1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigin jariyalaghan song jarym saghat óter-ótpesten Týrkiya әlemde birinshi bolyp bizding eldi tәuelsiz el retinde moyyndaytynyn habarlady. Búl týrikterding 2002 jyly 17-kezekti dýnie jýzilik futbol jarysynda jasaghan rekordynan qalyspaytyn jyldamdyq edi (týrikter onda Ontýstik Korey komandasyna jarys bastalghan song on bir sekundta dop kirgizip, búrynghy Chehiya komandasynyng 15 sekundtyq rekordyn búzghan bolatyn).

1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigin jariyalaghan song jarym saghat óter-ótpesten Týrkiya әlemde birinshi bolyp bizding eldi tәuelsiz el retinde moyyndaytynyn habarlady. Búl týrikterding 2002 jyly 17-kezekti dýnie jýzilik futbol jarysynda jasaghan rekordynan qalyspaytyn jyldamdyq edi (týrikter onda Ontýstik Korey komandasyna jarys bastalghan song on bir sekundta dop kirgizip, búrynghy Chehiya komandasynyng 15 sekundtyq rekordyn búzghan bolatyn).
Týrikterding búlay isteuining sebebi týsinikti. Onyng artynda "Týbi bir týrkimiz!" degen oy jatyr. Ortalyq Aziyadaghy týrki tildes respublikalar tәuelsizdigin jariyalauymen qosa soghan deyin beti ashylmay kele jatqan bir jay kómeskiden kórneuge shyqty. Adamzat mәdeniyetining damu tarihynda ózindik orny bar týrik mәdeniyeti san tarau bolyp aghyp kelip, uaqyttyng býgingi kezenine kelgende qaytadan bir arnagha toghysugha mýmkindik alghanyn anghartty. Meyli, bizder - Týrkiya men Ortalyq Aziyadaghy elder - tarihy sebepterden sayasy jýiemiz ben jasap otyrghan qoghamymyzda, el qúrudaghy ústanymymyz ben jýrer jolymyzda qanshama erekshelikter bolghanymen, bәribir bizdegi ortaqtyqtyng ornyn basa almady. Búny kәri uaqyttyng ózi dәleldep ótti. Sayasat bizdi bólip túrghanymen, mәdeniyet bizding ajyramas birligimizdi saqtady. Jana kezendegi týbi bir týrkilerdi tarihy mәdeniyeti sabaqtap túr desek, onyng arqauy arydan kelgen tili men әdebiyetinde jatyr. Birneshe myng jyldan beri Ortalyq Aziyada ainala qorshaghan imperiyalardyng ashylghan arandaryna jútylmay, jútylsa da qortylmay aman qalu qanday erlik bolsa, osy erlikti tanu, osy erlikti jasaghan mәdeniyetti moyyndau da sonday erlik. 2006 jyly Shvesiya Ádebiyet akademiyasy sol jylghy Nobeli әdebiyet syilyghyn Týrik jazushysy Orhan Pamukke berip, dәl sonday erlik jasady. Búghan deyin Nobeli syilyghy batys órkeniyetining ókilderinen tys, ýndi (1913j), japon (1967 j, 1994 j), qytay (2000 j), Latyn Amerikasyndaghy ýndistermen aralas mәdeniyet (1945 j, 1967 j, 1982 j, 1990 j),  arab (1988 j), slavyan (1933 j, 1958 j, 1970 j) syndy órkeniyetter men mәdeniyetterding ókilderine berilgen bolatyn. Osylardan keyin jogharydaghy órkeniyetterding birazynyng qaq ortasynan oiyp oryn alyp, neshe ghasyr boyynda sol órkeniyetterdi bir-birine sabaqtap kelgen týrki mәdeniyetining ókiline Nobeli syilyghyn beru kezek kýtip qalghan edi. Keyin Ortalyq Aziyadaghy týrki tildes elderding óz aldyna el boluy búl ústanymgha tipti de týrtki boldy. «Jas qazaq» gazetining 2005 jylghy №26 sanynda «Qazaqqa Nobeli syilyghy kerek» degen maqalamyzda