«Adammen onyng bodandyghy turaly emes, bostandyghy turaly әngimelesken lәzim»
Spinoza, HVII ghasyr

Kýz. Jusan anqyghan qazaq dalasy ýnsiz, jan dýniyesi alqam-salqam, ashyq, beyqam jatyr. Osy median dalany erkin, alansyz aralap jýre berging keledi. Qazaqtyng qalghyghan namysy men alabúrtyp órshy almaghan ruhy osy sayyn dalanyng tósinde. Qazaq baqytynyng altyn besigi de, osy úlan-ghayyr dala tórinde ekeni dausyz.
Dala erkin tynystap dem alady; tóskeyinde kóterilgen jenil jel seleu basyn damylsyz terbep túr. Aspan shayday ashyq.
Men Pavlodardan Qaraghandygha shyghatyn dala jolynda jalghyz túrmyn. Ary-beri jýrip jatqan mashina az. Jol qapshyghymnan ylghy ózimmen birge alyp jýretin Abay babamnyng «Qarasóz» kitabyn alyp shyqtym. Kýz kelse de jerding jyluy әli ketpepti. Jusany qalyng túsqa maldasymdy qúryp jaylanyp otyryp alyp, kitap oqugha kiristim.
Joldan kólik ústap, (avtostop) býkil Europany, Reseydi, Sibirdi, Qazaqstandy qyryq jylday emin-erkin araladym ghoy. Qansha adamdarmen tanystym, qanshasymen tabystym. Sonyng kóbi janashyr dosqa ainaldy.
1985 jyldan bastap Europa men Amerikada Mәskeudin, Leningradtyn, Noghaysibirding studentteri kóp jýrdi. Olar jýkshi, audarmashy, ofisiant bolyp júmys istedi. Mihayl Gorbachev temir qúrsauda úzaq jyldar myqtap shyrmalghan eline erkindikting esigin aiqara ashty. Sol ashyq-tesik jatqan esikten alghash bolyp jastar mol serpindi kýshpen Batysqa úmtyldy. Qazir olardyng kóbi Batystyng iri firmalarynda menedjer, bas menedjer, viyse-preziydent bolyp qyzmet atqaryp jatyr. Europa men Amerikanyng qay qalasyna barmasam da, aldymnan sol jigitter men qyzdar shyghady. Qazir olardyng barlyghy da salmaqty, saliqaly, isker adamdar. Aytuly myrzalar men hanymdar desek dúrys bolar. Europa men Amerikada qazir avtostoppen jýruge qatang tyiym salynghan, sonan da meni oqyrmandarymmen kezdesuge, bir qaladan ekinshi qalagha sol ini-qaryndastarymnyng qyzmet kólikteri jetkizip salyp otyrady. Búlardyng ishinde jiyrmagha juyq búrynghy TMD elderining últ ókilderi bar. Áriyne, olargha mening aghylshyn, nemis, fransuz, italiyan, ispan, aghylshyn, yugoslav audarmashylarym men kәdimgi oqyrmandarym qosylady.
Birneshe mashinalar toqtady. Biraq bәri de Qaraghandygha barady eken. Maghan keregi Qarqaraly qalasy edi. Bir pachka altyndatqan «Esse» temeki qorabynyng jartysy bitip, Abay babamnyng da kitabynyng ýshten birin tauysqan kezimde jýirik kýili «Toyota» jenil mashinasy toqtady. Nómiri Reseydiki. Men onyng kele jatqanyn angharmay da qalyp edim. Dәl qasyma toqtaghanda biraq bildim.
– Qayda barasyz? – dep súrady orta jasqa kelgen orys adamy. Kózi ótkir, jýzi suyq eken.
– Qarqaralygha.
– Onda kettik. Biz de sonda bara jatyrmyz.
Qol dorbama kitapty salyp, mashinanyng artqy oryndyghyna jayghastym.
