Qúrmetti otandastar!

Barshanyzgha belgili, Qazaqstan halqy 16 nauryzdan bastap tótenshe jaghday rejiymine kóshti.

Áriyne, búl kezeng júrtshylyqqa onay tiymegeni anyq.

Keybir azamattar júmysyn joghaltyp, tabyssyz qaldy.

Oygha alghan josparlaryn ózgertuge mәjbýr bolghandar da bar.

Adamy túrghydan men múny týsinemin.

Qauipti virus Qazaqstanda keng jayylyp ketpeui ýshin osynday kýrdeli, biraq asa qajet sheshim qabyldadym.

Sonyng arqasynda indet jappay taralghan joq.

 

Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy da, halyqaralyq sarapshylar da Qazaqstannyng is-qimylyn ong baghalap otyr.

Elimizde qatang karantin sharalary engizilip, qoghamdyq kólikting júmysy toqtatyldy.

Mekemeler men kәsiporyndardyng basym bóligi qashyqtan júmys isteu rejiymine kóshti.

Kósheler, túrghyn ýiler dezinfeksiyalanyp, nauqastargha dәrigerlik kómek kórsetilude.

Áriyne, barlyq oblystaghy jaghday birdey emes.

Keybir aimaqtarda indet sharyqtau sheginen ótken siyaqty.

Biraq birqatar ónirde virustyng taralu qaupi әli de seyilmey otyr.

Biz ondaghy naqty sanitarlyq ahualgha qaray әreket jasaymyz.

Basty mindet – azamattarymyzdyng densaulyghyn saqtap, ómirin qorghap qalu.

Áleumettik jәne ekonomikalyq túraqtylyqty qamtamasyz etip, halyqtyng tabysyn saqtau ýshin de arnayy sharalar qabyldanyp jatyr.

Taghy da qaytalap aitamyn: qazirgidey kýrdeli kezde әrbir azamat bizding nazarymyzda bolady. Memleket eshkimdi qiyndyqta qaldyrmaydy.

Men tótenshe jaghday kezeninde azamattarymyzgha qoldau kórsetuge arnalghan sharalardyng eki toptamasyn jariya ettim.

Búl sharalar barynsha jýzege asyryluda. Qogham tarapynan aitylghan oryndy syn-pikirler de bar. Ony eskeremiz.

Býgingi kýni 4 million 250 myn azamatqa qarjylay kómek kórsetildi.

570 mynnan astam adamgha azyq-týlik taratyldy.

Jalpy, 1,1 millionnan astam adamdy azyq-týlikpen qamtamasyz etudi josparlap otyrmyz.

Elbasynyng bastamasymen qúrylghan «Birgemiz» qorynan qarjy bólindi.

«Nur Otan» partiyasy belsendi júmys atqaruda.

Sәuir-mamyr ailarynda 1,6 millionnan astam adamgha kommunaldyq tólem ýshin kómek kórsetiledi.

Azyq-týlikting jetkilikti boluyna jәne onyng sapasyna qatysty údayy monitoring jýrgizilude.

Elimizde azyq-týlik tapshylyghy joq.

Jergilikti biylik organdary әleumettik manyzy bar tauarlar baghasyn baqylauda ústap otyr.

Biz indetpen kýresting aldynghy shebinde jýrgen dәrigerlerdi qarjylay qoldap jatyrmyz.

Densaulyq saqtau ministrligi jәne әkimder basqa da medisina qyzmetkerlerine kómek kórsetu ýshin sharalar qabyldauda.

1,6 millionnan astam adam, 11,5 myn shaghyn jәne orta biznes ókili nesiyelerin keyin tóleuge mýmkindik aldy.

Búl jalpy alghanda 360 milliardtan astam tengeni qamtidy.

Býginde shaghyn jәne orta biznes kýrdeli jaghdaygha tap boldy.

Osy salagha qazir kómektespesek, ekonomikany qalpyna keltire almaymyz.

700 mynnan astam kompaniya men jeke kәsipkerge salyqtyq jenildikter jasaldy.

Sol arqyly olar 1 trillion tengege juyq qarjyny ýnemdey alady.

Shaghyn jәne orta bizneske tiyimdi nesie beru ýshin qarajat bólindi.

