Saparghaly Begalin Ysqaqúly 1895 jyly Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany, Degeleng auylynda tuylghan. Qazaq balalar әdebiyetining negizin qalaushylardyng biri, aqyn әri jazushy.  Saparghaly Begalin alghash auyl mollasynan oqyp hat tanyghan. 1913 jyly Semey qalasyndaghy orys-qazaq uchiliyshesine týsip sonda oqyghan. Jasynda jyrshylardan terme, salt jyrlaryn, aitys ólenderin jatqa alghan. Sonyng әserimen shygharmashylyq jolyn óleng jazudan bastaghan.

Onyng "Qazaq qyz-bozbalalary" degen túnghysh óleni 1914 jyly "Ayqap" jurnalynda basylghan.  "Qyran kegi" (1943) "Simlyan tenizi" (1953) "Tandamaly" (1956), "Syrly qaynar" (1963) t.b. ólender men poemalar jinaghy jaryq kórgen. Sonymen qatar balalargha arnalghan prozalyq shygharmalar, "Zamana belesteri" atty roman (1975 j) jazghan. Qazaq halqynyng auyz әdebiyeti ýlgilerin jinau, zertteu salasynda  úzaq jyldar   enbek etti.

Dastan  1940 jyly jazylghan.

Han Kenege ilesken qazaq qolyn týgelimen qúrtugha attanghan  patsha әskeri men qyrghyz manaptarynyng birikken qolynan  qútyluda kórsetken Aghybay batyrdyng erligi sóz bolyp, onyng halyqshyldyq, adamgershilik túlghasy somdalyp, dastanda Kenesary zamanynyng shejiresi shertiledi.

Kenesary oqighasyna qatysty tyng derekter kezdesedi.  Dastanda kezdesetin Kenesary oqighasyna qatysty derekter zertteushilerdi  qyzyqtyrary sózsiz.

 

Saparghaly Begalin Ysqaqúly 1895 jyly Shyghys Qazaqstan oblysy, Abay audany, Degeleng auylynda tuylghan. Qazaq balalar әdebiyetining negizin qalaushylardyng biri, aqyn әri jazushy.  Saparghaly Begalin alghash auyl mollasynan oqyp hat tanyghan. 1913 jyly Semey qalasyndaghy orys-qazaq uchiliyshesine týsip sonda oqyghan. Jasynda jyrshylardan terme, salt jyrlaryn, aitys ólenderin jatqa alghan. Sonyng әserimen shygharmashylyq jolyn óleng jazudan bastaghan.

Onyng "Qazaq qyz-bozbalalary" degen túnghysh óleni 1914 jyly "Ayqap" jurnalynda basylghan.  "Qyran kegi" (1943) "Simlyan tenizi" (1953) "Tandamaly" (1956), "Syrly qaynar" (1963) t.b. ólender men poemalar jinaghy jaryq kórgen. Sonymen qatar balalargha arnalghan prozalyq shygharmalar, "Zamana belesteri" atty roman (1975 j) jazghan. Qazaq halqynyng auyz әdebiyeti ýlgilerin jinau, zertteu salasynda  úzaq jyldar   enbek etti.

Dastan  1940 jyly jazylghan.

Han Kenege ilesken qazaq qolyn týgelimen qúrtugha attanghan  patsha әskeri men qyrghyz manaptarynyng birikken qolynan  qútyluda kórsetken Aghybay batyrdyng erligi sóz bolyp, onyng halyqshyldyq, adamgershilik túlghasy somdalyp, dastanda Kenesary zamanynyng shejiresi shertiledi.

Kenesary oqighasyna qatysty tyng derekter kezdesedi.  Dastanda kezdesetin Kenesary oqighasyna qatysty derekter zertteushilerdi  qyzyqtyrary sózsiz.

 

TASARAL

 

Balqashtyng aidynynda dauyl túryp,

Kól jaryp, búira tolqyn jalp-jalp úryp,

Aspandap atoy berip jarq-júrq etip,

Jartasty qúshaqtap kep jatty júlyp.

 

Tәkәppar kәri jartas kýle qarap,

Tolqyngha kelemejdep jatqan sabap,

Týbekte týn kýzetken kәri batyr -

Siyaqty baqqany onyng ýlken alap.

 

Qaq jaryp dýley aibyn tolqyn tauyn,

Jartasqa tura berip omyrauyn,

Búrqyldap sudy tilip jýitkip kater,

Keledi tang bolghanda ala keuim.

 

Katerding rolin ústap jas Jәnibek,

Qasqayyp tolqyn dese jighanday kek.

Katerdi tilep úshqan týz qyranday,

Kater de tolqyndy úrad qaryshtap kep.

 

Aldyna projektor sәule tastap,

Tasaral qaydasyng dep kóshin bastap,

"Búlandap jortqan Aghybay týlkisindey",

Aydynda sәule oinaydy, ot jarqyldap.

 

Katerding otyrghanda art jaghynda,

Kóz salyp suda oinaghan ot jalyngha,

Tenizding soqpaq qylghan túnghiyghyn,

Baysaldy balyqshydan kenes tynda.

 

Degendey ýlken kózin bir tónkerip,

Shiratyp úzyn múrtyn qasyn kerip,

Kiristi Kenjeqara bir keneske,

Úiqy ashar joldastargha sózden berip.

 

Dep bastap: mynau Aghybay Tasaraly,

Er Aghybay qonystaugha osy arany,

Kelgende әkem Taubay qasynda eken,

Atamyz bәrimizding Shúbyrtpaly.

 

Ýrkerdey Shúbyrtpaly bolghan kirme,

Arqagha Karakesek jayghanda irge.

Qúmdaghy kóp Quandyq juan soyyl,

Ózge eldi yghystyryp jibergende.

 

Kelipti batyr sonda Tasaralgha,

Jan-jaghy teniz qamau osy aralgha.

Bir ýiir azghana elge meken týbek,

Bolad dep jayly qonys malgha-jangha.

 

Qys bolsa jel jortpaytyn qalyng qoryq,

Jaz bolsa aidyn qorshap qamau bolyp.

Óshikken jau da batyp kele almaydy,

Dep batyr mekendepti bas bop qonyp.

 

Ayaghy basylmaghan alamannyn,

Kezi eken keseli kóp ker zamannyn.

Sypatay, Rýstemder tisin qayrap,

Ámirin kýtuli olar Orman hannyn.

 

Patshanyn  qughyndap ed úlyqtary,

Kene men patsha arasy ulyqqaly.

Aghybaygha tym erekshe óshikken-di,

Osy edi qorkynyshtyng kýshti jaghy.

 

Ayyrylyp arystannan Alatauda,

Er Kene, barys Nauan týsip jaugha,

Erlerden sonau ketken habar almay,

Qaytqangha basyn batyr etip saugha.

 

Kóretin ýlken qorlyq sony ózine,

Jas kelip jarqyldaghan ot kózine.

