Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Qazaq jeri 5997 8 pikir 1 Mamyr, 2020 saghat 13:12

Shekara mәselesin tolyq sheship boldyq pa?

Biylghy 2020 jyly kenestik jýiedegi qazaq memleketining qúrylghanyna 100 jyl tolmaq. Osylay dep auyz toltyra aityp, kónilimizdi bir demdep alsaq ta kókeyden ketpeytin bir saual kóldendey beredi. Áriyne, óz zamanynda Qazaq avtonomiyasynyng qúryluy sózsiz asa manyzdy tarihy jәne sayasy oqigha bolghandyghy ras. Alayda, janadan boy kóterip jatqan Kenes ókimeti qúramyna jas qazaq memleketi nege birden odaqtas respublika retinde tirkelmey qaldy? Arygha barmay-aq, Orta Aziyadaghy territoriyasy jaghynan da, halqynyng sany jaghynan da az sandy respublikalardyng bizden búryn Kenesti sosialistik respublikalar Odaghyna tolyq qúqyly odaqtas respulika dәrejesinde kire túra (Óbekstan - 1924 j., Týrkimenstan - 1924 j., Tәjikstan - 1929 j.) Qazaqstan siyaqty irgeli elding avtonomiyalyq dengeydegi respulika bolyp qaluyn qalay týsinemiz? Nelikten ghana osy bir syn saghatty on alty jyl boyy (1936 jyl, Qyrghyzstanmen birge) kýtuge tura keldi? Qazirgi memlekettik territoriyamyzdyng ótken ghasyrdyng 20-jyldardaghy kóleminen de azayyp ketkeni qalay?