Júmysshy sanyn jәne enbekaqy kólemin azaytpau maqsatynda iri kompaniyalargha tiyisti qoldau kórsetiledi. Qazir olardyng tizimi jasaluda. Oghan el ekonomikasy ýshin asa manyzdy kompaniyalar ghana engiziledi.

Auyl sharuashylyghy enbekkerleri qiyndyqqa qaramastan júmys isteude.

Sharualardyng enbegine dәn rizamyz.

Kóktemgi egis nauqany mәseleleri sheshimin tapty. Búl júmysqa eshqanday kedergi bolmauy kerek. Auyl sharuashylyghy ministrligine jәne әkimderge osynday mindet jýkteledi.

Osy nauqangha jәne ónimdi aldyn ala satyp alugha 200 milliard tenge bólindi.

Sonyn 70 milliardy túqym óndirisin damytugha, tynaytqyshtar satyp alugha júmsalady.

Jalpy, azamattar men biznesti qoldau ýshin 6 trillion tengege juyq qarjy bólinip otyr.

Búl – qomaqty qarajat.

Ýkimet pen qúzyrly organdardyng mindeti – qarjynyng tiyimdi júmsaluyn jәne osy ýderisting barynsha ashyq boluyn qamtamasyz etu.

Qol jetkizgen nәtiyjemen shekteluge bolmaydy. Qalyptasqan ahual әli de kýrdeli.

Koronavirus býkil әlemdi jaylap keledi.

Virus júqtyrghandardyng sany 3 milliongha juyqtady. Búl kórsetkish ósip bara jatyr.

Pandemiyanyn ekinshi kezeni bastalyp ketui de yqtimal.

Qazaqstan indetting sharyqtau sheginen ótken joq. Ahualdyng baqylaudan shyghyp ketu qaupi bar.

Ókinishke qaray, keybir aimaqtarda, әsirese, Almatyda virus júqtyrghan dәrigerler jәne medisina qyzmetkerleri óte kóp.

Sondyqtan, solardyng qauipsizdigin qamtamasyz etu ýshin shúghyl sharalar qabyldanuda.

Mәselening anyq-qanyghyn zerttep, búghan jol bergen basshylardyng jauapkershiligin qarau kerek. Múnday jaghdaylargha jol bermeu qajet.

Qauipsizdik sharalaryn qatang saqtaghan jón. Onsyz bolmaydy.

Olay etpesek, indetting jana oshaqtary payda boluy mýmkin.

Koronavirusqa jenil-jelpi qaraugha bolmaydy. Karantin talaptarynan bir sәtte bas tartsaq, dertti qaytadan órshitip alamyz.

Koronavirus – adamnyng densaulyghyna qater tóndiretin óte júqpaly indet.

Múny býkil әlem moyyndap otyr.

Al, ony joqqa shygharyp, júrtqa jalghan aqparat taratudyng arty jaqsylyqqa aparmaytyny belgili.

Búl – azamattarymyzdyng densaulyghyna núqsan keltiretin әreket.

Elimizdegi qazirgi ahualgha baylanysty jәne Memlekettik komissiyanyng úsynystaryn negizge alyp, men Tótenshe jaghday rejiymin biylghy 11 mamyrgha deyin úzartu turaly Jarlyq shygharu jóninde sheshim qabyldadym.

Búl – biz bastan ótkerip jatqan kýrdeli kezenning talaby.

Zangha sәikes 11 mamyrda Tótenshe jaghday rejiymi ayaqtalady.

Elimizdi pandemiyanyng shengelinen qútqaru – bәrimizge ortaq mindet. Men ýshin әr azamattyng ómirinen qymbat eshtene joq.

Sonymen qatar Tótenshe jaghday rejiymin qamtamasyz etu jónindegi Memlekettik komissiya karantin talaptaryn jenildetuge dayyn.

Aldymen, virustyng taraluyn qatang baqylauda ústap otyrghan oblystar men qalalardan bastaugha bolady.

Memlekettik komissiyagha elordanyng ýlgisimen elimizding barlyq aimaghynda óz júmystaryna kirisetin mekemelerding tizimin jasau tapsyryldy.