Týksiyip jar qabaghy úrtyn shaynap,

Kenening toqtalatyn bir sózine.

 

Qashqanda qalyng dulat jaugha tastap,

Tinәli qastyq qylyp teris bastap.

Ótkelsiz ózenge әkep úryndyryp,

Az batyr qalyng jaumen aiqasqan shaq.

 

Elestep kóz aldyna sonau bir kesh,

Qalmaghan jan qysylyp, tolghanar es.

Arty-jau, aldy-ótkelsiz túnghiyq su,

Asty lay atty tartyp, keshu bermes.

 

Úrysyp úzaq kýnge jolyn kernep,

Kók sýngi, aldaspandy qatar sermep.

Jaumenen jaghalasyp jalyn keship,

Qyrandar at boldyryp, qinalyp ed.

 

Búharbay, Búghybaylar jaralanyp,

Tolybay, Shәkir, Jәuke qolda qalyp,

Aghybay, batyr Nauan, Qúdaymende

San ret shepti búzyp shyqsa da alyp.

 

Qazaqtyng san qyrany úshyp oqqa,

Shoqtay er tótey almay joyqyn topqa,

Kýn de batyp, qajyghanda qalghan batyr,

Kenekeng әmir berip degen toqta.

 

Denelep Orman qoly omyraulap,

Artynan Jantay toby jәne qaulap,

Kelgenin kórgennen song oishyl Kene,

Týsken-di bir biyikke joldan aulaq.

 

Ýstine shyqty daghy bir jartastyn,

Ornyghyp salmaqpenen qoyyp astyn.

Jan-jaqqa bir týnerip qarady da,

Astynan kózi sónip biyik qastyn.

 

Otyrdy úzaq uaqyt oigha ketip,

Jer sharyn jýirik oiy dóngeletip,

Jortyp ed jol tappady qútylatyn,

Qolynan Orman, Jantay basqan jetip.

 

Satylyp patshanyng shen-shekpenine,

Qyrghyzdyng Orman, Jantay bekteri de.

Rýstem, Sypataylar ishten jau bop,

Qamaugha tastap býgin ketkeninde.

 

Aldady artyna ergen qalyng dulat,

Ótken týn qaytqan qazday qashty shulap.

Tinәli qarasorgha qamady әkep,

Az batyr ainalamda, tudy búl shaq.

 

Deydi de kenetten er esin jiyp,

Túghyrda silkingendey týnde aqiyq,

Sanq etip batyrlaryn qasyna alyp,

Otyrdy kóp týnerip aitpay qiyp.

 

Dep bastap: - men yrzamyn batyrlarym,

Esh qaysyng jaudan yghyp tartynbadyn.

Arqadan artyma ergen ónkey qyran,

Maydanda aldaspanday jarqyldadyn.

 

Rizamyn, taghy rizamyn, kókjaldarym,

Panalap ergen qasta kóp jandaryn.

Solardyng ne bolmaqshy kórer kýni,

Egerde týsseng jaugha sender bәrin.

 

Patshanyng arlanynday qarghy taqqan,

Ahmet pen Soltanghazy bizge shapqan.

Taltýste Taymandy ústap anau Músa,

Shen ýshin óz aghasyn baylap atqan.

 

Artta az ba sonau qalghan qalyng eldi,

Azghyndar aram qúlqyn shenge satqan.

Solardan eldi qorghap es bolyndar,

Qazaqqa qiyiz týnilik malyn baqqan.

 

Qashpaugha men Ormannan istedim sert,

Bayladym basty ajalgha bolugha mert.

Qanyma Orman, Jantay susyndasyn,

Er Nauan tym jas eding sen daghy ket!

 

Degende túrdy ornynnan batyr Nauan:

- Búl sózdi qalay aittyng maghan danam?

Qaldyryp jau qolyna jalghyz seni,

Jengeme jer ýstimen ne dep baram?

 

Dep jәne Arqadaghy ardaqty elim,

Beyishtey sonau Kókshe tughan jerim.

Kórgenshe jenbey jaudy maydanda ólmey,

Barghanda tirligimdi el ne der menin.

 

Er agham men ketpeymin óz qasynnan,

Kórushi em ózindi artyq óz basymnan.

Ne kórsem birge kórem ózinmenen,

Óltirsin bizdi birge Jantay, Orman.

 

Batyrlar bәri kelip qatar túryp,

Qiya almay er Keneni mysy qúryp.

Qalaysha qaldyrmaqshy erin jalghyz,

Qaytpaqshy ne dep elge betin búryp.

 

- Ne deymiz el súrasa Sizdi bizden,

Jer bolyp, ot shyqpay ma jýzimizden.

Bolsa da qanday pәle aldyq kýtip,

Bolamyz biz de birge ózinizben.

 

Jaqyndap Kenesine keldi Aghybay,

Ayaghyn salmaqpenen basty da jay.

Súp-súr bop ash jýzinen qany qashyp:

Han danam, qoshtastyq pa shyn osylay?

 

Jas qúrby, janda túrghy qatar ósken,

Halyq ýshin qatar jortyp, qamal keshken,

Mayyrylyp qalghanyng ba jau qolynda,

Onqynnan omyrylyp er narkesken.

Shyn senen aiyrylyp attanam ba,

Ólsem kór, shyqsam tóbe birge desken.

 

Degende qany qashyp Kene jýzi,

Jalyn bop jarqyldady otty kózi:

Men jalghyz qalyng qazaq jatyr qyrda,

Solardy oilandarshy - boldy sózi.

 

Halyqtyng ólerde de oilap qamyn,

Halqy ýshin oq ótine ústap janyn.

Jolbarys manday tósep qaldy shógip,

Qaytaryp el qamy ýshin batyrlaryn.

 

Kenemen qoshtasarda ónkey qyran,

Nysanbay tókti zaryn qobyzynan.

Solqyldap jylap túryp ketti jyrlap,

Ýninen múndy qobyz kýnirendi man.

 

Nysanbay jyrlaghanda qobyz zarlap,

Kózine jas almaghan bolmady jan.

Jalghyz-aq kók súrlanyp otyr Kene,

Zar tyndap Nysanbaydyng qobyzynan.

 

Tang tayau, jau men ara jarty kósh jer,

Úilyghyp erdi qimay bógelgende el,

Aqyrghy han jarlyghyn berdi Kene:

- Búiyram, endi shapshang jónelinder!

 

Dedi de tómen qarap qaldy shógip,

Qasynda batyr Nauan jalyn sónip.

Tuysy bir han qaharyn qaldy kýtip,

Jolbarys jýrekti oqqa tosqan kónip.

 

Qarayyp kópke deyin kóz úshynda,

Qos qyran eki tóbe sekildenip.

Týnerip kýn men týn bop qala berdi,

Jalghyz-aq ainalada jortqan jelip -

Jýirik jel sumang qaghyp kýnirenedi,

Qobyzynan Nysanbaydyng zarly ýn kelip.

