Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2317 0 pikir 10 Qyrkýiek, 2011 saghat 06:42

Ónirdegi ózekti mәseleler tilshiler qoyghan saualdargha arqau boldy

Elordadaghy «Bәiterek» media ortalyghynda oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV respublikalyq jәne aimaqtyq, qalalyq BAQ ókilderimen kezdesip, baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Shyghystan bastau alghan kóptegen ong ister men iygi bastamalar, oblystyng 20 jylda jetken jetistikteri, Memleket basshysynyng jýktegen mindetterining oryndalu barysy jәne basqa da kóptegen ózekti mәseleler otyrystyng negizgi әngime ózegine ainaldy.

- Bizding eng basty maqsatymyz - Elbasynyng bergen tapsyrmasyna sәikes halyqtyng әl-auqatyn kóteru, jaghdayyn jaqsartu. Býgingi kýnge deyin bizding oblysta kóptegen ister atqaryldy. Respublikada qanday ilgeri basushylyq bolsa, Shyghysta da sonday jaqsy nәtiyjeler bar. Aymaq ekonomikasy songhy jyldary jaqsy damyp, ósip kele jatyr. Naqtyraq aitsaq, keyingi jeti aidyng kórsetkishi boyynsha oblys ekonomikasynyng ósu qarqyny 7 payyzdyn asyp otyr, - dep sózin bastaghan oblys Ákimi aqparat qúraldary qyzmetkerlerine ónirding qazirgi ahualy men atqarylghan qyruar ister jayynda qysqasha tanystyrdy. Baspasóz jiyny barysynda sonymen qatar «Demokratiya saltanaty», «Shyghys shynary» atty tamasha kitaptardyng túsaukeser saltanaty bolyp ótti.

Búdan keyin jurnalister ózderin tolghandyrghan mәseleler boyynsha súraqtaryn qoydy. Ónirimizge qatysty ózekti saualdardyng bir parasy men oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG bergen jauabyn oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

Elordadaghy «Bәiterek» media ortalyghynda oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV respublikalyq jәne aimaqtyq, qalalyq BAQ ókilderimen kezdesip, baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Shyghystan bastau alghan kóptegen ong ister men iygi bastamalar, oblystyng 20 jylda jetken jetistikteri, Memleket basshysynyng jýktegen mindetterining oryndalu barysy jәne basqa da kóptegen ózekti mәseleler otyrystyng negizgi әngime ózegine ainaldy.

- Bizding eng basty maqsatymyz - Elbasynyng bergen tapsyrmasyna sәikes halyqtyng әl-auqatyn kóteru, jaghdayyn jaqsartu. Býgingi kýnge deyin bizding oblysta kóptegen ister atqaryldy. Respublikada qanday ilgeri basushylyq bolsa, Shyghysta da sonday jaqsy nәtiyjeler bar. Aymaq ekonomikasy songhy jyldary jaqsy damyp, ósip kele jatyr. Naqtyraq aitsaq, keyingi jeti aidyng kórsetkishi boyynsha oblys ekonomikasynyng ósu qarqyny 7 payyzdyn asyp otyr, - dep sózin bastaghan oblys Ákimi aqparat qúraldary qyzmetkerlerine ónirding qazirgi ahualy men atqarylghan qyruar ister jayynda qysqasha tanystyrdy. Baspasóz jiyny barysynda sonymen qatar «Demokratiya saltanaty», «Shyghys shynary» atty tamasha kitaptardyng túsaukeser saltanaty bolyp ótti.

Búdan keyin jurnalister ózderin tolghandyrghan mәseleler boyynsha súraqtaryn qoydy. Ónirimizge qatysty ózekti saualdardyng bir parasy men oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG bergen jauabyn oqyrmandar nazaryna úsynyp otyrmyz.

«Habar» agenttigi:

- Jaqyn keleshekte ónirde salynatyn densaulyq saqtau, bilim beru salalarynyng nysandary turaly aita ketseniz? Mektep oqushylaryna bal beru jaghy qalay jýzege asyryluda?