Birinshi kezekte ónerkәsip kәsiporyndary, qúrylys, jol qúrylysy jәne kólik kompaniyalary, bankter jәne halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtary júmysqa kirisui kerek.

Biraq barlyq sanitarlyq normalardy saqtap, júmys oryndarynda ýnemi dezinfeksiya jýrgizip túru qajet. Kýndelikti ómirde әleumettik ara qashyqtyqty ústanghan jón.

Kәsiporyn basshylaryna jәne jergilikti atqaru organdaryna jeke jauapkershilik jýkteledi. Búl orayda barlyq dengeydegi әkimdikterding róli aitarlyqtay artady.

Ýkimet kelesi aida da tabysynan aiyrylghan azamattargha 42500 tenge kóleminde kómek beredi.

Qaytadan ótinim jiberuding qajeti joq. Tólem búryn úsynylghan qújat boyynsha jýzege asyrylady.

Múqtaj otbasylar azyq-týlik ala beredi.

Oqshaulanu kezinde ata-analargha kishkentay balalarymen tórt qabyrghagha qamalyp otyru onay emes.

Memlekettik komissiya әkimdiktermen birlesip, aulalardy jәne oiyn alandaryn ashu mәselesin oilastyrugha tiyis. Áriyne, aldymen, barlyq sanitarlyq normalar men sanitarlyq qauipsizdik talaptary qatang saqtaluy kerek.

Sayajay iyeleri de qatty alandap otyr. Óitkeni, qazir kóktemning dәl ortasy, júrtqa qolayly kezen.

Memlekettik komissiya búl mәseleni qarastyrdy, endi ony sheshu jolyn aitady.

Elimizde jolaushylargha arnalghan barlyq әue tasymaly toqtady. Búl der kezinde qabyldanghan dúrys sheshim boldy.

Degenmen, salystyrmaly týrde jaghdaydyng túraqtanghanyn eskerip, Ýkimet 1 mamyrdan bastap Elorda men Almaty arasyndaghy reysterdi ashatyn boldy.

Múnday shara azamattarmen qatar indetpen kýresip jýrgen kóptegen mamandardyng júmysy ýshin qajet.

Barlyq qauipsizdik sharalaryn múqiyat oilastyryp, aviasiyalyq jәne sanitarlyq qyzmetterding ózara is-qimyl tәrtibin әzirleu manyzdy.

Karantin rejiymin birtindep jenildetu degenimiz ózimiz ýirengen kýndelikti tirshilikke qayta oralu emes ekenin úghynghanymyz jón.

Oyyn-sauyq jәne sauda ortalyqtary, kinoteatrlar, restorandar, sayabaqtar men adam kóp jinalatyn basqa da oryndar әzirge jabyq bolady. Joghary oqu oryndary, kolledjder, mektepter qashyqtan oqytudy jalghastyra beredi.

El túrghyndaryn búl sharalargha týsinistikpen qaraugha shaqyramyn.

Halqymyzda «Tózim tilekke jetkizedi» degen maqal bar. Sondyqtan sabyr saqtayyq.

Kýnning jylynuy men karantinnen sharshaghandyq jauapsyzdyqqa sebep bolmaugha tiyis. Karantin rejiymi búzylsa, koronavirusqa shaldyqqandardyng sany kýrt kóbeyip ketui mýmkin.

Ásirese, sozylmaly auruy bar jәne egde adamdar erekshe saq boluy kerek.

Tipti, kishkentay balalar da auru júqtyruy mýmkin ekenin bayqadyq.

Sondyqtan olardyng densaulyghyna bey-jay qaraugha bolmaydy.

Ázirge búl virustyng vaksinasy joq.

Karantin sharalaryn qatang ústansaq qana indetten qútylamyz.

Asa qajettilik bolmasa, eshqayda shyqpay, ýide otyrynyzdar.

Búl, әsirese, qazirgi qasiyetti Ramazan aiynda óte manyzdy.

Osy kezenning de asyl múraty – shydam men tózim, sabyr men qanaghat ekenin bilesizder.

Biyl Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy Orazada birqatar rәsimnen tartynudy úsyndy.

Sondyqtan osynday uaqytta auyzashardyng ózin kópshilikpen birge ótkize almaytynymyz belgili.

Aldaghy mamyr aiyndaghy merekelerdi de ýide atap ótuge tura keledi.