 

Batyrlar eldi bólip úrandasyp,

Jónkilip Arqa, Syrgha jóneldi asyp.

Ayyrylyp arystannan Alatauda,

Týnerip, týn jamylyp kónil jasyp.

 

Sypatay Keneni aldap tastap jaugha,

Patshadan shen alugha jasap sauda,

Janqarash, Jantay, Orman, Rýstemmen,

Sóz baylap, mert qylugha Alatauda.

 

Keneni jolsyz taumen barghan bastap,

Qiyngha qay-qaydaghy salghan qastap,

Jau qolyn jansyz salyp, әkep jauyp,

Azghyryp dulat qolyn alyp qashpaq.

 

Bolghanyn sezip qalyp er Aghybay,

Aytsa da Kenege kep kýni eki úday.

Bop qaldy ústasugha Sypataymen,

Onan da týsir qolgha amaldap jay!

 

Degende eki eter me Kene әmirin,

Anyqtap Sypataydyng bilgen syryn,

Aghybay ailamenen andyghanda,

Sypatay sezip qalyp onan búryn,

 

Jónelgen dulat qolyn bólip alyp,

Dulattyng qolyn iritip jansyz salyp.

Aghybaygha búrynghydan qatty óshikken,

Aldynnan tosarmyn dep jolyndy alyp.

 

Aghybaygha әuelden-aq qayrap tisin,

Kýnshildik kýidiretin ýnemi ishin.

Áruaghy Aghybaydyng asqan sayyn,

Sypatay san saylap ed qastyq isin.

 

Aghybaydy ardaqtasa Kene sýiip,

Sypatay órtenetin ishten kýiip.

Baq qúmar, jaugha jaltaq Sypataydy,

Han Kene san jerlegen qabaq týiip.

 

Kek qylyp, ishke jiyp sonyng bәrin,

Keneni shenge satyp, tógip qanyn,

Patshanyng jansyzymen qol ústasyp,

Aytqanyn oryndap bop manaptardyn.

 

Sypatay sol betinde sholghynshy sap,

Otyrdy Kenelerding habaryn ap.

Qaytqanda tamam batyr Kene qalyp,

Aghybaydyng jolyn tosty tosqauyldap.

 

Arqa alys, Shúbyrtpaly az artyna ergen,

At qajyp, jaraly ózi talay jerden.

Bir alar Aghybaydy kezeng osy,

Talqandap talmau kezde aulaqta elden.

 

Dedi de jatty tosyp batyr jolyn,

Bekitip bir auyzdan barlyq qolyn.

Búl joldan seziktengen er Aghybay,

Qúlap ed taudyng tauyp basqa jolyn.

 

Aghybay betin qoyyp Alakólge,

Basshy bop Arqa úrandy qaytqan elge.

Sol týnde suyt jýrip ketti qúlap,

Tang atpay ilinbek bop Itjon belge.

 

Alghan song kónili suyp Kenesinen,

Asqan song Kekilik taudyng belesinen,

Jolbarys betin týzep jortyp edi,

Shygharmay Kenesi aitqan eldi esinen.

 

Suyldap tang aldynda samal jeli,

Alystan kólbelendep Itjon beli.

Týsken song keng jazyqqa boyyn jazyp,

Kósildi Aghybaydyng túlpar keri.

 

 

Jortyp ed auyzdyghyn qarshyldatyp,

Kýdireyip kóterilip kókke beli.

Qolynyng aldyn sozyp, jolyn bastap,

Artymnan jau quad dep elemedi.

 

Qol qúlap Alataudan tógilgende,

Túyaqtan tau kóbesi sógilgende,

Bir toby Arqa elinin  shanjaulatyp,

Qualay bir ólkeni jónelgende,

 

Túnghyshy jetkinshegi Aghybaydyn,

Oghynday jarqyldaghan týser jaydyn.

On beske biyl shyqqan jas kókórim,

Amanjol qolynda ósken Mendibaydyn.

 

Aulaghan qadirleumen kóke kónilin,

Janday bop baghystaghan barlyq ómirin.

Jasynan bala bolghan ýlken ýige,

Aghybaydy әkem deudi kórgen  ólim.

 

Attanys tyrnaqaldy úzyn jolgha,

Semserin Bayghozy erding berip qolgha,

Ájesi ýlken ýiden attandyrghan,

Barsyn dep baghyn synap osy jolda.

 

Ishinde o da bar-dy bólek qoldyn,

Jobasyn abaylamay jýrer joldyn,

Bólinip Aghybaydyng jobasynan,

Bir saydy jortty qúlday jamylyp týn.

 

Qol shaghyn, at qajyghan jortuyldan,

Alayda jazyqqa ótpek bilinbey tan.

Qoynauy Alataudyng qorqynysh bop,

Kaytqan el seskenuli jol tosudan.

 

Shatqaldyng joly qiyn, oiynda su,

Synsyghan eki jaghy jel ótpes nu.

Jelpintip qol aldynda kók moyynyn,

Amanjol oinaqtaydy qolynda tu.

 

Shatqaldyng jalghyz auyz qyspaghynan,

Ótuge qol shoqtay bop atqansha tan.

Týiilip kelgen kezde qiqu salyp,

Jau qaptap qoya berdi tútqiyldan.

 

Jarqyldap aibaltalar, nayza, qylysh,

Qayrat qyp azghana qol salsa da úrys,

Qalyng jau qapy jerden qaptap bergen,

Jazyla qimyldaugha bermedi kýsh.

 

Suyrylyp Kókmoyynmen jas Amanjol,

Oynatyp kók sýngisin qorghady qol.

Bir ózi qalay tózer qalyng jaugha,

Samsaghan soyyl, nayza ong menen sol.

 

Kókmoyyn kóterilip shapqan sayyn,

Auzynan qandy kóbik aqqan sayyn,

Alysyp auyzdyqpen jerdi sýzip,

Amanjol kók sýngisin nayzadayyn,

 

Oynatyp jan-jaghyna kezek tolghap,

Barystay bala batyr úmtyldy tap.

Seyilip jaudyng qoly jarylady,

Key kezde qimyldaydy ortasyn ap.

 

Bir kezde aq boz atpen zuyldatyp,

Nayzasyn kókke sermep suyldatyp.

Saqalyn jelpildetip qoldan shygha,

At qoydy Sypataylap qúiyndatyp.

 

Ekpini dauylday bop dýrildegen,

Dauysy ózendey bop kýrildegen.

Astynda arystanday aq boz aty,

Qiyada arqarsha orghyp sýrinbegen.

 

Ayqasty bara qarsy jas Amanjol,

Tolghady kók sýngini shynyqqan qol.

Deneli aq boz atty ýlken batyr,

Nayzany kese qaqty qylyshpen zor.

 

Kók sýngi ortasynan opyrylyp,

Qayyng sap qapylysta ketti synyp.

Sermedi endi nayza ana batyr,

Alghansha qynnan  qylysh bala júlyp.