Ýsheumiz birdey temeki tartyp jaylanyp otyrmyz. Jenil muzyka oinap túr. Sonan keyin orys әnderi ketti. Barlyghy da – halyq әnderi. Zamandasym Álibek Dinishev aitatyn orys romanstary da bar. Bir mezgilde Álibekting óz dauysy shyqty. Úiyp tyndap qalyppyz. Aldyda, jýrgizushi jas jigitting qasynda otyrghan sústy jýzdi adam artyna molynan búrylyp:
– Álibek – keremet әnshi. Men onyng әnderin sýiip tyndaymyn. Biraq songhy kezderi ol efirden joghalyp ketti. Nege eken?.. Tanysayyq, mening atym – Nikolay. Myna jas jýrgizushi jigit – Maksiym. Ombydan kele jatyrmyz.
– Mening atym Rollan.
– Qazaqtyng aty emes eken ghoy...
– Fransuzdyng aty.
– Romen Rollangha balap qoyghan ghoy.
– Otyzynshy jyldary Romen Rollannyng shygharmalaryn Kenes Odaghy kóp bastyrghan.
– Kulitovaya figura! – dedi Nikolay.
– Otyz jetinshi jyly Kolymada atylghan qazaqtyng ataqty jurnaliysi, anamnyng aghasy: «Úl tusang atyn Rollan qoy», – dep ótinish aitypty.
Az ýnsizdik ornady.
– Rusiting temekisin kóremisiz?
– Kóreyin.
– Jaman emes. Qazir Rusiting temekisi de, araghy da kóp jóndelip qaldy. Orystan artyq araq jasaytyn, orystan artyq araq ishetin jer betinde halyq joq-au?! – dep kýldi Maksiym.
Qarqaralygha qaray jol kedir-búdyr, soqtyqpaly eken. Biraq kýz aspany astynda dala balbyrap erkin tynystap jatyr.
– Rollan myrza, jas kelgendiki me, qazaq dalasy ylghy týsime enedi. Men Qarqaralyda tudym. Mektep bitirdim. Bizding múghalimder, shirkin, óte sauatty adamdar edi. Naghyz intelliygent dep sol kelmeske ketken ústazdardy aitamyn. Sýiekteri asyl adamdar ghoy. Ózderi qatal da bolatyn. Bizding diyrektor mektepke taqap kelgennen-aq, býkil mektep oqushylary tyna qalatyn. Men әli kýnge deyin bilmeymin, búl qorghanu ma, qúrmet pe?..
– Sabaqqa dayyndalmay kelu bizde joq edi, – dedim.
– Bizde tarih pәnining múghalimi boldy. Ol kisining sabaghyna dayyndalmay keludi biz ózimizge kýnә sanaytynbyz, – dedi Nikolay.
– Siz múghalimder qatal boldy dediniz. Qatal bolghandary dúrys qoy. Biraq olar adal, әdil, qaytulary tez, keshirimshil edi. Mening klass jetekshim institutty endi ghana bitirgen Samar Orazalin degen әdebiyet pәnining múghalimi boldy. Joghary klass oqushylaryna orys tilinen sabaq beretin. Samar aghamyz maghan ýsh jyl sabaq berdi. Toghyzynshy, onynshy, on birinshi klastarda. Sol ýsh jylda biz ol kisimen әlem әdebiyetining klassikterimen emin-erkin aralastyq. Samar aghamyzdyng oqymaghan kitaby joq. Bartolidtyng qalyn-qalyn, tom-tom kitaptaryn klasqa alyp kelip, bizge ýzindiler oqityn. Búnyng bәri Dala halyqtarynyng tarihyn zerdeleytin shygharmalar edi. Qaladan arnayy kelgen KGB-nyng ofiyseri Samar múghalimge: «Balalargha Bartolidty aityp bastaryn ainaldyrma. Oqu josparynan auytqymay oqyt, oqytatyn bolsan», – dep zirkildepti. Ony biz mektep bitirgende ghana estidik. Sonan bastap Samar múghalim mektepke Bartolidtyng qalyng kitaptaryn әkelmeytin boldy. Biraq, Bartolidtyng sózderin ýiden arnayy jeke paraqtargha jazyp әkelip oqityn.
– Ol múghalim tiri me? –  dep súrady Nikolay.
– Tiri. Biraq kórmegenime kóp jyl ótti. Bir keng otyryp ashyq sóileskim keledi-aq.
– Jaqsy-aq jan eken. Siz mektep bitirgeli qyryq bes jyl ótipti. Sodan beri esinizden shyqpay, bir syrlasyp otyrar kesh tileysiz. Búl keremet... Men FZO-ny bitirgeli on jyl ótti. Bir múghalim esimde joq. Bizding múghalimderding basy bar, jany joq bolady ghoy deymin. Tokari stanogyn oqytatyn múghalimde qay bir es bar deysin? – dedi Maksiym.
– Olay deme, jas dosym. Áriyne, sender, zaman azghan kezde ómirge kelgensinder. Tәrbie sabaghyn jýrgizetin nemis múghalimi Fridrih Zeyferdti men eshqashan esimnen shygharghan emespin. Tokari, slesari stanoktarynda júmys isteudi, aghashtan oiyp búiym jasaudy sol kisiden ýirendim. Sol kisi. «Balalar, ýirenuden jalyqpandar. Qazaqtyng jaqsy maqaldary bar: «Ónerdi ýiren, ýiren de jiyren»; «Jigit segiz qyrly, bir syrly boluy kerek», – dep bastyrmalatushy edi. Qazaq – danyshpan halyq. Týrki әlemining týlekteri ghoy. Kezinde týrkiler birtútas qabyrghaly el bolghan. Attaryn Dunaydan sugharyp, Qara teniz ben Orta tenizde shomyldyrghan. Germaniyany aitpay-aq qoyayyn, sonau Londongha ýlgi kórsetken. Senderding әjelering sýt qosyp beretin qyzyl qonyr shay bar emes pe?.. Aghylshyndar da shaydy sýtpen ishedi. Týrkiler ýiretip ketken».
Eger Týrkiler sonday keremet halyq bolsa, onda nege tarih kitabyna jazbaydy?  – dep jamyray súrasamyz.
«Qúdaydyng saghaty kelgende jazylady. Nemisting ghalymdary ony XVII-XIX ghasyrlarda jazghan. Tek qana Kenes tarihy jazbaydy.  Úly halyq – orys halqy. Sóz qysqa. Oy tolyq. Biraq, aqiqattyng jenbeytin kezi bolmaq emes. Qúdaydyng saghaty soqsyn de. Sonda bәri de ornyna keledi», – deytin.
Biz kelesi jyly oqugha kelgende Fridrih Zeyfert bolmay shyqty. Bireuler aitty, qalagha kóship ketti dep, bireuler aitty, jyndyhanagha salypty dep. Men de, Rollan myrza, sol Zeyfert ústazymmen syrlasqym keledi-aq. Týrmeden shyqqanyma bir ay ghana boldy. Osy bir aida Rusiti birtalay aralap shyqtym, – dep bógeldi Nikolay. Temeki tútatty. Biraz ýnsiz otyrdy. Nemisterding bәri Germaniyagha kóship ketipti. Ókinishti. Qazaqtardy shyn jýrekterimen qadirleytin nemister boldy. Orystar óz qadirin de, ózgening qadirin de bilmeytin halyq qoy. «Orys imperiyasy», – dep shirenemiz. Ol imperiya ne tyndyrdy? Týk te tyndyrghan joq. Ózge elge ýlgi bolar, bir is tyndyra almady, tipten óz patshasyn da saylay almay qor boldy ghoy. Búrynghy Kenes elindegi nemisterding 90 payyzy Germaniyada. Sol nemisterding derevnyalary qanday jarasymdy, súlu edi. Kórse kóz toyatyn, tipten olar derevnya emes, shaghyn qalalar edi ghoy. Sheber, ústa, enbekqor halyq – nemis halqy. Eriksiz qúrmetteysin. Aqyldary ýshin, enbekqorlyqtary ýshin, adamgha degen bauyrmal kónilderi ýshin. Olar әldekimderdey kýndiz betinnen sýiip, týnde qoradaghy sauyp otyrghan jalghyz siyryndy úrlap әketpeydi.