Biylghy jyl qazaq avtomiyalyq respublikasynyng qúrylghanyna jýz jyl. Áriyne, búl tarihy uaqighagha kezinde sonau qazaq handyghy dәuirinen bastap «tolarsaqtan su keship, nayzanyng úshy, bilektin kýshimen» kýn keshken arpalys pen alasapyrangha toly súrapyl jyldargha toqtau salyp nýkte qoyghanday bolyp, óz aldymyzgha el bolyp memleket qúrghanymyzgha tәube degendey kýy keshkenimiz de shyndyq. Alayda qazirgi uaqytta dýnie jýzinde jer kólemi jaghynan toghyzynshy oryngha taban tirep túrghan tәuelsiz elimizding taghdyr-talayy qalay bolaryn kim boljapty. Búl turaly publistikalyq jәne zertteu enbekter men múraghat qújattary ne deydi, sol túrghydaghy oilarymyzdy ortagha salmaqpyz. Sebebi,  Kenes ókimeti ornaghan tústa ýshke bólinip túrghan qazaq jeri men elining tútastyghy qyl ýstinde túrghanday edi. Ortalyghy júdyryqtay júmylghan qazaq eli bolsa da qazirgi elimizding soltýstigi men shyghysyndaghy bes oblys pen Týrkistan uәlayatyna qaraghan shyghys, ontýstik-batystaghy bes oblystyng (qazirgi territoriyalyq bólinispen salystyrghanda) qazaq memleketinen bólinip qalu qauipi әli de bolsa seyilmey túrghan bolatyn. 1924 jylgha deyin Qazaq ASSR qúramyna kirmegen on oblys qazirgi uaqytta Resey men Ózbekstannyn, Týrkimenstannyng (búl kezde búlar odaqtas respublikalar bolyp alghan) qúramynda qala berse ne bolaryn kózge elestetuding ózi qiyn. Búl arada Alash qayratkerlerining ereng enbegi, Mәskeuge arnayy birneshe ret baryp jýrip Lenin men Stalinning aldyna óz bastaryn qaterge tige otyryp qazaq jerining birtútastyghy turaly mәseleler kóterui óz aldyna tolyqtay múraghattyq zertteulerdi qajet etedi. (Búl túrghyda «Arhiyv-2025» memlekettik baghdarlamasynyng pәrmenin nege paydalanbasqa). Sózimiz dәleldi boluy ýshin sol kezendegi jaghdaygha toqtala keteyik. Orta Aziya halyqtarynyng zandy memleketi bolghan Alash avtonomiyasy men Alashorda ýkimetin Sovet ókimeti ashyq týrde moyyndamady. Olargha taptyq jikteluge negizdelgen sovettik túrpattaghy avtomiya qajet boldy. Sol sebepti de 1917 jyly onynshy jeltoqsanda Qoqan qalasynda ótken tórtinshi jalpymúsylmandyq qúryltayda jariyalanyp eki ay ghana ómir sýrgen, (ózin tәuelsiz avtonomiyaly memleket retinde jariyalaghan Týrkistan avtonomiyasy (Týrkistan múhtariyaty dep te atalady) 1917-1918 jyldar aralyghynda 64 kýn ómir sýrgen  Avtonomiyanyng taghy bir atauy – Qoqan avtonomiyasy. Týrkistan avtonomiyasy da Alash avtonomiyasy siyaqty biylikke kelgen bolishevikterge qarsy túru maqsatynda payda boldy) Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasyn bolishevikter 1918 jyldyng aqpan aiynda qaruly kýsh júmsap basyp tastady. Al búghan kerisinshe V.Lenin men I. Stalinning qoldauymen 1918 jylghy sәuir aiynyn  20-sy men birinshi may aralyghynda Tashkent qalasynda Týrkistan ólkesi kenesterining besinshi sezi ótkizilip  sәuirding 30-ynda RSFSR-ding qúramynda Týrkistan Avtonomiyaly Sovettik Sosialistik Respublikasy qúrylghandyghyn jariyalaydy. Onyng qúramyna Orta Aziyanyng basqa ónirlerimen birge Qazaqstannyng eki ontýstik oblystary sol kezdegi Jetisu (Almaty, Jarkent, Lepsi, Qapal uezderi men Pishpek uezderining qazaqtar mekendegen keybir auyldary) men Syrdariya (ol kezde búl oblys qúramyna Qazaly, Perovsk, Shymkent, Áuliata, Tashkent (Myrzashól jәne Jizaq uezderining qazaqtar mekendegen keybir bolystary) siyaqty bes uezd kirgen bolatyn-Turkestanskiy kalendari na 1904 g. s prilojeniyami: Karta Tukestanskogo kraya y plan gor.Tashkent. pod red. V.V. Stratonova. – g. Tashkent, Tipografiya Shtaba Turkestanskogo voennnogo okruga.,1904 g.) oblystary da eriksiz kirip ketken edi. Al búl uaqyt aralyghynda Qazaqstannyng basqa oblystary da territoriyalyq jaghynan bir sheshimge kele almay әkimshilik jaghynan bytyranqy jaghdayda, RSFSR-ding әrtýrli guberniyalyq sovetterining qaramaghynda bolyp keldi: soltýstik shyghystaghy Aqmola men Semey oblystary ortalyghy Ombyda bolghan Batys Sibir ólkesine baghyndy. Torghay oblysy Orynbor guberniyalyq sovetine baghyndy. Bókey ordasy Astrahan guberniyalyq sovetining qol astynda boldy. (175-bet. Núrpeyisúly K. Alash aqiqaty. – Almaty: «An Arys» baspasy. 2010. – 424 b). Týrkistan ólkesi etnikalyq halyqtarynyng búlaysha aralasyp ketui oqyrmandargha týsinikti boluy ýshin tariyhqa sәl-pәl sheginis jasasaq bir kezderi qazirgi Ózbekstan memleketi әrqaysysy óz aldyna derbes «Orta Aziyadaghy ýsh handyq» bolyp bólinip jatqandyghyna kuә bolamyz. Olar Hiua handyghy (XVI-ghasyrdan  XX-ghasyrdyng basyna deyin), Búhar handyghy (XVI-ghasyrdan  XX-ghasyrdyng basyna deyin) jәne Qoqan handyghy (1710-1876 jyldar) degen ýsh feodaldyq handyq bolatyn. Jongharlardyng auqymdy shabuyly 1723 jyly bastalyp «Qalmaqtardyng ýstemdigi ornaghan kezde Úly jýz Qoqangha, Orta jýz Samarqangha ketti, al Kishi jýz Hiua jaghyna kóshti. «Aqtaban shúbyryndy» zardabyn әsirese Orta jýz kóp kórdi. Úly jýz Jonghariya biyliginde qaldy», - dep jazady P.IY.Rychkov óz enbekterinde.

Al patshalyq Resey imperiyasy otarshyldarynyng әskery joryqtarynan keyin búl ólkede 1876 jyly Týrkistan general-gubernatorlyghy (ortalyghy – Tashkent qalasy) qúrylyp nәtiyjesinde Qoqan handyghy joyylyp, onyng aumaghy Týrkistan general-gubernatorlyghyna berildi. Al Búhar jәne Hiua handyqtarynyng aumaqtary qysqartylyp, ózderi Resey bodanyna ainalghandyghy belgili (osy jerde S. Seyfullinning ózi redaktor bolyp túrghanda «Enbekshil qazaq» gazetine jazghan maqalasynda «Hiuany qazir «Horezm» júrty deytin boldy. Sartty «ózbek» deytin boldy, hәm búl týzetilip qoyghan attardy Sovet hýkimeti qoldanyp ketti» degen sózi eske týsedi). Resey imperiyasynyng 1853-1895 jyldary Orta Aziyagha (onyng ishinde Qazaqstannyng ontýstik aimaqtary da ba) jasaghan әskery qandy joryqtarynyng belgisi retinde erekshe kózge týskender «Za pohody v Srednuu Azii» degen medalimen marapattaluyn ólkenin Resey tarapynan  basqynshylyq jolmen otarlanuynyng  tarihy qújaty retinde qabyldaugha bolady..

Tarihy derekterge ýnile qarasaq Samarqan qalasy Semizkent (kezinde qanlylar qalasy dep te atalghan degen mәlimetter bar) atalyp Aq ghúndardyng birinshi astanasy bolghan. Orta Aziyadaghy irgeli memleket Qarlúq memleketining qomaqty bir bóligin qúraghan arghyndar keyinnen jeke memleket dәrejesine ie bolghanda onyng astanasy Taraz (Talas) qalasy bolsa, tarihshy J.Omari: «Qarlúq eli jóninde jazghan tarihshylar osy elding ishinde Arghu atty taypa baryn bayandaydy. Sayahatshylar bolsa (kóbine arabtar), Isfidjap pen Taraz arasyndaghy ólkeni Arghu dep ataghan» degen derekti algha tartady. Shynghyshan dәuirinde búl ónirding Shaghatay úlysyna qaraghandyghy turaly Sh. Uәlihanov: «Arghyndar Shaghatay úlysynyng eli boldy» dep jazady. XVI-XVII ghasyrlarda búl ólkege qazaq handary Haqnazar men Tәuekel handardyng biylik qúrghanyna kuә bolamyz. M.Tynyshbayúly. XVII-XVIII ghasyrlardaghy qazaqtar.«Qazaqstan kommuniysi». №11. Qazan,1990 jyl. 65-bet. XVIII ghasyrlarda Samarqandy kishi jýzding Álim ruynan shyqqan әigili Tórtqara  Jalantós bahadýr, úly jýzdi Jolbarys han biylep ol Tashkent pen Týrkistan qalalary men qala many qystaqtaryn iyelenip biylik jýrgizgendigin tarihy derekter aighaqtaydy. Al belgili alash qayratkeri Á. Bókeyhanov ózining «Kirgizy» dep atalatyn ghylymy zertteu enbeginde 1897 jylghy halyq sanaghy boyynsha Ferghana ónirinde jalpy sany 1 837 418 adamdar esepke alynyp onyn ishinde qazaqtar sany 374 981 adam bolyp payyzdyq kórsetkishteri boyynsha 20.3 payyz (negizinen qypshaqtar), orystar 0.7  payyzdy qúrasa al qalghan halyqtar sany 79 payyz bolghandyghy turaly mәlimetter keltiredi. 6-7 better. A.N. Bukeyhanov. Kazahi: istoriko-etnograficheskie trudy. 2-e izd. Dop. – Astana: «Altyn kitap», 2007, - 303 s. Qazaqstannyng ontýstik jәne ontýstik-shyghysyn alyp jatqan osy úlanghayyr ólke Syrdariya men Jetisu guberniyalary 1924 jyldyng sonyna deyin Týrkistan avtonomiyaly Kenestik sosialistik respulikasy bolyp kelip, sol jylghy últtyq memlekettik mejeleulerden keyin ghana (1924-1925 jyldary últtyq memlekettik bólu nәtiyjesinde) Qazaqstan territoriyasyna qosyldy. Sóitip, patshalyq otarlau kezeni men Kenes ókimetining alghashqy jyldarynda bólshektenip ketken Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghy qalpyna keltirilip, kenestik negizde qúrylghan qazaq memlekettigi qazaq halqynyng jýzdegen ghasyrlar boyy qalyptasqan etnikalyq territoriyasyna iyelik etken edi. (185-bet. Núrpeyis K.  «Tarihy túlghalar». -Almaty: «Qazaq ensiklopedisiyasynyn» Bas redaksiyasy,  2007. – 376 bet).

