Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Din 6299 2 pikir 18 Sәuir, 2020 saghat 15:26

Biylghy Ramazan aiynda qanday erekshelikter bar?

Biyl qasiyetti Ramazan aiy 24 sәuirde bastalady. Pitir-sadaqa mólsheri de bekitildi. Búl turaly osyghan deyin Qazaqstannyng Bas mýftii Nauryzbay qajy Taghanúly mәlimdegen edi. Elimizdegi Tótenshe jaghdaygha baylanysty biylghy Ramazanda birqatar ózgerister de oryn alatyny belgili.

Osy rette biz Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng Semey ónirindegi bas imamy Asqar qajy Múqanovpen bolghan shaghyn súhbatty nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdik.


 

– Qúrmetti imam, kópten kýtken Ramazan aiyna sanauly kýnder qaldy. Elimizde bolyp jatqan qolaysyz jaghdaylargha baylanysty jamaghattar tarapynan kóptegen saualdar tuyndauda...

–  Islam әlemi erekshe qúrmet tútatyn Ramazan aiy – ailardyng súltany dep atalady. Alla Taghala Qasiyetti Qúran Kәrimde: «Ramazan – aq pen qarany aiyrushy әri aqiqatqa jol kórsetetin aiqyn belgileri bar, adamdar ýshin tura jol núsqaushy Qúran týsirilgen ai», - deydi. Dәl osy mýbәrak aida adamzatqa aqiqat jolyn kórsetushi Qúran Kәrim týse bastaghan jәne osy aida músylmandargha oraza paryz etildi. Sonymen qatar, myng aidan da qayyrly Qadir týni de osy aida.

Ardaqty Payghambarymyz (s.gh.s.) Ramazan aiynyng ereksheligi turaly: «Eger pendeler Ramazan aiynyng qasiyetin bilse, jyl boyy Ramazan boluyn qalar edi», - deydi.

IYә, biylghy 2020 jyl jalpy adamzat ýshin auyr syn bolyp túr. Elimiz bir aidan beri karantinde. Memleket basshysynyng Jarlyghymen jýzege asyp jatqan ister birinshi kezekte halyqtyng densaulyghyn saqtau jolynda atqarylyp jatqan iygi sharalar ekendigi barshamyzgha ayan. Sondyqtan sabyrlyq tanytyp, bereke-birlikte bolu basty mindetimiz. Áygili Bauyrjan Momyshúly: «Tәrtipsiz el bolmaydy, tәrtipke baghynghan qúl bolmaydy», - degendey osynday syn saghatynda tәrtipke moyynúsynu basty mindetimiz.

Meshitterde bir aidan beri júma namazy toqtatyldy. Búl jalghyz bizde ghana  emes. Álemdegi kóptegen memleketterde oryn alyp otyr. Jyl on eki ay músylman qauymy saghyna baratyn Mekke-Mәdina da uaqytsha jabylyp, umra qajylyq toqtap túr.

Qasiyetti Ramazan aiyna da sanauly kýnder qaldy. Ár týrli pikirler de aityluda. Degenmen din mәselesine baylanysty tuyndaghan saualdargha Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy der kezinde jauap berip otyrady. Tayauda Bas mýfty Nauryzbay qajy Taghanúly Preziydent janyndaghy Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde tikeley efirde ótken brifingte kóptegen saualdardyng naqty jauabyn berdi. Biyl Ramazan aiy 24 sәuirden bastalady jәne oraza 30 kýn bolady.

– Biyl oraza kezinde tarauyq namazy qalay oqylady?  

– Qasiyetti Ramazan aiynda tarauyh namazyn oqu – Payghambarymyzdyng (s.gh.s) sýnneti. Elimizdegi qalyptasqan kýrdeli jaghdaygha baylanysty Mýftiyattyng tarapynan tarauyq namazyn әrkim ózining otbasymen birge oqu úsynyldy.

Tarauyq - sýnnet namaz bolyp sanalady. Áriyne jamaghatpen oqudyng sauaby mol bolar edi. Degenmen, indet qauipine baylanysty әrkimning otbasynyng ortasynda oqyghany jón. Hadisterde aitylghanday Ramazan aiynda tarauyq namazyn oqyghan әrbir adam zor iygilikterge keneledi. Sondyqtan osynau sýnnet namazynyng sauabynan qúr qalmayyq, aghayyn!

