Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 4232 14 pikir 24 Sәuir, 2020 saghat 12:02

Biz ghylymy - tehnikalyq damu degennen júrday boldyq

"Túnghiyqtyng týbi" degen osy. Múnay dәuirining túnghiyghy. Múnaydy tútynu osymen bitpeydi. Degenmen, múnay ózining әlemdik ekonomikanyng basty faktory rolin birtindep joghaltary anyq.

Bizge búl faktordyng eki jaghy bar. Nashar jaghy - budjetting 60% múnay ónimderin satudan qalyptasady. Múnay ónerkәsibinde bizding azamattar enbek etip jatyr. Múnay ónerkәsibining qosalqy salasynda qanshama adam júmys isteude. Elimizding ekonomikasyna keri әseri әjeptәuir bolmaq. Búl býgingi kýnning kýibing tirshiligi.

Múnaydyng bizding elimizge, ekonomikasyna orasan keri әseri de bar.
Elimizding ekonomikasy "golland auruyna" shaldyqqan. Tek ekonomika emes, sayasi- әleumettik sala da jatypisher bolyp alghan. At tóbelindey toptyng sheksiz bangyna alyp kelgen de múnaydyng әseri. Bizge múnaysyz, múnaydyng kelensiz sayasy әserinsiz zamangha daghdylanu kerek. Múnaysyz da ata-babamyz ómir sýrgen, bala- shaghasyn asyraghan, bolashaqqa nyq qaraghan.
Bolashaqqa osylay nyq qaraudyng jolyn izdeu kerek.

Ol jol bar. Auylsharuashylyghyn damytu, sandyq tehnologiyany iygeru, adam indeksin arttyru, sol múnaydy tereng iygeruding klasterin úiymdastyru.
Ghylymi- tehnikalyq progressti ainalymgha engizu.

Biz NIOKR degendi úmyttyq, ghylymi- tehnikalyq damu degennen júrday boldyq. Demokratiyalyq jýiege jedeldep ótu manyzdy. Qazirde demokratiyalyq keshendi baghdarlama qabyldau kerek.

Europa elderi, Skandinaviya, Baltyq elderi eshqanday shiykizatsyz ekonomikanyng arqasynda demokratiya qúryp jatyr. Aziya elderi, Ontýstik Koreya, Singapur, Malayziya shiykizatsyz kemeldengen ekonomika qúruda.
Bizge de osyghan daghdylanyp, kemeldengen halyqtyq demokratiya jolyna búrylu kerek.
Koronavirustan keyingi qoghamdyq landshaft degenimiz osy.

Tendik. Erkindik. Ádilettilik. Osy prinsipter basty postulat bolary haq.

Erlan Sairovtyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570