shetelding Nobeli syilyghyn zertteytin oqymystylarynyng birer kózqarasyna oryn bergen edik. Onda zertteushiler Nobeli syilyghynyng ótken bir ghasyrlyq tarihyna payymdau jasay kelip, Nobeli әdebiyet syilyghy «Osy uaqyt aralyghynda (XXI ghasyrdyng aldynghy shiyreginde) Ortalyq Aziyadan (týrki mәdeniyetine qatysty) bir aqyn, endi bir jazushygha berilui mýmkin» degen boljam aitqan. Arada jyl ótkende Týrik jazushysy ótken bir ghasyrda qalghan sol bostyqty toltyryp, Nobeli syilyghynyng iyegeri atandy. Búlardy tek qana sәikestik deuge bolmasa kerek. Búdan song Shvesiya Ádebiyet akademiyasy alghashqy Nobeli әdebiyet syilyghynyng iyegeri etip nelikten týrik jazushysy Orhan Pamukty tandady degen zandy saual tuady. Bizdinshe múnyng tómendegidey sebepteri bar.
Birinshiden, Týrkiya - týrki tildes elderding ishinde Kenes Odaghy qúlaghangha deyin tәuelsiz  bolyp túrghan birden bir týrki tildes el nemese týrki mәdeniyetin memleket formasynda saqtap, dýniyege tanytqan jalghyz memleket.  Ekinshiden, Týrkiya - batys mәdeniyetine dos bolmasa da, qas bolghan joq, qayta belgili dengeyde batys mәdeniyetimen aralastyq qalyp tanytty, tipti ainalasyndaghy ózge mәdeniyettermen ( aitalyq arab, parsy) salystyrghanda batys mәdeniyetimen ýndese bildi. Ortalyq Aziyadaghy týrki tildes elder tәuelsizdik jariyalaghannan keyin batys órkeniyeti ýshin Týrkiyanyng búnday «jaqyndastyq» orny tipti de kórnektilene týsti. Batystyqtar Ortalyq Aziya elderine Týrkiyany ýlgi etip kórsete otyryp, ózderine tartu baghytyn ústandy. Ýshinshiden, Orhan Pamuk - týrikting ózge agha buyn qalamgerlerimen salystyrghanda әdebiyetke 1980-nshi jyldardan keyin kelgen jas buynnyng ókili. Týrkiya ýshin de, Ortalyq Aziyadaghy týrki tildes elder әdebiyeti ýshin de búnyng simvoldyq mәni óte zor. Endigi jerde Nobeli syilyghynyng túnghysh iyegeri retinde Orhan Pamuk birden týrki tildes elderding әdebiyetke tәuelsizdikten keyin kelgen úrpaghynyng tuyn ústaushygha ainalady. Búl Ortalyq Aziyadaghy týrki tildi elder әdebiyetining búghan deyin basa biylegen orys әdebiyetining iyleuinen shyghuyna jetekshi kýsh tabyldy degen sóz. Al búl búlqynystyng artynda naghyz ruhany tәuelsizdikke úmtylu - sayasi, iydeyalogiyalyq  senimning ómir sýretini ózinen ózi týsinikti. Orhan Pamuktyng jasampazdyghyna nazar salsaq, onyng týrik әdebiyetindegi jana buyn ekenine birden kóz jetkizemiz. Shygharmalary әlemning 40 tiline audarylghan (Nobeli syilyghyn aludan búryn) osy jazushy turasynda batystyng әdebiyet  synshylary qashanda bir auyzdan «M.Prust, T.Mann, H.L.Borhes, IY.Kalvino, U.Ekostardyng izbasary» degen marapat aitady. Jogharydaghy qalamgerler býgingi әlem әdebiyetining jana dengeyin kórsetip túrghan túlghalar sanalatyny belgili. Nobeli syilyghy búghan deyin jogharydaghy qalamgerderding topyraghynan shyqqan eng jas buyngha berilmey kelgen edi. Al, Orhan Pamukke kelgende әdebiyette modernizm men postmodernizmdi ózara sinire bilgen eng janashyl osy úrpaqtyng ókili Nobeli syilyghynyng iyegeri atandy jәne búl qalamger týrik tildi әdebiyetten shyghyp otyr.