 

Týiregen bolat nayza sumang etip,

Sauyttan kóktey ótip etke jetip,

Topshydan kók etine ilikkende,

Amanjol aq semsermen shapty kertip.

 

Nayzasy onyng daghy synyp týsti,

Qart batyr jas baladan kórdi kýshti.

Alayda Amanjoldyng ong jaq qoly,

Salbyrap kóterilmey tómen týsti.

 

Sol kezde kәri batyr Sypataylap,

Úmtyldy Amanjolgha kózi jaynap.

Búryp ap Kókmoyynnyng basyn bala,

Zymyratyp oigha qaray jóneldi aidap.

 

Jabyla qusa daghy qaptaghan qol,

Jatsa da aldynda jar ótkelsiz or.

Orghidy Kókmoyyny kóldenennen,

Artyna bir qarasa endi Amanjol.

 

Qalypty әlde qayda jau qarasy,

Aldynda Shudyng jatyr keng dalasy.

Tejedi attyng basyn batyr bala,

Esine taghy týsti kóp joldasy.

 

Qapyda dushar boldym qalyng jaugha,

Bolmady boyyn jaza qimyldaugha.

Qayyrylyp barghanmenen olardy alyp,

Shygharlyq qayraty joq qúr jan saugha.

Etkenim sýiegime tanba bolyp,

Ketpey me jalghyz ózim baram qayda?

 

Deydi de oigha ezilip jas Amanjol,

Auyrlap kótertpeydi jaraly qol.

Salbyrap jorta berdi oidy betke ap,

Arqagha betin týzep jobalap sol.

 

Bir kezde kóz úshynan shang búrqyrap,

Jónkilip bara jatty bir qalyng nor.

Jiberdi attyng basyn soghan qarap,

Bolar dep osy Aghybay bastaghan qol.

 

Tanydy tayanghanda qoldyng tuyn,

Qol jónkip bara jatyr neshe buyn.

Amanjol artqy topqa kiylikkende,

Basqanday jym-jyrt edi qol da shuyn.

 

Qushyqtay Amanjoldan eshkim súrap,

Bilgen joq qaydan keldi jalghyz qúlap.

Qol әli joqtaghan joq qalghan tobyn,

Týgendeu jýrgizgen joq basyn qúrap.

 

Namysqyp jaugha tastap joldastaryn,

Shyqqanyn jalghyz ózi saqtap janyn.

Eshkimge Amanjol da bildirgen joq,

Baylatty jarasynyng juyp qanyn.

 

Alang bop kóz jazghangha Amanjoldan,

Jeke ózi bóline almay qalyng qoldan,

Mendibay tynym tappay qoldy aralap,

Jalghyz sol Amanjol dep oiran bolghan.

 

Bir kezde Amanjolgha kózi týsip,

Óninen seziktenip bir qoly isik.

Súrady qayda qalyp, qaydan keldi,

Onasha alyp shyghyp syryn qysyp.

 

Namysqyp shýu degende aitpay bala,

Adastym qalghyp qappyn jalghyz ghana,

Dese de jaltartqyzbay qoymay súrap,

Mendibay qolyng qalay boldy jara,

Degen song aitty bolghan soghys jayyn,

Jol tosyp, qoldy alghanyn Sypataydyn.

Jetkizbey jalghyz ózi qútylghanyn,

Qalghanyn qútyla almay bir top qoldyn.

 

Mendibay Amanjoldy qasyna ertip,

Aghybaygha oqshau jortqan keldi jetip.

Aytyp edi oqighany bastan-ayaq,

Aghybay Amanjoldy úrsyp zekip,

 

Qaldyryp jan saughalap joldastaryn,

Qorghaghan júrt bolar ma adam janyn.

Qauqyldaq Sypataydan nayzagha úshyp,

Jaraly jaman shirik kep túrghanyn! -

 

Deydi de teris qarap súp-súr bolyp,

Kek qaynap eki kózi jasqa tolyp,

Aytqany odan әri bir auyz sóz,

Mendibay kórip edi jauap toryp.

 

Jaghalap keled tartyp Shudyng boyyn,

El qamy mazalaydy batyr oiyn.

Az auyl Shúbyrtpaly jatyr alda,

Alda mal, auzynda as joq eter toyym.

 

Ne bolmaq kórer kýni keleshekte,

Kirme auyl az ataly jýrgen shette.

Qolayly qonys tauyp ornyqtyrsam,

Aldanar aldaghy mal barghan bette.

 

Qazylyp oilaghanda osylardy,

Esine alyp edi Tasaraldy.

Tulaghan balyghy tayday Balqashty emgen,

Bolar ma qashan bolsyn halqy jarly.

Qonysqa búdan artyq jer bolar ma,

Ári azyq, әri bekin saqtar jandy.

 

Qondyryp qosty Balqash qabaghyna,

Balyqty sýzdirip qol tamaghyna.

Dýkendi qúrghyzdy da ústasyna,

Soqtyryp kók jebeni sadaghyna.

 

Attaryn jayyp Balqash qoryghyna,

Aghybay dayyndaldy joryghyna.

Eshkimge aitpay syryn jatty batyr,

Kektenip Sypataydyng qorlyghyna.

 

Keneni qysylshanda jaugha satyp,

Halyqqa osynshalyq qany qatyp.

Sypatay Rýstemmen qol ústasyp,

El shauyp en oljagha jatyr batyp.

 

El qor bop erin tastap kýnirenip,

Basshysyn jau qolyna qoldan berip.

Qaytqanda qoldy tosyp olja izdegen,

Soyqanyn Sypataydyng otyr terip.

 

Jol tosyp, lay sudan balyq aulap,

Qapyda qara týnek eldi jaulap.

Sypatay san auyldy taghy shapqan,

Aghybaygha san qughynshy keldi zarlap.

 

Alghan song el tynyghyp, at kýilenip,

Aghybay qolgha bir kýn habar berip.

Jinap ap joryq jayyn týsindirdi,

Qyryq-aq er qasyma er dep iriktelip.

 

Baylanyp er Kenening bergen tuyn,

Syryqqa jelek baylap jeti buyn.

Ústatyp kenje inisi Mendibaygha,

Attandy órlep batyr Shudyng suyn.

 

Alysta túrdy Alatau búltqa oranyp,

Jortqanda er Aghybay betine alyp.

Kózine elestep ed er Kenesi,

Sol tauda ajal kýtip qoyghan qalyp.

 

Sonda da búltqa oranyp sol Alatau,

Tókkendey tau  basynan Kenege jau.

Túrmap pa edi osy qalpy ózgermesten,

Býgin de kekireyip túrghany anau.

 

Kýle me әlde asqar tau Aghybaygha,

Barasyng batyrym dep taghy qayda?

Ketpep pe eng kýni keshe kórmestey bop,

Qaldyryp er Keneni  anau saygha.

 

Joq әlde kýizele me Keneni oilap,

Órinde kýni keshe salghan oinaq.

Oynatyp qiyasynda jaugha aldaspan,

Jolbarys jas Nauanyn jasynsha oinap.

 

Shapqanyn týsire me esterine,

Alyp tas asqar qiya aspan boylap.

Tomsaryp túr ma salyp әlde jýrgen

Jas búlttay kókte kóshken jelmen oinap.

 

Oy basyp qorghasynday er denesin,

Sergiydi auyq-auyq jinap esin.

Alqymdap kelip qaldy Alataugha,

Bolghanda kýn enkeyip kishi besin.

 

Týsirip bir dalagha batyr qoldy,

Qaldyryp kóp dulatqa kirer joldy.

Tap basar Sypataydyng bekinisin,

Biluge eki jigit jýrmek boldy.

 

Aghyny atqan oqtay aq laqpen*,

Shirkeydi at ýstinen tartqan jaqpen*.

Alsary atqa mindi qasyna onyn,

Shantiymes qosylyp ed ker qanbaqpen.

 

Búlargha tapsyrghany Aghybaydyn:

Beykýnә men eshkimge soqtyqpaymyn.

Auylyn, jylqy órisin dәl bilip kel,

Jәne ózi qayda ekenin Sypataydyn.

 

Sóz qysqa, batyr aitty barlaushylar,

Jylanday jylystaghan minip túlpar,

Búta óndes, ay ajarlas aq pen kerdi,

Kezek sap el jaghyna jortty búlar.

 

Tósinde Eshkilikting qanat jayyp,

Kóp dulat alamanmen alghan bayyp.

Bel qylyp Sypatayyn syrttanym dep,

Jatyr ed jaudy oilaytyn oidan aiyq.

 

Túyaghy tas qagha ma aq laqtyn,

Basqanyn  it sezer me ker qanbaqtyn.

Kisidey jalang ayaq shóp syndyrmas,

Túyaghy tiktep basqan búl eki attyn.

 

Eki er dulattyng qalyng elin,

Qaq  jaryp yrghaylynyng tóstek belin,

Auylyn Sypataydyng shaldy kelip,

Kirer jol, bóget bolar bekinderin.

 

Aynala kýzet salghan auyly saq,

Samsatyp kermesinde baylanghan at.

Ordasyn Sypataydyng ortagha ala,

Jylqysyn baghady eken túiyqqa sap.

 

Baqylap aldy zerttep barlyq syryn,

Bolsyn dep osy joly oljagha yrym.

Shantiymes aldy eki atty kermesinen,

Qidy da sulyghynan qyl shylbyryn.

 

Saq  iyti, san kýzetshi qaldy sezbey,

Ekeui taudan týsip tannan búryn.

Batyrgha habar berdi kýtip jatqan,

Bolad dep әlde qanday, almay tynym.

 

Aghybay arystanday atyp túryp,

Qolyna tez attan dep әmir qylyp.

Tiyemiz ýrpek basty nayza qaghyp,

Tәuekel qimyldaymyz, qapyda úryp,

Degende kim búzady batyr sózin,

Kórgende qatulanghan kәrli jýzin.

IYekte tikireyip seldir saqal,

Ot shashqan jarqabaqtan jalyn kózin.

 

Kezeuli kerin batyr janyp-janyp,

Alghanda jerdi sýzip oinaq salyp,

Qarghylap kókke shapshyp týsse de yrghyp,

Shaynaydy auyzdyghyn qarshyl qaghyp.

 

Oynatyp túlparlaryn esken jeldey,

Ekpini Alataudan qúighan seldey.

Shoqtay bop Besmoynaqtyng tóskeyinen,

Týskende batyryng syr bildirmedi.

 

Týsken kez jylqyshy attan, sholghynshy oigha,

It jatyp, kýiis tartqan týie, qoy da.

Móldirep kýmis kirpik jasyl shalghyn,

Boyalyp tang shyghymen auyl oida.

 

Alsary Shantiymespen alda jýitkip,

Qúiynday qúbylady qol jaryssa úitqyp.

Jylqynyng ór jaghynan shyghardy әkep,

Biyikten qúlay tiygen qúlansha orghyp.

 

Kenening kótere ústap bergen tuyn,

On onnan qoldy bólip tórt-aq buyn.

Boldy da dýrildetip ketti tiyip,

Kótere qaqty nayza kónil shuyn.

 

Dýrildep qalyng jylqy oigha osyldy,

Budaqtap aspangha úshyp shang josyldy.

Jylqyny algha salyp, artta Aghybay,

Kes-kestep qughynshygha  jol tosyldy.

 

Ýreydi ap ýrpek bastan shyqqan attan,

Sap-saq el qoldaghy atqa mine shapqan.

Qúiylyp qughynshy da kele jatyr,

At qoyghan ózi bilgen әruaqtap.

 

Sypatay kónli ornyghyp sheship belin,

Aqylmen qorghadym dep aiqasta elin,

Qondyryp tóskeydegi tórge auylyn,

Jatyr ed taudyng alyp bekin jerin.

 

Kenening atyn satyp eldi oljalap,

Jazyqsyz momyn júrttyng malyn talap,

Órisin jylqy kernep, qorasyn qoy,

Qol artyp sýiengeni Jantay manap.

 

Endi joq meni alar jau, men almasam,

Týsirdim Keneni orgha aldap qashan,

Qanghyryp qalghan batyr qaytty eline,

Deydi olar endi kimmen qarsylasam,

 

Osy oimen meymanasy ishten asyp,

Jaylanyp jan bar demey kónili tasyp,

Qol artyp Rýstemge oiyn qosyp,

Ormangha jatyr ishtey jaqyndasyp.

 

Shyqqanda órden qiqu, oidan attan,

Túryp ed Sypatay da beygham jatqan.

Qolyna ap nayza, qylysh, kiyip sauyt,

Beldeuden aq boz atyn mine shapqan.

 

Jetkenin qughynshynyng týirep tastap,

Qorghanyp qol tiygizbey ýnmen jasqap,

Aghybay kóldenendep aldyn bógep,

Jylqyny  óngeleri qughan bastap.

 

Jylqynyng jel qabyzy iriktelip,

Tay-tulaq, kóben, shoyyr* zorgha jelip.

Sozylyp qyrqayaqtap qala berdi,

Sanlaqtar algha týsti jelmen erip.

 

Qiqulap nayza qaqqan qyryq bóri,

Dýrildep Qarghalynyng Tastaq óri.

Búlt shangha, shang búltqa aralasyp,

El men jau bir-birine kórinbedi.

 

Sibirlep kóterildi kóktem tany,

Sәulesi aspandy órlep taramdaldy.

Shyghysyn Alataudyng shymyldyqtap,

Órttey bop qanatyn búlt núrgha maldy.

 

Alystan taraqtalyp shúbar beli,

Andyzdap aqar-shaqar tóbeleri

Shyndary shyrqap kókke túrdy qarap,

Shyqqanday qarauyldap әlde neni.

 

Jylqynyng aldy oinaqtap týsti etekke,

Aghybay jalghyz ózi el jaq shette.

Qiyada qughynshynyng aldyn bógep,

Kelgenin shanshyp tastap jekpe-jekte.

 

Siyaqty qoygha kirgen ash arystan,

Aqyrsa kóp qughynshy qayta yghysqan.

Keshuildep ker túlparmen kóldenendep,

Jol bermey jolbarystay aldyn tosqan.

 

Aghyzyp aq boz atpen, nayza  ýiirip,

Sypatay jetken edi shapqan týrip.

Aqyryp jau qaydalap shyqty aldyna,

Úilyqqan qughynshydan shygha úmtylyp.

 

Aghybay da qolgha kirmey tosa shauyp,

Ker túlpar auzy aranday jerdi qauyp.

Qúiyldy kóldenendey Sypataygha,

Salugha kók sýngini ebin tauyp.

 

Kóterip kók sýngini, basyn tejep,

Kezeuli kerin janyp, aldy bezep.

Qosylghan jau qaydalap Sypataygha,

Aqyryp arystanday úmtylghan ed.

 

Jarqyldap jasyl jelek aq nayzasy,

Qoyanday aq boz atty qoldyng basy,

Jelkildep eki iyinin saqal jauyp,

Aghybaygha úmtylghanda qarama-qarsy.

 

Jaltaryp oryn emes betin búrar,

Kezeng be ótkel aityp, kezek súrar.

Betpe-bet ketti aiqasyp a degenshe,

Sartyldap qarulary eki kókjal.

 

Ekeui birin-bir kezek týirep,

Darytpay nayzalaryn qaghysty kep.

Shabysty aldaspannan ot jarqyldap,

Tamasha ózgelerge búl jekpe-jek.

 

Aghybay bir aiqasta Sypytaydy,

Týirep ed nayza barmay úshy taydy.

Qalshylday túla boyyn ashu kernep,

Kezeuli kerge basty dyraubaydy.

 

Aldy da ker túlparyn janyp-janyp,

Týk kórmey eki kózi túmandanyp,

Aqyryp Sypataygha saldy nayza,

Kók sýngi sumang etip kirdi baryp.

 

Nayzasyn Sypataydyng sol qolmenen,

Qaqqanda týsti qyrqyp qayqy beren.

Syrghytyp týsirdi attyng sauyrynan,

Býkjiytip Sypataydy bir qolmenen.

 

Aq bozy oinaq qaghyp shygha berdi,

Sypatay nayza úshymen qúshty jerdi.

Ilip ap shylbyrynan atty Aghybay,

Mendibaydyng jetegine әkep berdi.

 

Qamalap Sypataydyng qalyng qoly,

Aghybay týsirgende shanshyp ony.

Kóterip aldy jerden jatqyzsyn ba,

Minuge qosardaghy at dayyn boldy.

 

 

Kóp Dulat ýiirildi shuyn basyp,

Aghybay Sypataydan qayraty asyp,

Kórgen song týsirgenin jekpe-jekte,

IYirildi ýrey úshyp, qúty qashyp.

 

Aghybay aqyryp kóp qalghan jaugha,

Shyq bylay Sypataydan әure bolma,

Bar bolsa qapyryghy* qalsyn alyp,

Elde emes mening kegim jalghyz sonda.

 

Er bolsa shyqsyn bylay jekpe-jekke,

Men keldim basty baylap ýlken kekke.

Mal ýshin erdi satqan, eldi shapqan,

Aramnyng kýshin kórem jekpe-jekte.

 

Kóp  dulat Sypataydan basqalaryn,

Bar bolsa kóp jylqyda ketken malyn,

Úryssyz qan tókpey-aq qaytaryp al,

Senderdin  kerek emes bir taylaryn.

 

Almaysyng meni quyp kýshpen jenip,

Taltýste nayza qaqqan ortana enip.

Qan qylam qarsy túrsang sertim osy,

Onan da qayt qyrylmay әure bolyp.

 

Attandym Sypataygha әdeyi arnap,

Kelgen song aldan shúbap halyq zarlap.

Arqa men Syr boyynyng elin ýptep*,

Keneni kýni keshe satqan aldap.

 

Qanisher Rýstemmen qara jýrek,

Orman men jauyz Jantaygha arqa tirep,

Qazaqtyng er Kenesin,  elin satqan,

Azghyndy Sypatayday shyghar bólek.

 

Shyq bylay jazyqsyz kóp iriktelip,

Malyndy al, shynyndy aityp, tanyp, terip.

Qúrdymda Shu ayaghy týser jerim,

El malyn eki sóz joq ketem berip.

 

Kónbeseng oghan eger salam oiran,

San jaudyng men Aghybay basyn joyghan,

Qyrqyndy qylyshpenen bir-aq tartam,

San kising sadaghym men tartsam oidan,

 

Saudyrap sýiekteri jatar jusap,

Kók sýngi kóbe búzyp jandy boydan,

Suyrar suyldatyp men týiresem,

Birindi jer betine tiri qoyman.

 

Degende qughynshynyng ýreyi úshyp,

Sýmireyip Sypatay da súlqy týsip,

IYirilip jerge kirip qala berdi,

Aghybay qoysha iyirip túrdy qysyp.

 

Qughynshy túryp qaldy iyirilip,

Aghybay attyng basyn oigha búryp,

Ári sóz, әri kýshpen birdey jerlep,

Jóneldi Sypataydy jerge tyghyp.

 

Quat joq qoldan shyghar suyrylyp,

Apshysy Aghybaydan quyrylyp.

Sypatay qara basyp qaldy túryp,

Aghybay bort-bort jelip ketti jýrip.

 

Sypatay aulyna qaytyp kelip,

Sol týnde kóp dulatqa habar berip,

Kórip ed Aghybaydy qumaq bolyp,

Shyqqan joq qoryqqan el qughyngha erip.

 

Jóneltti Rýstemge shapqynshysyn,

Kórdim dep Aghybaydan ýlken qysym.

Ormangha, Jantay, Shәbden shapty kisi,

Bersin dep myltyq sayman, patsha kýshin.

 

Aghybay jayylmasyn Shudy qúldap,

Jylqysyn boy jighyzyp qoryqqa sap.

Qaldyryp qarauylyn neshe jerden,

Otyrdy art jaghynan habaryn ap.

 

Qariya sóz baylaghan top ishinen,

Shoqtay bop iriktelip az kisimen,

Artynan jetti kelip Aghybaygha,

Jerine sóz baylaghan tosam degen.

 

Eki sóz bolghan emes Aghybayda,

Qúrmaydy halyqty aldap amal-ayla.

Basqanyng Sypataydan barlyq malyn

Qaytaryp berdi tiymey jalghyz taygha.

