Daghdarys bastaldy. Ne isteu kerek?
Dýniyejýzin, bizdi әli talay syn kýtip túr. Alda teren, jan- jaqty ekonomikalyq daghdarys boluy yqtimal. Daghdarys bastaldy dese de bolady. Biz әli sezingen joqpyz. Mamyr aiynyng ayaghynda sezile bastauy yqtimal.
Dýkenderde azyq- týlikke bagha ósip ketti, tengening qúny týsip barady, adamdardyng satyp alu qabileti tómendeydi. Satyp alu tómendegendikten tauar ainalymy bәsendeydi. Adamdardyng әleumettik dengeyi osydan tómendey bastaydy. Tonazytqyshtyng ishi azyq - týlikke azayghan sayyn, adamdardyng ashu-yzasy jogharylay bereri anyq. Elimizding әleumettik temperaturasynyng jogharylauy osylay bastalady. Halyqta naqty kýizelis bastaluy mýmkin.
Auruyn jasyrghan óledi. Biz osyghan dayyn boluymyz kerek.
Ne isteu kerek?
1) Halyqtyng satyp alu qabiletin ústap túryp, kóteru kerek. Býginde, memleketting halyqqa adresti kómegin jan- jaqty jasauy kerek. Qoghamdyq júmystardy kóbeytip, (mysaly, jenil ónerkәsip ónimderin óndiru), memleket әr- týrli qyzmet týrlerin qazirden oilastyrghany jón.
2) Iri qúrylys obektilerin (jalpy halyqtyq qúrylys) salugha halyqtyng әr-týrli sanattaryn adresti týrde tartudy úiymdastyru.
3) "Sifrly Qazaqstan" baghdarlamasyn jandandyru ýshin elding týkpir- týkpirine kabeli tartu kerek. Nege osynday júmystargha jergilikti halyqty tartpasqa.
4) Elimizdi gazdandyru óte ózekti mәsele. Osynday daghdarys kezinde iri infraqýrylymdylyq jobalar azamattardyng ýn-júrqasyn kóterip, azamattardyng qaltasyn toltyrugha qabiletti. Eldi keshendi gazdandyrudyng halyqtyq baghdarlamasyn jasau ózekti.
5) Mikro, janúyalyq biznesti damytugha arzandatylghan kreditter úiymdastyru óte manyzdy.
6) Elimizge paydasy az, budjetten qyruar qarjy júmsalatyn qúrylymdardy jou kerek. Mysaly, dәl qazir "Astana" qarjy ortalyghy "besh tiyngha" qajeti joq.
7) Samrúq-Qazynany da transformasiyalaytyn kez keldi. Búl kompaniyany bәseke ortasyna tezdetip jiberu kerek. Budjetting masyldary. Kýnderi bizding kóp balaly analardan da tómen.
8) Ministrlikter men vedomstvolardyng territoriyalyq qúrylymdaryn qysqartu ózekti. Budjetting qyruar bóligi solargha ketetini belgili.
Elimizdegi menshik mәselesin qayta qarau kerek. Bizde halyqtyng 95-% menshikten júrday, olardy elimizding qoghamdyq iygiligining bir "púshpaghyna" ie bolugha jaghday jasau kerek. Kishi, úsaq menshik iyelerin qúrastyryp, tәrbiyeleu óte manyzdy Onsyz, elimizde әleumettik tynyshtyq, túraqtylyq bolmaydy.
Búl is-sharalar bastapqy aspekt.
Virustan keyingi әleumettik landshafty ózgertu óte tereng jәne jan- jaqty ózgeristerdi talap etedi.
Erlan Sairovtyng әleumettik jelidegi jazbasy
Abai.kz