Keybir músylmandar bir oryngha birneshe jamaghat jinalyp, tarauyh oqugha bola ma degen saualdar qoida. Adamdardyng densaulyghyna qauip tóndiretin  sәtte onday әreket jasaugha bolmaydy. Tek óz otbasynyzben ghana oqugha bolady. Jalpy dinimizde densaulyq Allanyng qúlyna bergen amanaty bolyp sanalady. Búl turaly Qúran Kәrimde Alla Taghala: «…ózindi ózing qaterge tigip tәuekel etpe. Jaqsylyq jasandar. Rasynda, Alla jaqsylyq jasaushylardy jaqsy kóredi» (Baqara  sýresi 195 ayat) dese Ardaqty Payghambarymyz (s.gh.s): «Denning saulyghy - eng ýlken nyghmetten» dese, dana halqymyz: «Auyryp em izdegenshe, auyrmaytyn jol izde», - degen. Sondyqtan densaulyqty kózding qarashyghynday saqtau basty mindetterimizding biri bolyp tabylady.

Egerde atalmysh namazdy oqudyng joldaryn bilginiz kelse, meshittermen habarlasyp kenes alugha bolady. Aldaghy uaqyttarda tarauyh namazyn ýide oqudyng ýlgisi kópshilik nazaryna úsynylady.

– Oraza kezinde halqymyz qatym týsirip, as berip jatady. Osy mәsele qalay bolmaq? 

– Dinimizde jәne últtyq salt-dәstýrimizde qatym týsiru, auyzashar beru sauapty is bolyp sanalady. Degenmen, pandemeniyagha baylanysty adamdardyng densaulyghy basty nazargha alynyp, as beru, auyzashar siyaqty sharalardan uaqytsha bas tartuymyz kerek. Óziniz ýide qúran oqyp, sadaqa berseniz ýlken sauap alasyz. Áriyne jyldar boyy qalyptasqan dәstýr boyynsha auyzashar beru jaqsy amaldan.

Jalpy Ramazan – qayyrymdylyq aiy. Sondyqtan qoldan kelgenshe múqtaj jandargha kóbirek jәrdem bergen abzal. Ásirese, býgingidey qiyn sәtte kóptegen otbasylary qiynshylyqtardy bas keshirude. Sonymen qatar, oraza ústaghan adamdargha qúrmet kórsetip, olargha jәrdem kórsetu kerek. Jalpy karantin kezinde meshitterde, qatymhanalarda, meyramhanadarda as beruge uaqytsha mýftiyat tarapynan toqtau salyndy.

– Karantin kezinde oraza ústau halyqqa qiyndyq tudyrmay ma? 

– Alla Taghala: «Senderden kim Ramazan aiynda bolsa, oraza ústasyn» - deydi. Atalmysh ayatta aitylghanday Ramazan aiynda oraza ústau músylman adamgha paryz bolyp sanalady.

Sharighat boyynsha balighatqa tolghan, aqyl-esi dúrys әrbir músylmangha Ramazan aiynda oraza ústau – paryz. Alayda, jolaushylargha, syrqattanghan nemese densaulyghy nashar adamdar auruynyng asqynuynan qauiptense jәne senimdi dәriger úzaq uaqyt boyy ashyghudan densaulyghy kýrt nasharlap ketui mýmkin degen sheshim qabyldasa, sonday-aq jýkti nemese omyrauda balasy bar әielderge oraza tútudy keyinge qaldyrugha sharighat rúqsat beredi.

Allagha shýkir shildening aptaghan ystyghynda júmysta jýrip oraza ústaghan sәtterimiz boldy ghoy. Qazir kóbimiz ýidemiz jәne kýn de salqyn. Osynday syn saghatynda Allagha qúlshylyq etip, Jaratushydan kóbirek jәrdem tilegenimiz abzal. Payghambarymyz bir hadiysinde: «Qiynshylyq sәtterinde dúghasy qabyl boluyn qalaghan adam kenshilik jaghdayda Alla Taghalagha kóp dúgha etsin» - degen eken.

Oraza adamdardy tózimdilikke, sabyrlyqqa shyndaydy. Jaratushy IYemiz: «Adam balasynyng orazadan basqa barlyq amaldary tek ózi ýshin ghana. Al oraza bolsa, men ýshin tútylady. Qúlym iship-jeudi, nәpsining qalaularyn men ýshin tәrk etedi, onyng marapatyn men beremin», - deydi eken.

