Týrki әlemindegi eng jauger últ qazaqtardyng Resey Imperiyasy bodanynda bolghan shaqtaghy iri әskeriy-sayasy oqighalargha qatysuyn orys tarihshylary 1812 jylghy «Otan Soghysy» jәne 1941-1945 jj. «Úly Otan soghysy» degen әsire sayasilanghan imperiyalyq mýddeni kózdeytin termindermen atap jýr. Eki tarihiy-terminologiyalyq atau da әlemdik tarihnamada mýldem basqasha atalady. 

Alghashqysy – «Europa Halyqtary soghysy» delinse, songhysy – 1939-1945 jyldardaghy «II Dýniyejýzilik Soghys» dep aitylyp jazylady. Tek Resey ghana «ala qoydy bóle qyrquda». Osy «ala qoydy bóle qyrqushylyqqa» Ortalyq Aziya elderin de tartqysy keledi. 

Shyndyghynda sol kezdegi qazaq elindegi jәne Resey men Ortalyq Aziyada túratyn qazaq últynyng 1893-1927 jyldar aralyghynda tughan azamattary eng әueli 1939-1940 jyldardaghy KSRO anneksiyalaghan eldermen bolghan әskery qaqtyghystargha qatysyp, qyzyl imperiyanyng territoriyasyn keneytu operasiyalaryna aralasty. Áskery boryshyn qyzyl әsker qatarynda 1939-1940 jyly óteushiler bolsa, 1940 jylghy orys-fin soghysynyn dәmin tatty. Qazaqtar II Dýniyejýzilik soghysqa ol bastalghan birinshi kýnnen bastap qatysty. Nege biz onyng alghashqy eki jylyn alash júrtyna qatyssyz sóz etuimiz kerek!?

1939-1945 jyldar aralyghynda әskery tútqyn bolghan qazaqtargha «Otanyn satqan opasyz» degen at taghyldy. Óz soldatyn jau qolyna tastaghan KSRO әskery qolbasshylarynyng kinәsi men darynsyzdyghy nege auyzgha alynbaydy!?

Resey tarihshylary batyr babalarymyz qatysqan, qanyn tókken әm jat jerde kóz júmghan, әskery tútqynda azap shekken 1939-1940 jylghy әskery qimyldardy jadymyzdan shygharyp, tek 1941-1945 jylghy Shyghys maydandaghy orys-nemis (kenes-alman) soghysyn ghana әspetteudi bizge janyn sala nasihattauda. IYә, qazaqtar 9 mamyrdy jenis kýni dep emes, 1939-1945 jyldary el aumaghynan tys jerde, tughan otanynan jyraqta kóz júmghan 1893-1927 jyldar aralyghynda tughan qazaqtardyng aruaghyna taghzym etu kýni dep atap ótse, al, 2 qyrkýiekti 1939-1945 jyldary el aumaghynan tys jerde, tughan otanynan jyraqta kóz júmghandar men qan tókkenderdi jalpyúlttyq úlyqtau kýni retinde eske alu dәstýri qalyptasatyn uaqyt jetti. 

Otandyq tarihshylarymyz 1939-1945 jylghy II dýniyejýzilik soghysqa qatysqan qazaq elindegi jәne RF men Ortalyq Aziyada túratyn qazaq últynyng jauyngerlerining әskeriy-tarihy esimdik-әlipbiylik ensiklopediyasyn shygharatyn uaqyt jetti. Sonda biz RF Ortalyq Aziyagha jónsiz tyqpalap otyrghan 1941-1945 jj. «Úly Otan soghysy» degen әsire sayasilanghan imperiyalyq mýddeni kózdeytin úghym-týsiniginen birjola qútylamyz. 

Osy bir últtyq mýddening kýrmeui qiyn mәselesin endi ghana «KSRO shekpeninen shyqqandardy almastyryp» biylikke kelip jatqan «eludegi el aghalary» birjayly etedi degen ýmit joq emes. Búl orayda Parlamentte otyrghan sayasy partiyalardyng deputattary tarapynan 9 mamyrdy «1939-1945 jylghy II dýniyejýzilik soghysqa qatysqandardy eske alu kýni», 2 qyrkýiekti «1939-1945 jylghy II dýniyejýzilik soghysqa qatysqandardy úlyqtau kýni» dep jariyalauy Últ tilegi! Últ tilegi eshqashan ayaq asty bolmauy kerek!

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz