Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3326 0 pikir 28 Qazan, 2011 saghat 05:14

Jeltoqsan -25: Ýkimet pen Parlamentke ýndeu

Qazaqstan Respublikasynyng

Ýkimetine jәne Parlamentine

ÝNDEU

 

Osy jyly Tәuelsizdik jolyndaghy qazaq halqynyng kópghasyrlyq kýresinde erekshe manyzgha ie 1986 jylghy qazaq jastarynyng Jeltoqsan kóterilisine 25 jyl tolady.

Búl datanyng ereksheligi, bostandyq pen azattyqty ansaghan qazaq últy men kóp últty Qazaqstan halqynyng óz jeke sayasy qúndylyqtary men mýddelerin sanaly týrde sezinuinde.

Jeltoqsan oqighasy Almatydan bastalyp,  búrynghy Qazaq SSR-ning kóptegen ónirlerinen, qalalardan, auyldardan tipti, kórshi sovettik elderden ystyq yqylas pen qyzu qoldau tapty.

Búl oqigha KSRO-nyng óz ishinde totalitarlyq kommunistik jýiege qarsy alghash ashyq jәne jastardyng jappay búqaralyq narazylyghyna ainaldy, sol arqyly Bakudegi, Vilinustegi, Tbilisiydegi, Mәskeudegi t.b. qalalarda antiy-totaritarlyq bas kóterulerge týrtki boldy, qorytyndysynda kommunistik jýie qúlap, jana túrpattaghy tәuelsiz memleketterding qúryluyna jol ashyldy.

Qazaqstan Respublikasynyng

Ýkimetine jәne Parlamentine

ÝNDEU

 

Osy jyly Tәuelsizdik jolyndaghy qazaq halqynyng kópghasyrlyq kýresinde erekshe manyzgha ie 1986 jylghy qazaq jastarynyng Jeltoqsan kóterilisine 25 jyl tolady.

Búl datanyng ereksheligi, bostandyq pen azattyqty ansaghan qazaq últy men kóp últty Qazaqstan halqynyng óz jeke sayasy qúndylyqtary men mýddelerin sanaly týrde sezinuinde.

Jeltoqsan oqighasy Almatydan bastalyp,  búrynghy Qazaq SSR-ning kóptegen ónirlerinen, qalalardan, auyldardan tipti, kórshi sovettik elderden ystyq yqylas pen qyzu qoldau tapty.

Búl oqigha KSRO-nyng óz ishinde totalitarlyq kommunistik jýiege qarsy alghash ashyq jәne jastardyng jappay búqaralyq narazylyghyna ainaldy, sol arqyly Bakudegi, Vilinustegi, Tbilisiydegi, Mәskeudegi t.b. qalalarda antiy-totaritarlyq bas kóterulerge týrtki boldy, qorytyndysynda kommunistik jýie qúlap, jana túrpattaghy tәuelsiz memleketterding qúryluyna jol ashyldy.

Qazaq jastarynyng alangha qanday da bir halyqqa qarsy túru ýshin emes, óz jerindegi milliondaghan túrghyndardyng qúshtarlyghyn mensinbeushilerge qarsy shyqqanyn atap ótu qajet. Últtyq ar-namysty qorghaghany ýshin boyjetkender men bozbalalar totalitarlyq mashina tarapynan sanaly týrde ozbyrlyqtyng qúrbanyna ainaldy. «Jeltoqsannyn» jýzge juyq qatysushylary sottalyp, belgili bir merzimge týrmege qamaldy, myndaghan jastar tehnikumdardan, joghary oqu oryndarynan quyldy, júmystan alastatylyp, it qorlyqta qughyngha úshyrady. Osynyng kesirinen qanshama taghdyr tәlkekke týsti, qyzmettik baspaldaq toqyrady nemese bilim ala almauyna baylanysty olardyng kópshiligi jaqsy ómir sýru baqytynan qol ýzdi, óz qabiletin shyndau mýmkindiginen aiyrylyp, ýmiti ýzildi, aqyrynda otbasyn әleumettik jәne materialdyq túrghydan qamtamasyz ete almady.

Búl olardyng Tәuelsizdik ýshin jeke qúrbandyghy boldy.

Biz Tәuelsizdikti alyp bergen Jeltoqsannyng orasan zor ýlesin layyqty baghalau ghana emes, sonymen birge onyng batyrlaryna qogham qaryzyn qaytarugha mindettimiz. Tәuelsizdik alghan kýnnen beri Preziydent jәne Respublika basshylyghy Jeltoqsangha qatysushylardy aqtau, jazyqsyz sottalghandardy әleumettik qorghau jәne oqighagha әdiletti qúqyqtyq bagha beru turaly auqymdy shara atqaruda.

Osy kýni el Tәuelsizdigining 20 jyldyghy qarsanynda atalghan júmysty joghary dengeyge kóterip, Jeltoqsannyng shynayy maghynasyna say jalghastyru qajet dep sanaymyz.

Jeltoqsan faktorynyng halyqaralyq dengeyde moyyndalyp qana qoymay, dәleldengenin eskere kele, ótken úrpaqqa taghzym, bolashaqqa baghdar ala otyryp JELTOQSAN KÓTERILISINING 25 JYLDYGhY KOMIYTETI ÚSYNADY:

 

1. Jeltoqsangha búrynghy KSRO-nyng totalitarlyq jýiesin talqandaudyng bastamasy jәne Tәuelsiz Qazaqstannyng dýniyege keluining alghysharty retinde sayasiy-qúqyqtyq bagha beru;

2. 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyn qazaq jәne qazaqstan jastarynyng totalitarizmge qarsy kóterilisi dep resmy tanu;

3. Jeltoqsan kóterilisine qatysushylardyng qúrmetine oray Almaty qalasyndaghy eskertkishting negizinde barlyq oblys ortalyqtaryna eskertkish ornatu, sebebi Almatydan bastalghan bas kóteru elimizding barlyq derlik oblystary men qalalarynda jalghasyn tapty, әri olardy janshu aksiyasy jýrdi;

4. Elimizding tәuelsizdigi ýshin asa manyzdylyghy eskerile otyryp, qazaq halqynyng tarihyndaghy betbúrys oqigha retinde Qazaqstan tarihy oqulyqtarynda Jeltoqsan kóterilisine aiyryqshy mәn berilui tiyis;

 

Qoghamdyq komiytet mýsheleri:

Smaghúl Elubay,

Jazushy, qogham qayratkeri

 

Azat Peruashev,

«Aq jol» QDP tóraghasy

 

Sabyr Qasymov,

Qogham qayratkeri

 

Mәmbet Qoygeldiyev,

Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng preziydenti

 

Beybit Qoyshybaev,

«Ádilet» tarihi-aghartu ortalyghynyng jetekshisi

 

Dos Kóshim,

«Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi

 

Amangeldi Aytaly,

Qogham qayratkeri

 

Aydos Sarym,

«Úly dala» qozghalysynyng teng tóraghasy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3226
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5282