Alash qayratkerlerining qazaq jerining tútastyghyn belgileudegi búl janqiyarlyq enbekteri esh ketken joq. Oghan 1928 jylghy 20 marttaghy Almaty qalasynda uniyversiytet ashugha baylanysty (qazirgi Abay atandaghy ÚPU) myna bir derekterden kóz jetkizuge bolady:

(Osy bir 1928 jylghy derekti de qúndy qújatqa salystyrmaly týrde qazirgi Qazaqstan aumaghy 2724,9 myng km²-ge teng bolyp birshama azayghandyghyn eske salamyz).

Endi (maqala kólemining shekteuli boluyna qaray) ótken ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy territoriyalyq ózgeristerge baylanysty Mәskeu qalasyndaghy Resey Federasiyasy Memlekettik arhiyvinen alynghan múraghattyq qújattargha kezek bereyik.

Mine osy derekterding ózinen-aq, kórinip túrghanday sol kezdegi Qazaqstan memleket biyliginde otyrghan azamattargha onay bolmaghandyghyn, olargha ortalyq biylik tarapynan qanday qysymdar jasalghandyghyn sezinuge bolady. Jogharydaghy arhivtik qújattardan negizgi qysym sol jyldary ýkimet basynda bolghan N.Ondasynovqa jasalyp, qatang qyspaqqa týskenin bayqaymyz. Al N.Ondasynovtyng 1938 jyldan 1951 jylgha deyin Qazaqstan Ministrler Kenesinin, 1954-1955 jyldary Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Prezidiumnyng tóraghasy bolyp kelip, 1955-1962 jyldary Guriev (qazirgi Atyrau) oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy, Guriev obkomynyng birinshi hatshysy siyaqty qyzmettik satylarynyng tómendep, shettetile bastaghanyn kóruge bolady. Onyng Qazaq KSR Halyq Komissarlary Kenesin basqarghan kezi óte auyr kezen. Otyzynshy jyldardaghy ashtyq, repressiya, soghys, bәri de N. Ondasynovtyng el basqarghan jyldaryna sәikes keledi. Al N.Ondasynovtyng osy bir shiyrek ghasyr ishinde memlekettik asa manyzy bar qauyrt mәselelerdi sheshkenin, ózine jýktelgen qyzmetterdi adal atqaryp, qazaq halqy aldynda ensesing týsirmey abyroymen ketkenine tarihy derekter aighaq.

«Men ýsh nәrseden tazamyn. Birinshiden, sonsha jyl el basqaryp otyryp bireuge naqaqtan-naqaq jala jauyp, qiyanatqa barghan emespin, bireuden bir som da para alghan emespin – qolym taza! Ekinshiden, 1937-38 jyldardaghy qaraly kýnderde bozdaqtardy atyp jatqanda, bir qaghazgha qol qoyghan emespin – arym taza! Ýshinshiden, adamdardy atagha, rugha, jýzge bólgen emespin – jýzim taza!», degen eken. Biz de búl sózderge senemiz.

Búl maghlúmattargha qosymsha halqymyzdyng birtuar, tau túlghaly azamaty D. Qonaevtyng ondaghan jyldar boyy N. Ondasynovtyng qaramaghynda Ministrler Kenesining orynbasary bolyp, ony ózining ústazy sanaghandyghy da kóp jәitterdi anghartsa kerek. Biyliktegi ghúmyry aumaly tókpeli alasapyran kezenge tura kelgen ýkimetti Ondasynov basqarghan sol tústa ýsh audan ózbekterge ótken joq. Búl turaly zertteushiler: «N.Ondasynov  N.Hrushevke jaghympazdanbay-aq, tótesin biraq aitty: «Qazaqtyng ýsh audanyn ózbekterge beru-bermeu mәselesin halyqtyng ózi sheshedi»!  Esesine ol joghary mansaptan shettetildi». («Egemen  Qazaqstan». 13 aqpan, 2020 jyl).