– Nemis halqy túrghan jerde qashan da tәrtip pen tәrbie boldy, – dedi Maksiym.
– Rollan myrza, Qazaqstandaghy nemisterding barlyghy qazaqsha sóiledi. Zeyferd múghalim qazaqtyng maqal-mәtelderin kez kelgen qazaqtan artyq biletin. Al qazaq dalasynda tórt ghasyr túrghan orystardyng bireui de, qazaqsha sóiley almady. Solar qazir orysshany dúrystap jaza da almaydy.
– Nikolay, sen babalarym qazaqsha jaqsy bilgen dep eding ghoy. Ózing de sóiley alamysyn?
– Olar biregeyler ghoy. Kónening kózi edi, – deydi qazaqtyng sóz tanityndary, – dep qazaqshalady Nikolay.
Men Nikolaydy tanyrqap ta, qyzyqtap ta, tang qalyp ta tyndap otyrmyn.
Kósilgen qazaq dalasynyng tura ortasynda kele jatyrmyz. Taqtayday jazyq dala. Alystan qarauytyp Qarqaraly qyrattary kózge ilindi.
Qaytyp sóz qozghamadyq. Árkim óz oiymen ózi jeke qalypty. Men edәuir qalghyp ta aldym. Mashina toqtaghanda ghana oyanyp ketip edim.
– Sәl ayaq jazyp alayyq. Birden auylgha kiruge jýrek daualamay túr, – dedi Nikolay. – Men múnda bolmaghanyma tura otyz jyl tolypty.
Nikolay qolyn artyna salyp, úzap jýrip barady. Basyn jerden kótermey, ayaghyn aqyryn eppen basady.
Tura qarsy aldymda, tóskeyinde qaulap shyrsha ósken Qarqaraly biyigi túr.
Alysqa úzap, saghym qúshaghyna oranyp bara jatqan Nikolay, saygha týsip kórinbey ketti.
– Jýr, artynan barayyq! – dedi Maksiym.
– Qazir qaytyp keledi. Tughan jerin saghynghan ghoy, jýregi daualamay, berekesi qashty bilem, – dep toqtau aittym.
Men de erkin seruenge kóshtim. Maksim mashinasyn shúqylap, óz jónimen ózi qaldy.
Bir sauyn uaqyt ótkennen keyin, Nikolay qayta oralyp, mashinagha taqady.
– Anany qara! Qasqyr! – dep dauystady Maksiym.
Nikolaydyng sonyn ala ýsh qasqyr shoqytyp kele jatyr eken. Mashinadan qiys, Batysqa, biyik taulardyng qoynauyn betke alyp barady.
Maksim mashinanyng jýk salarynan bes atar myltyqty alyp shyghyp, asyghys oqtay bastady.
– Maks, tiyme olargha. Tasta myltyghyndy! – dedi Nikolay.
– Men ýsheuin de lezde qaghyp týsiremin, – dep búlqyndy Maksiym.
– Tart! Tasta myltyghyndy!  – dep aqyrdy Nikolay.
Sústy jýzi súrlanyp, kókshil kózderi janyp túr edi.
– Jaqsy... Qoydym... Boldy.., – dep kýmiljidi Maksiym.
– Myna jerge kilem әkelip tóse, –  dedi Nikolay.
Qasqyrlar qalay lezde payda bolsa, solay lezde sayyn dalagha sinip joghalyp ketti.
Ýlken kórpe ýstine maldasyn qúryp otyrghan Nikolay sileyip, úzaq ýnsiz qalghan. Barghan sayyn maghan Nikolay únay bastady, barsha yqylasymmen qimyl-qozghalysyn, sóilegen sózin, oy ayasyn zerdelep otyrmyn. Sonshama qarapayym, keng pishilgen mol minezdi adam, yza bolsa, bas bermeytin asauday aspangha shapshidy eken. Eki kózi ottay janyp, Maksimge atylatyn qasqyrday qaraghanda kisinin, jýregi múzdap sala berdi.