Biraq, Jenis kýninde Úly Otan soghysy ardagerlerining birde-bireui eleusiz qalmaydy.

Bәrine layyqty qúrmet kórsetiledi.

Ákimder soghys jәne tyl ardagerlerine materialdyq kómek beredi.

Densaulyq saqtau ministrligi aurudy test arqyly anyqtau júmysyn barynsha kýsheytuge tiyis.

Ony halyqaralyq standartqa sәikes tәuligine kem degende 20-25 myngha deyin jetkizu qajet.

Osyghan oray, Ýkimetke qysqa merzim ishinde otandyq test-jýiesining óndirisin qolgha aludy tapsyramyn.

Biz immunobiologiyalyq preparattardy әzirleu ýshin qolda bar mýmkindikterimizdi tolyq paydalanuymyz kerek.

Vaksina qoljetimdi bolghan kezde Qazaqstan shetelding dәri-dәrmegin kýtip otyrmauy qajet.

Daghdarystan keyin de biz medisinany damytugha basa mәn beremiz.

Búl salagha memleket tarapynan auqymdy qoldau kórsetiledi.

Ýkimet Halyq densaulyghy jәne densaulyq saqtau jýiesi turaly jana kodeks jobasyna osy salany jetildiretin naqty úsynystar engizuge tiyis.

Parlament búl kodeksti sessiyanyng sonyna deyin qabyldaydy dep oilaymyn.

Biz qazirden bastap daghdarystan keyingi kezenge dayyndaluymyz kerek.

Búl jóninde Elbasy Qauipsizdik Kenesining 24 sәuirde ótken otyrysynda naqty aitty.

Ýkimet pen Últtyq bank 11 mamyrgha deyin Ekonomikalyq damudy qalpyna keltiru jónindegi keshendi jospardy dayyndaydy.

Onda daghdarystan zardap shekken salalargha qoldau kórsetu sharalary qamtylady.

Býginde elimiz damudyn jana dengeyine qadam basyp otyr.

Shyn mәninde, biz endi mýlde jana jaghdayda ómir sýretin bolamyz.

Sondyqtan ekonomikagha jәne memlekettik basqaru jýiesine auqymdy әri manyzdy ózgerister qajet.

Indetpen kýresting aldynghy shebindegi azamattardy taghy da erekshe atap ótkim keledi.

Halyqtyng qauipsizdigi ýshin jankeshtilik tanytyp jýrgen dәrigerler men medisina qyzmetkerlerine, qúqyq qorghau organdarynyng ókilderine jәne әskery qyzmetshilerge alghys aitamyn.

Qauip-qaterge qaramay múqtaj jandargha kómek qolyn sozghan volonterlerge de rizashylyq bildiremin.

Sonday-aq, halyqqa jedel jәne shynayy aqparat taratyp jýrgen jurnalister qauymyna alghys aitamyn.

Daghdarysqa qarsy sharalardy jýzege asyrugha atsalysqan memlekettik apparattyn qyzmetkerleri de qúrmetke layyq.

Qazaqstan halyqaralyq qoghamdastyqtan esh nәrseni jasyrmay, barlyq mәlimetti ashyq jariyalap otyr.

Sondyqtan keybir azamattardy bos sóz ben jalghan mәlimetke jol bermeuge shaqyramyn.

Áriyne, memlekettik organdardyng júmysynda olqylyqtar bar, biraq, memlekettik qyzmetshilerding kópshiligi júmysyn adal atqaruda.

Kemshilikterdi biz kórip otyrmyz. Odan tiyisti sabaq alyp, qajetti sharalardy qabyldaymyz.

Búl daghdarys birligi bekem, elin sýietin otanshyl júrt ekenimizdi kórsetti.

Qashanda osylay últ bolyp úiysa bilsek, barlyq maqsatymyzgha qol jetkizemiz. Oghan eshqanday kýmәn joq.

Elding qamy ýshin bastaghan isimiz qayyrly bolady dep senemin!

Halqymyz  «Bereke basy – birlikte» deydi.

Júdyryqtay júmylsaq, kez kelgen qiyndyqty jenemiz!

Biz birgemiz! 

Qasym-Jomart Toqaev,

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

Abai.kz