- Ókinishke qaray bizding oblysta 28 mektep, 34 auruhana apattyq jaghdayda túr. Bizding eng birinshi maqsatymyz - osy ghimarattardyng ornyna janasyn salu. Apattyq mektepterding ornyna biyl janadan 28 bilim oshaghyn saludy bas-taymyz, oghan jergilikti budjetten 4 mlrd. tengege juyq qarjy bólindi. Al endi densaulyq saqtau salasyna kelsek, qazirgi uaqytta bizde 11 nysannyng qúrylysy jýrip jatyr. Sonday-aq jyljymaly dәrigerlik keshenning bireui Ayagóz qalasynda halyqqa qyzmet kórsetude. Oblys aumaghynda Óskemen men Semey qalalarynda ghana bar diagnostikalyq ortalyqtardyng ónirlik bólimshelerin keleshekte audandarda ashudy kózdep otyrmyz.

Bal jóninde aitar bolsam, memle-ketimizding bolashaghyn oilasaq, hal-qymyzdyng densaulyghyn oilauymyz kerek. Meninshe, elimizdegi baldyng 80 payyzgha juyghyn óndiretin Shyghys Qazaqstanda mektep oqushylaryna eng kem degende 10 gramnan bal beru onsha qiyn sharua emes. Bizding oblystyng brendi osy - bal men maral sharuashylyghy. Búl eki salany damytu ýshin arnayy baghdarlama qabyldadyq, soghan sәikes byltyrdan beri budjet esebinen oqushylargha 10 gramnan bal bere bastadyq. Búl júmys ary qaray jalghasyn tabady. Oghan qosa biz atalghan eki salany órkendetu ýshin jergilikti budjetten subsidiya beremiz. Qazir biz Ýkimetke búl úsynysymyzdy aittyq, zangha ózgerister engizilude. Keleshekte baldy sportshylar men nauqas adamdargha da beru jaghy qarastyryluda.

«Qazaqstan» últtyq telearnasy:

- Shyghysta turizmdi damytuda qanday is-sharalar jýrgizilude, infraqúrylym mәselesi qalay sheshimin tauyp jatyr? Ekoturizmning jaghdayy qalay?

- Turizmdi damytu ýshin aldymen infraqúrylymdy, sonyng ishinde joldardy jaqsartu kerek. Bizding aimaqta-ghy tabighaty әsem Katonqaraghay, Kýrshim, Zyryan siyaqty audandardyng joldary kóbinese asulary kóp, búralany qiyn, tauly bolyp keledi. Memleket basshysynyng tapsyrmasymen býginde biz osy qiyn joldardy jóndeumen ainalysyp jatyrmyz. Elimizdegi ghana emes, Aziyadaghy shipaly jerding biri sanalghan Rahman qaynaryna baratyn 37 shaqyrym jolsyz jerdi jóndeuge qarjy bóldik, keler jyldan bastap qolgha alamyz. Sonymen qatar turizmdi órkendetuge qa-jetti basqa da mәseleler nazarda.

Ekoturizm salasy boyynsha otandyq jәne sheteldik mamandarmen birlesken tiyisti júmystar atqarylyp jatyr. Búghan biz mektep oqushylary men joghary oqu oryndarynyng studentterin tartudamyz.

«Habar» agenttigi:

- Maral sharuashylyghynyng bý-gingi hal-ahualy qalay, týz hayuan-darynyng sany artyp kele me? Panty ónimderining jay-kýii turaly da aita ketseniz.

- Óte oryndy saual. Ókinishke qaray, songhy uaqytta maraldar sany kemip ketti. Oghan sebep - qarjylyq daghdarys pen ónimderge degen tútynushylar tarapynan súranystyng tómendeui. Býginde Shyghys Qazaqstan aimaghynda shamamen 15 mynnyng tónireginde ghana maral qalghan, alayda songhy kezderi osy salagha kórsetilgen materialdyq qoldaudyng arqasynda maral basynyng sany azdap bolsa da ósip keledi. Biyl budjetten 24 mln. tengedey subsidiya qarastyrsaq, ekinshi jaghynan asyl túqymdy sharuashylyqtargha manyz berip otyrmyz.Qazir tórt asyl túqymdy maral ósiretin sharuashylyq júmys isteydi. Al onyng ónimderin óndeytin kәsiporyndargha kelsek, dәl qazir tórteui istep túr. Biraq búnyng ózi jetkiliksiz, kәsiporyn ónimderining týrlerin kóbeytu qajet.

