatar» jaghymsyz janalyqtardy andyp, tek solardy ghana jariya etumen shekteledi. Al keybir sayttar múnday «úsaq-týiekti» jazbaghanymen, jylt etken bir aqparatty bәri bir stilide jarysa jariyalaydy. Oghan basqa qyrynan qarap, basqasha mazmún berudi, balama derek kózderin paydalanudy tipti de oilamaydy.

Onyng ýstine, iydeologiyalyq ústanymy anyq emes internet basylymdar da bar. Belgili bir toptyn, ózge bir elding soyylyn soghatyn sayttardy da joq dey almaymyz. Sonyng bir dausyz mysaly, Resey baspasózinde aitylghan oidy aina-qatesiz kóshirip alyp, qazaqstandyqtargha úsynyp otyrghan sayttardyng sanynan janylasyz.

Búl óz aldyna bólek әngime. Endi osy sayt, portaldardyng qanshasy óz-ózin asyrap otyr? Shynyn aitu kerek, jeke demeushige, ne jarnamagha arqa sýiep kýn kórip otyrghan sayttar sanauly ghana. Onyng ýstine, týrli әleumetik jelining keng qoldanysqa enui internet basylymdardyng tynysyn taryltyp jiberdi. Baspasózdegi kәsiby dengeyde jazylghan shynayy aqparattan góri әleumettik jelidegi qysyr sózge senetin aghayyn kóp qazir. 

Keybireuler «әleumettik jelining damuyna baylanysty dәstýrli jurnalistika qatardan shyghady» dep jýr. Áleumettik jelide az kem jazba jariyalap, ózderin azamattyq jurnalistikany jolgha qoydyq dep sanaytyndar bar. Biraq olardyng arasynda jauapkershilikpen, kәsibiylikpen material jazatyndar sanauly ghana. Kóbining jazbasy jurnalistikanyng jýgin kóteru bylay túrsyn, qarapayym grammatikadan, sauattylyqtan ada. 

Sayttar jekelegen demeushi nemese jarnama berushi bolmaghandyqtan, memlekettik aqparat sayasatyn jýrgizu jónindegi konkurstargha qatysyp, qarjy alady. Solardyng biri – Qazaqstan Respublikasy Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligi jariyalaytyn konkurs. Búl konkursqa qatysudyn, ony jenip aludyng óz talaptary bar. Soghan say kelgen sayt, portaldar tapsyrys alyp, júmys isteydi. Talap ýdesinen tabylmaytyndar konkurstyng jenimpazy bola almaydy. Al jenimpaz bolu ýshin Aqparat ministrliginde jeng úshynan jalghasatyn әreket mýlde joq. 

Jenimpaz bolghyng kele me? Endeshe kýndiz-týni tynym tappay júmys iste;

Saytynnyng kontentin bayyt. Oqyrmangha memlekettik tilde mazmúndy maqalalar ber, jyldam aqparat tarat;

Býgingi aqparattyq tehnologiyanyng damu qarqynynan qalma;

Bәsekege tótep beretin bol!

Búl qarapayym ghana talap týrleri. Osy talap týrelerin ózine qoy da ózindi ózing qamshyla. Eng bastysy: «Kәne, kórsetshi, qazaq sayty qanday?» – dep súraghangha biz: «Mynanday!» – dep kórsetuge  úyalmayyq. Birin biri qaytalaghan, bir birinen siltemesiz kóshirip basqan materialdary kózge úratyn sayttar turaly ne deymiz? Úyalghannan tómen qaraymyz, әriyne!.. 

2010-2015 jyldar aralyghynda KazNET-ting qazaq tildi segmenti qarqyndy damyghan, qazaq sayttary janbyrdan keyingi kóktey qaulaghan bir kezeng boldy. Qazaq sayttarynyng kýshengi elimizdegi aqparattyq kenistikting iyesi kimder ekenin әigiley týsken edi. Biz sonda, qarapayym oqyrman, «óz tilimizde jyldam aqparat alyp, tanymdyq, saraptamalyq maqalalar oqityn boldyq» dep quanyp jýrdik. Ókinishke oray, әp-әdemi bastalghan jobalar әudem jerge jetpey toqtap qaldy. Al ózara bәsekelestikke shydap, qiyndyqtargha tózip, últtyq mýddeden aumaghan, ainymaghan internet-basylymdar qazaq aqparat kenistigining tórine oza bastady. Sirә, memleket te osynday memleketshil internet-basylymdardy qoldaytyn shyghar...

A-bek Qadiriy

Abai.kz