Jazushynyng 1985-nshi jyly jaryq kórgen «Aq qorghan» (Beyaz Kal) romanynda XVII ghasyrdaghy batystyq (venesiyalyq) qolgha týsken qúl men Osman imperiyasynyng oqymysty-ghalymy ortasyndaghy әngime bayandalady. Búl eki adam bolmys-bitiminen tartyp minezine deyin úqsamaydy. Batystyq shyghystyqtarsha әngime aitugha qúmar, qiyalshyl adam, al shyghystyng oqymystysy batystyqtar siyaqty ghylymgha sheksiz berilgen, qashanda bayypty oy aitatyn, salqyn qandylyghymen kózge týsedi. Romanda búl eki adam talasa-taylasa kele aqyrynda birining kemshiligin biri tolyqtay bastaydy. Ekeui sonynan kiyim auystyrady da batystyq shyghysqa bet alady, shyghystyq oqymysty batysty betke alady... Roman «mәdeniyetter birin biri jaulap jútuy kerek» degen kózqarasqa týbirimen qarsy oy aitady. Búl taqyryp Orhan Pamukting býkil romandarynyng negizin qúraydy.
Jazushy kelesi «Qara kitap» (Kara Kitap, 1990 j) romanynda óz dәuirining eng jana әdebiyet úghymdaryn shygharmashylyghyna  siniruge tyrysqan. Búl romandy modernizm men postmodernizmdik dýniyetanym әr qyrynan aishyqtap túr. Avtordyng taqyryp jaghynda jogharydaghy «Batys pen Shyghys qatynasyna» sogha otyryp, dәstýrlik prozanyng shenberinen shyghyp ketken jana roman jazu úmtylysynyng týp maqsaty - adamzattyng osy zamandyq sanasyna tereng ýnilu syndy qajettilikten tuyndaghan. Romannyng oqighasy qarapayym: jas advokattyng әieli joghalyp ketedi. Sharq úryp әielin izdegen advokat әieli ózimen әkesi bir, sheshesi basqa inisining etegin ústap ketkenin biledi. Búl adam alys-jaqyngha belgili jurnalist edi. Sonymen advokat jurnalist inisining deregin ol jazghan maqalalardyng izimen kesuge kóshedi. Osy barysta advokat әieli men inisining «Jaryq saray» degen ýide túryp jatqanyn biledi. Advokat ol aragha barghanda qashqyndar әldeqashan iz jasyryp ýlgirgen bolyp shyghady. Sonymen advokat inisining atymen gazetterde maqala jariyalay bastaydy. Alayda ol inisining maqalasyn oqymasa óz júmysyn jýrgize almaydy... Bir kýni advokat ýiine oralghanda inisi men әielining jazym bolghany turaly habardy estiydi.   Búl romanda jurnalistik stili, barlaushylyq romandargha tәn qoltanba bar, janrlyq shektemelik joyylghan, uaqyt pen kenistik jii búzylady. Búl roman sodan da qay jaghynan qarasang da aty zatyna say býgingi «Jana romandardyn» talghamynan shyghady. Batystyng bir synshysynyng búl roman turaly «Qara kitap» oqighany bayandamaydy, qayta oqighany qalay bayandaudy bayandaydy» degeni bar.  Roman - týrkiya qoghamynyng býgingi mәdeniyettik bolmysyn túraqsyzdyqtan izdegen. Búl kitapqa kezinde Týrkiyanyng solshyl baghyttaghy qayratkerleri qatty shýiilgen eken.