 

Qart qaytyp qoshtasarda Aghybaygha:

Batyrym, qatty saqtan, qapy qalma.

Jantaygha, Orman, Rýstem ketti kisi,

Barsa da qoymaymyn dep seni qayda!

 

Rýstem Alakólden seni tospaq,

Sol jerde Sypataymen basyn qospaq.

Balqashqa tirep túryp aldan qamap,

Áketpek maldan búryn ózindi ústap.

 

Ylajyn tapsang baspa Alakólge,

Ne qayta kól jaghalap Ileni órle.

Er eding er sarqytyn elden ishken,

Qolyna jauyzdardyng týse kórme.

Deydi de qadirli qart jayyp qolyn,

Bolsyn dep qayda jýrseng batyr jolyn.

Bir taydy Sypataygha berme batyr,

Qaynatqan qara jýzge elding soryn.

 

Qart qaytty, qalyng oigha batty Aghybay,

Aunatyp qúm, qúraqqa atty Aghybay,

Qúrdymda Shu ayaghy Qyzylqúmda,

At kýilep eki kýndey jatty Aghybay.

 

Týnergen qara búlttay qara túman,

Basqanday Aghybaydy iyghynan.

Býktelip oigha ketip jatty batyr,

Sonau qart qoshtasarda aitqan búghan.

 

Eskertu oily qarttan tipti tekke

Aytylghan jel sóz emes jelpildetpe.

Aldy kól, arty qughyn, jan-jaq qamau,

Ashylmay túr týiilip barar bet te.

 

Alayda oidy jenip, orynynan

Aghybay túrdy daghy jasatty qam,

Tórt kisi eki ekiden attandyrdy,

Biri Ile, biri Alakól qiyghynan.

 

Keluge joldy shalyp, jaudy barlap,

Solardan habar alyp betti barmaq.

Sheshuge barlady da aitty batyr,

Qolyna qam jasatty jýriske arnap.

 

Sholghynshy qos-qos atpen qúiyndatyp,

Biri Ile, biri Alakól ketti tartyp.

Keluge erteng týste osy jerge,

Batyrdan alysyp ed qysqa jarlyq.

 

Tirelgen aldy qamau - kól Balqashqa,

Ile men Alakólden jýrer basqa

Joly joq, eki jaqtan tosqauyldy,

Salugha Sypatay da jantalasqa,

 

Týsip ed, qaytqannan-aq sonau týnde,

Jiberip shapqynshysyn Rýstemge.

Ormannan, Jantaydan medet súrap,

Shyghyp ed o da attanyp keler týnde.

 

Aghybay kýtti asyghyp sholghynshysyn,

Eshkimge әli aitqan joq kórgen týsin.

Atasy batyrlardyng er Jiydebay,

Jibergen basshy qyl dep jol týlkisin.

 

Sol týnde naghashysy er Bayghozy,

Týsinde sóilesip ed kelip ózi.

Jiydekeng bata berdi qor bolmaysyn,

Balqashqa týs taysalmay boldy sózi.

 

Osylay eki batyr kezek kelip,

Ekeui kezek-kezek bata berip,

Qysylma, qor bolmaysyn, almaydy jau.

Jolyndy biz bastaymyz medet berip.

 

Dedi de eki batyr boldy ghayyp,

Oyansa tang Balqashqa qanat jayyp,

Aydynda qúlpyrady qyzyl shapaq,

Týn jatyr batys jaqta qonyrayyp.

 

Tang jeli sybdyrlatqan qalyng qamys,

Aydynda balyq oinap salghan jarys.

Jarqyldap shortandary suda shorshyp,

Jaghada shabaq quyp salady alys.

 

Jatyr dep Ile boyda bir  qalyng qol,

Aralas orys, qazaq qaruy mol.

Arqadan attanyp ed Keneni izdep,

Poruchik Qúnanbay deyd bastaghan jol.

 

Qaruly qazaq, orys әskerlerin

Samsatyp shyqqan bastap, elding erin.

Ústaugha Alataugha Kenelerdi,

Ormannan Shәbdenmenen alghan senim.

 

Qayqaysa Ile barlap búlar tospaq,

Qalmady batyr óter qyrdan bos jaq.

Aldy kól, arty Alatau asu bermes,

Batyrgha barar jol joq týsti qyspaq.

 

Ertenge qalsa jýris, ómiri ghayyp,

Jan-jaq jau qamau salghan qanat jayyp.

Qasynda qalyng eli hali mýshkil,

Aghybay auyr oida el múnayyp,

 

Otyrdy kópte sóz joq, erde lebiz,

Kýtude ne dese er biz dayynbyz.

Degendey demi ishinde qalyng qatu,*

Baramyz kәni batyr bastanyz siz.

 

Aghybay jauap kýtken qarap kópke,

Oyly kóz tónkerilip tónirekke.

Týnerip bir týiilip aldy-daghy,

Týsti aitty, ýnsiz tyndap otyr kóp te.

 

Aqjoltay Abylaygha әuelde ergen,

Jiydebay әri batyr, әri mergen.

Joryqty jortpay túryp, týspen boljap,

Abylaygha aldaghy isten habar bergen.

Sәuegey basshy bolghan biylep jolyn,

Bastaghan san joryqta qalyng qolyn,

Balqashtan bastap ótken ótkeli bar,

Túsynda ayan berip aitqan sonyn.

 

Jolyna osy keshte týsem bastap,

Naghashym er Bayghozy jolymdy ashpaq,

Jalghyz-aq qazir bәring tal kesinder,

Artyndar on aighyrgha ershik tastap,

 

Deydi de ózi bastap mindi atyna,

Tal kesip aldy qiyp on aighyrgha.

Elde ýn joq eki eter me er jarlyghyn,

Suyldap tolqyn kóship jatyr suda.

Shúbyra qalyng jylqy qamys jaryp,

Aghybay ózi bastap keldi sugha.

 

Túnghiyq týbi zymiyan sugha kelip,

Aghybay qaraydy da bir týnerip,

Dýleyi kól Balqashtyng jatty tulap,

Aydynda aqbas tolqyn ashu berip.

 

Qiyrsyz kózden úshyp kól qabaghy,

Týn basyp túr týnerip arghy jaghy.

Ker túlpar auyzdyghyn qarshyldatyp,

Aranday auzyn ashyp qarghyldady.

 

Oylanyp kóp túrmauyn at tiledi,

Kerr túlpar jerdi sýzip jýrshi dedi.

Ayqaylap sugha bastap ketti týsip,

El de kep týsti, eshbir jan irkilmedi.

 

Jetektep shybyq artqan on aighyrdy,

Mendibay tudy qolgha ap birge jýrdi.

Shúrqyrap qalyng jylqy shýu degende,

Aydyngha ayaq salmay iyirildi.

 

Qiqu sap elding ýni qamalaghan,

Arqyrap tamam aighyr jetekke alghan,

Shaqyryp ýiirlerin kezek-kezek,

Sol ýnmen jylqy týsip kete barghan.