QMDB tóralqa mәjilisining sheshimimen biyl bir adam atynan beriletin pitir sadaqa mólsheri 370 tenge dep bekitildi. Pitir sadaqanyng qúny únnyng respublika boyynsha eseptegende naryqtyq ortasha baghasymen shygharyldy. Al materialdyq jaghdayy bar azamattar pitir sadaqany meyiz nemese qúrma qúnymen bergeni abzal.

Qajettiligin qospaghanda, mal-mýlki, dýniyesi kýmis nisabyna jetken yaghny 127 myng tengesi bar adam ramazan aiynda ózi jәne janúyasy ýshin pitir sadaqa berui – uәjip. Pitir sadaqasynyng beriletin uәjip uaqyty – ait namazyna deyingi meje.

Bir hadiste Payghambarymyz (s.gh.s.): «Ramazan aiynyng sadaqasy - namazdaghy sahu sajdesi siyaqty. Sahu sajdesi namazdyng kemshiligin týzetse, pitir sadaqasy orazanyng kemshiligin týzetedi», - deydi.

Oraza tútushylar arasynda  keyde pendeshilikpen bireuding kóniline kirbing týsirui mýmkin nemese  bilmestikten jaghymsyz qylyqtar jasaydy. Osynday kelensiz jaylar orazany búzbasa da orazanyng sauabyn kemitip, kónilge kýdik týsirui yqtimal. Al pitir sadaqasy orazanyng kemshilikterin toltyrugha sebepker bolady.

– Ramazan aiynda músylmandar oraza tútumen qatar, qanday amaldar jasaghany abzal?  

– Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) óz hadiysinde: «Ramazan aiy kelgende  jәnnәt esikteri ashylyp, tozaq esikteri qúlyptalady jәne shaytan shynjyrlarmen baylanyp tastalady», - degen. Yaghny qasiyetti aida adamdardyng molynan sauapqa keneluine jol ashylady.

Sondyqtan Alla Taghalanyng mýbәrak aida bergen mýmkindikderin keninen paydalanuymyz kerek. Jalpy ailardyng súltany atanghan Ramazan aiynyng birneshe atauy bar. Ramazan – Qúran týsken  ai, sabyr aiy, rahmet aiy, izgilik aiy. Mýbarak aida músylman adam  orazamen  qatar ózining ruhany kemeldenuine jol ashu kerek. Jaqsylyqta jarysyp,  tóniregine meyirimdilikting shuaghyn kóbirek shashsa, núr ýstine núr bolar edi. Ásirese qayyrymdylyq sharalaryna belsene  aralasyp, múqtaj jandargha kómek qolyn úsynudyn  sauaby mol. Ata-anagha, tughan-tuysqa degen meyirimdilikting orny erekshe. Sonymen qatar qasiyetti aida Qasiyetti qúran kitabyn tolyqtay qatym etip oqyp shyghu  sauapty amal bolyp tabylady.

– Qasiyetti aidyng qarsanynda halyqa aitar tileginiz... 

– Qazirgi kezende elimizde birshama qiyndyqtar bolyp túr. El basyna týsken búl auyrtpalyqty Allanyng synaghy dep qabyldaghanymyz jón. Elimizdegi yntymaqtyng arqasynda  memleketimiz halqymyzgha qoldau kórsetip jatyr. Eng bastysy elimiz aman, bauyrymyz býtin bolsyn!

Halqymyz óz tarihynda talay nәubatty bastan keshirdi. «Abay joly» romanyn  oqyp otyrsaq Abay zamanynda da  el ishinde indet bolyp, hakim Abay bas bolyp,  halyqqa qorghan bolghan eken. Aqiyq aqyn  aitqanday  myng ólip, myng tirilgen halyqpyz. Allagha shýkir  býginde elge tirek  bolar  tәuelsiz memleketimiz bar.

Qasiyetti Qúran Kәrimning sharh sýresinde Alla Taghala: «Ár qiyndyqpen birge sózsiz jenildik keledi» - deydi. Alla Taghala indetting auylyn alystatyp, halqymyzgha baq-bereke nәsip etsin! Qasiyetti aida jasaghan ghibadattarymyz ben amaldarymyz  qabyl bolyp, el irgesi aman bolsyn!

Mәndi de maghynaly әngimenizge kóp rahmet! Din jolyndaghy sauapty qyzmetinizge tabys tileymiz! 

Súhbattasqan Dәulet qajy Tileuberdi,

Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5644