1998 jylghy «Mening atym qyzyl» (Benim Adim Kirmizi) romanynda «Batys pen Shyghys qatynasy» mәselesi qaytadan kóterilgen. Romannyng oqighasy 1591 jyly Stambúlda tuylghan suretshining qastandyqpen óluinen órbiydi. Synshylar búl kitaptyng tetigi «islam dýniyesindegi zer suret ónerining batystyng realistik suretining әserinde daghdarystargha   úrynyp, óz әlsizdigining shyrmauynda matalyp qalghan bolmysy arqyly býgingi týrik qoghamynyng kózge kórinbeytin tasadaghy qayshylyqtaryn ashqandyghynda» dep qaraydy. Romanda týrik súltanynyng әmirimen erekshe bir suret syzu tapsyrmasyn alghan әigili suretshining denesi qúdyqtan tabylady. Búl adam ózge eki suretshimen birlese otyryp, Europada sol tústa janadan boy kóterip kele jatqan suret ónerining artyqshylyqtaryn qabylday otyryp, týrik súltanynyng ómirin beynelemek bolady. Biraq olardyng búl mindetti oryndauy bireulerge jaqpaydy. Sonymen suretshi óltiriledi. Búl qastandyqty tekserudi qolgha alghandar bar syrdyng sheshui suretshining artynda bitpey qalghan surette ekenin angharady. Ol surette qarapayym ghana jylqy surettelgen edi. Biraq ýnile kelgende, ol jylqynyng boyynda ózgege úqsamaytyn ózindik erekshelikting bar ekenin bayqaugha bolatyn. Ol jylqy әsilinde,  jylqy balasyna úqsamay syzylghan - tanauy ekige aiyrylghan edi... Jogharydaghy romandar Týrkiyanyng býginge deyingi dәstýrlik mәdeniyetining bolmysyna ýnilgen bolsa, 2002 jyly jaryq kórgen «Qar» (Kar) romany birden býgingi týrik qoghamyna nazar audartady. Romannan avtordyng býgingi zamandyq roman jazu stiylin jetik mengergenin bayqaymyz. Kitaptaghy oqigha qarapayym: úzaq jyl Germaniyada sergeldeng bolyp jýrgen Ka (Ka) degen aqyn jigit 12 jyldan keyin eline oralady. Ol gazet tilshisi salauatymen Týrkiyanyng shyghysyndaghy Kars degen qalashyqta ótetin saylaugha qatysty bir maqala jazbaq bolady. Ka Kars qalashyghyna kelgen kýni qalada qar jauady. Ol qar qalanyng qatynasyn ýsh kýn boyynda ózge әlemnen ýzip tastaydy. Sonymen túiyqtalyp qalghan ýsh kýnde qalashyqta Týrkiyanyng ótken bir ghasyrda basynan ótkizgen týrli-týsti oqighalary týgelge juyq qaytalanady: saylau bolady; dinshilder bas kótermek bolady; sony әskery tónkeriske úlasady; terroristerdi terrorister qúrtady... Ka búlardyng bәrining kuәsi bolady. Tórt jyl boyynda jyr jazbaghan aqyn kenetten shabyty kelip, 19 óleng jazyp tastaydy. Jogharydaghy týrli-týsti danghaza aighaylardan keyin Ka jauyp túrghan qargha qarap adam men tabighattyng ýndestiginen qiyalgha berilip "Shirkin, kirlegen qap-qara sanamyzdy mynau qar tap-taza qylyp juyp ketse ghoy"  degen oy keshedi...  Jogharydaghy tórt romannan biz Orhan Pamukting Shyghys pen Batystyng әdebiyet dәstýrin tolyq mengergenin bayqaymyz. Búnyng ózi búdan keyingi týrki tildi әdebiyetting osy baghytta damuyna qozghaushy kýsh bolatyny aidan anyq.   
«Abay-aqparat»