– Maks, tamaq әkel!
– Sizden búiryq tosyp túrmyn ghoy. Kәzir bәri dayyn bolady. Araq әkeleyin be?
Nikolay sәl mýdirip baryp:
– Ákel, әkelmegende qaytesin?! Tughan topyraqqa ayaq basugha batylym jetpey jýreksinip túrgham joq pa, bauyrym?!
– Elde otyz jyl bolmasanyz, әriyne, auyr, – dedim. – Búnda tughan-tuys bar ma edi?..
Nikolay ýndemey otyryp baryp:
– Búnda molalar ghana bar, – dedi kýrsinip. Búl jerden orystar kóship ketkeli kóp boldy ghoy. Býgingi kýngi kóshpeli halyq – orys halqy. Endi ne qylasyz? Keliniz, mynany alyp qoyayyq.
Biz staqan soghyspastan mol qúiylghan araqty iship qoydyq. IYesiz qalghan molalar ýshin ishkenimizdi ýsheumiz de bilip otyrmyz.
– Dala tósinde iyesiz qalghan molalardan auyr ne hal bar dep oilaysyz? Mening atalarym Qarqaralygha túnghysh shirkeu soqtyrghan. Sol shirkeuding popy – iyesi bolghan. Týrmede sol molalar týsime jii endi. «Týrmeden shyqsam, babalarymnyng basyna baram» degen uәdem bar edi. Mening jol saparymnyng jalghyz syry – osy, Rollan myrza. Jýrekti sabyrgha jengizip, sap-sap kónilim, sap kónilim dep baryp qozghalarmyz. Sizdi qayda aparyp salayyq? – dedi taghy da qazaqshalap.
– Erteng jana tehnikalyq uchiliyshe ashylmaq. Sonyng qasynda qalamyn.
– Al men tura babalarymnyng beyitining basyna tartamyn, – dedi. Sosyn Nikolay oilanyp otyryp baryp: – Koroliderge, patshalargha, handargha eskertkishti kóp ornatqan. Ádili qara jerde biraq eskertkish ornatu kerek edi. Araqtyng avtoryna. Al endi qozghalayyq, jigitter. Jol jýrseng qysqarady.
– Men Sizge erip beyitke barar edim, biraq, Siz ol jerde jalghyz qalyp, jýreginizdegi qayghy-sherdi onasha aitqynyz keledi ghoy. Kóp jylghy arman-kýiik qoy jýrektegi. Sizge bóget jasamayyn, – dedim.
– Rahmet. 
Audannyng ortasyna kelgende men mashinadan týsip jatyp qaltamnan vizitkamdy alyp, Nikolaygha úsyndym. Maksim ekeuine alghysymdy aittym. «Endi qaytyp týrmege jolamanyz. Bostandyqqa ne jetsin»? – dedim.
Nikolaydyng sústy jýzine meyirim núry úyalap, kýlimsirep qolymdy qysty.
–Qashan da aman bolynyz. Qúday qalasa, júmyr jerde әli talay kezdesermiz, –  dedi Nikolay. Vizitkagha qaramastan, jan qaltasyna sala saldy. Vizitkany mensinbeytin, birbetkey, aitqanynan qaytpaytyn batyl azamat mashina esigin sart etkizip jauyp aldy.
Men búrylyp jýrip ketkende, «toqtanyz» dep dauystady.
– Rusiting temekisinen alyp qalynyz. Prezent bolsyn, – dep jyly jymidy.
Jymiyp túrghan kelbeti óte jarasymdy edi. Ony ózi de jaqsy biletinge úqsady.

Rollan SEYSENBAEV

http://jasqazaq.kz/post/dala-nemese-ies%D1%96z-%D2%9Bal%D2%93-molalar