 

Aydyngha barghan sayyn su tómendep,

Jel tynyp tolqyn kóshpey, basylghan lep.

Ayaqtap* qalyng jylqy ketti jýrip,

Jylqy artta, alda Aghybay jýrip keled.

 

Shúbyrta taldy shanshyp óz qolymen,

Jýrgizip tamam júrtty óz jolymen,

Soqpaghyn su betinen tartty batyr,

Bet qoyyp Tasaralgha tótemenen.

 

Basqagha kórinbepti Aghybaydan,

Búlandap qyzyl týlki anadaydan,

Aghybaydyng aldyn bastap jortqan eken,

Izine sonyng Aghybay shybyq salghan.

 

Sol týlki Tasaralgha tartqan tura,

Sәule oinap qúiryghynan aidyn sugha.

Aghybay sonyng izin belgi qylyp,

Jýripti bir kýn, bir týn osy suda.

 

Shyghypty bir tәulikte Tasaralgha,

Kezdespey eshbir bóget malgha, jangha.

Jylqynyng aldy kelip shyqqan eken,

Jartastan sonau túrghan keler tanda.

 

Aghybay әri batyr, әri joldy,

Esti eken erte boljar ong men soldy.

Aytatyn elding týrli anyzy bar,

Baspaytyn batyr ed dep qazghan ordy.

 

Bireui kóp anyzdyng osy joryq,

Jan-jaqtan jau qysqanda qamap toryp,

Qaq jaryp Balqash kólin eldi bastap,

Alypty Tasaralgha kelip qonyp.

 

Rýstem Sypataymen soghyp sanyn,

Aghybaydyng búl qamaudan qútylghanyn,

Armanghyp ómir boyy ketipti dep,

Aytushy ed Tәukem bizge ýlken syryn.

 

Týiilip Tasaralgha birneshe ret,

Sypatay qolyn jiyp kelse kerek.

Eline jau aighayyn saldyrmaghan,

Jazasyn batyr talay berse kerek.

Kezeuli Kerin minip, kók sýngisin,

Kóldeneng ústap talay jelse kerek.

 

Eniregen elding eri er  Aghybay,

Ertede el qorghaghan talay-talay.

Sypatay san týiilip kelse-daghy

Bermepti sol jylqydan taghaly tay.

 

Ákelgen Sypataydan sonau maldy,

Birdey qyp maly ketken el bólip aldy.

Qúm qyzyl, búira shúbar shauqarlardyn,

Túqymy bizding elde sonan qaldy.

 

Deytin de ayaqtaytyn shal kenesin,

Demender aityp otyr ony nesin.

Kókti jol, sudy soqpaq etsek degen,

Aytqanym ertedegi el dәmesin.

 

IYtinshek erteden-aq el qiyaly,

Su jolyn, aspan syryn sýigen jany.

Ardager Aghybayday batyryna,

Bergen bir qasiyetti syiy-daghy.

 

Elining adal tughan balasyna,

Syiymdy syr qaldyrghan sanasyna.

Oq ótpes, sugha batpas sipat berip,

Kenes qyp ketkeni ghoy dalasyna.

 

Kenesin ayaqtady Kenjeqara,

Tolqytyp tang shúghylasyn kiyip qana.

Shyghysta aqsha búlttar aluan týspen,

Totynyng qúiryghynday taramdala,

 

Toqsyryp tolyqsyghan súlu sholpan,

Kishireyip, óni qashyp atqanda tan,

Oranghan kók torghyngha aq aruday,

Alystan kózin qysyp jymyndaghan.

Ketkende kókke sýngip ónge júldyz,

Jalghyz sol kýndi kýtip túryp qalghan.

 

Aydyngha tógilgende tang shapaghy,

Aluan týs kóz qytyqtap qúlpyrady.

Tolqyndar tauday bolyp ýiirilse,

Oyyn sap alabúgha aidyndaghy.

Jarysyp katermenen jarq-júrq etip,

Balyqtar sauyq qúryp sayrandady.

 

Jartastyng dәl týbinen shyqty kater,

Manaurap maly oralyp araldaghy el.

Jadyrap kóterilgen kól buyna,

Bólenip kýmis shyqpen tershigen jer,

Balbyrap jasyl shyqpen jayqalady.

Eskende qonyr samal aidynnan jel.

 

Aluan qús aluan týrmen әn syzyltyp,

Kýy tógip kómeyinen jýz qúbyltyp.

Bastalar san naqyshpen simfoniya,

Keledi qúiqyljysa uildetip.

 

Ýirek, qaz súnqyldasa, aidynda aqqu,

Jer sabap susyldaydy syldyrap su.

Kolhozdyng tórt týligi tanmen órip,

Quanyp altyn tangha kótergen shu.

 

Araldyng әsem toghay gýlderinde,

Ómirding shattyq lebi ýnderinde.

Syzyltyp tәtti sazyn búlbúl, torghay,

Núryna tannyng shyrlap jýzgenine.

 

 

Sap týzep komandamen sauyt kiygen,

Satyrlap qaru-jaraq boyyna ilgen,

Qayyqty qatar minip týsti sugha,

Batyrlar sýzgini alyp qayyqqa ýigen.

 

Bәrine jas Jәnibek komandany

Bergende sanqyldaydy aibyndy ýni.

Araldyng osy  ómirin qoshtaghanday,

Alystan taghy estiled zavod kýii.

 

Balqashpen mys qaynatyp Qonyrattan,

Kýnine shygharatyn san myng batpan,

Erlerge azyq ýshin aq sazandy

Komanda ýiden shyqqan kólden tartqan.

 

Tulatyp alabúgha, aq qayranyn,

Tuyryltyp búira qazy aq sazanyn,

Tartqanda Tasaraldan balyqshylar,

Aralap alar erler tandaghanyn.

 

Balqashtyng aty shuly alyp kenin,

Keneltip kerek azyq, aspen elin,

Tasaral azyq jighan qoymasynday,

Balyqtyng bal tatyghan etterinin.

 

Tasaral tamasha, әsem, keng jazira,

Balqashta búl brom, mys san qazyna.

Ashylghan әsem ómir sarayynyn,

Úqsaydy sudan salghan su baghyna.

 

Ósirgen el baylyghyn, jer baylyghyn,

Tamasha tapqan talay ken baylyghyn,

Dәuirinde tolyqsyghan gýlstan bop,

Tasaral qúlpyrady mine býgin.

 

Týsiniktemeler:

 

«Tyrnaqaldy» - alghashqy olja degen sóz.

«Aq laq» - jylqy aty.

«Jaq» - sadaqtyng týri.

. «Shoyyr» - shoynaq, aqsaq degen maghanada kelgen.

«Ýpteu» - tonau degen maghynada aitylady.

«Qatu» - qaharly, yzaly, ashuly degen sóz.

«Ayaqtau» - keshu, keship ótu degen

"Abay-aqparat"