Ángimemizding ózegine ainalyp otyrghan jer, shekara mәselesi arada jýz jyl ótse de ózekti problemalardyng birine ainalyp otyr. «Jau joq deme jar astynda» dep babalarymyz kóregendikpen aityp ketkendey shyghys jәne soltýstik aimaqtardaghy últtardyng ornalasuy әli de alandatarlyqtay jaghdayda. Búl ónirlerde әli kýnge deyin úiysyp slavyan júrty otyr. Al qazaqtardyng payyzdyq ýlesi nebary 35-40 payyzdan aspaydy. Búl oblystardyng Reseymen tikeley shekaralas ekenin óz aldyna, ara túra bolsa da soltýstiktegi kórshi júrttyng biylikke jaqyn jýrgen baz bir sayasatkerleri tarapynan «Qazaqstannyng soltýstiktegi bes oblysy Reseyge tiyesili, orys jeri» degen atoygha toly úrandar keyingi kezderi jii estilip jýr.

Biz joq izdegen halyqpyz. Tarihy jәne sayasy jaghydaylargha baylanysty Alash qayratkerleri bastaryn qaterge tige jýrip alyp bergen biraz jerimizden airylyp qaldyq. Astrahan, Orynbor, Omby, Altay ólkelerin aitpaghannyng ózinde «keshe ghana» (1956 jyly) Ózbek aghayyndargha qyryq jylgha jalgha berilgen Bostandyq audany qazir ne kýide? Al búl arada, jýz jyl búryn qyrghyz aghayyndargha «1926 jyly uaqytsha paydalanugha berilgen  232 939 gektar jer ózimizge qaytarylatyn boldy» degen sýiinshi habardyng sony ne boldy ? («Jetisu» gazeti. 29 qazan, 1991 jyl). Búl әngimeler býgin ghana tuyndap jatqan joq, eles bolyp kezip jýrgenine otyz jyldan da әri desek bolady. Áu basta Kenester Odaghynyng týbine jetken M. Gorbachev shoq tastap ketse, keyinnen ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldary Semeylik  V. Jukov («Leninskaya smena» gazeti), V. Kozlov («Istoriya SSSR» jurnaly, 1990, №1),  N. Seliyshev  «Omskaya pravda», A. Soljenisyn, sol kezdegi KSRO halyq deputaty, Óskemendik Vasilieva («Komsomoliskaya pravda» gazeti), Oraldyq Vodolazovtar, Kuziminder eshbir dәieksiz, dәlelsiz maqalalar jariyalap shoqty odan әri qozdata týsse, búl kýnderi Resey dumasynyng deputaty V. Jirinovskiy degender sol shoqty ara túra bolsa da ýrlep («úshqynnan jalyn laulaydy» demekshi) qoyyp otyr. Tipten olardyng arasynda әli kýnge deyin qazirgi Pavlodar oblysynyng aumaghy qazaqtardyng tarihy mekeni emes, ejelgi orys jeri degen úghym qalyptasqan. Qazaqstan tarihyna mektep qabyrghasynan susyndamay óskendikten de bolar, qazirgi Pavlodar oblysynyng aumaghy bir zamandarda Qazaqstanda erte orta ghasyrlarda meken etken ejelgi memleketter Týrik qaghanaty, Batys Týrik qaghanaty, Týrgesh qaghanaty, Qimaq qaghanaty, Qarlúq memleketi, Hazar odaqtary jәne Qarahandar, Qypshaq handyghy, Altyn Orda men Aq Orda memleketteri bolyp, bertingi uaqyttarda Qazaq handyghy aumaghynyng qúramyna kirgenin mýlde moyyndamaydy. Elimizdegi keybir baspasóz betterine kóz salsaq olar ónir tarihyn 1720 jyldardan bastap salyna bastaghan әskery otarshyldyq maqsattaghy beketterding 300 jyldyghyn, basqasha aitsaq, qazaq jerin Resey imperiyasynyng jaulap alghanyna ýsh ghasyr toluyn týrli mәdeni, sayasy sharalarmen dýrkiretip atap ótudi de josparlap jýrgen kórinedi...

Dәurenbek Eskekbaev,

Tarhshy, etnograf, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz     

8 pikir