Euraziya últtyq uniyversiytetining aqparattyq ortalyghy:

‑ Keyingi eki‑ýsh jylda Euraziya últtyq uniyversiytetine tapsyryp, oqityn shyghysqazaqstandyq jastar qatary artyp keledi. Soghan baylanysty oblystan bizding uniyversiytetke arnayy granttar bóline me?

- Negizi, Shyghystyng jastary óte bilimdi. Sonau kenes zamanynan beri jalghasyp kele jatqan dәstýr desek te bolady, Shyghys Qazaqstannyng bilimi әrqashan da joghary bolatyn. Qazir de solay. Múny sizderding oqu oryndarynyzdy basqaratyn Erlan Sydyqov jaqsy biledi. Bәlkim, sodan da shyghar, kópshilik jastarymyzdyng Euraziya uniyversiytetine tapsyruy. Jalpy, biz jylyna eki jýz grant bólemiz, olardyng kóbisi múghalimder, dәrigerler jәne tehnikalyq mamandar dayarlaugha ózimizding jergilikti jerdegi uniyversiytetterge ghana beriledi. Al endi sizding saualynyz boyynsha keleshekte oilanyp kóremiz.

«Núr Astana» gazeti:

‑ Ótken qysta halyqty әbigerge salghan Semeyding jylu problemasy qalay sheshilude? Respublika-lyq manyzy bar Ayagóz-Zaysan ba-ghytyndaghy tozyp ketken tas jol jóndele me?

- Semeyding jylu mәselesi ejelden beri sheshimin tappay jýrgen týitkilderding biri bolatyn. Sebebi, ondaghy jylu ortalyqtary ótken ghasyrdyng 36-48-jyldary salynghan. Osynshama uaqyt qyzmet kórsetken ortalyqtardy qansha jerden jóndegenmen eshtene shyqpaydy. Ol jerlerge tek janadan jylu ortalyqtaryn salu kerek. Osy orayda Memleket basshysynyng tapsyrmasymen Ýkimet Semeyding materialdyq bazasyn nyghaytu jóninde arnayy qauly qabyldaghan. Soghan sәikes memleketten qarjy bólinip, Semeydegi №1 jylu ortalyghynda eki bu qazandyghy janadan salyndy. Jylu qúbyrlary da jóndelude. Biyl respublikalyq budjetten 7 mlrd. tenge, oblystyq jәne qalalyq qazynadan 2 mlrd. tenge bólingen. Osylardyng barlyghy sol jaghalauda jýzege asyp jatqan sharualar, al endi ong jaghalauda janadan jylu ortalyghyn salu mәselesi basy ashyq kýiinde qalyp otyr. Oghan әzirge qarjy tabylmauda. Tiyisti qarajat beretin investorlar da joq bolyp túr. Degenmen, aghymdaghy jyly Semeyde byltyrghyday problema tumauy kerek. Dayyndyq sharalary oidaghyday jýrgizilude.

Odan basqa jylu qabyldaytyn kópqabatty túrghyn ýilerding әbden eskirip bitken jylu jýielerin janartu baghytynda birqatar auqymdy ister atqarudamyz. Aytalyq, túrghyn ýilerdi termojanghyrtu baghdarlamasy ayasynda Semey men Óskemende 70 ýige tolyq jóndeu jasalyp jatyr.

Ayagóz ben Zaysan arasyndaghy tas joldy qúryp ketti deuge kelmeydi. Óitkeni oghan biyl jóndeu júmystary jýrgizilgen, búl kelesi jyly da jalghasady.

«Qazaq» radiosy:

- Shyghys Qazaqstannyng býgingi ekologiyalyq ahualy qanday? Ónir-degi ýdemeli industriyaldy-innova-siyalyq damu baghdarlamasy qalay jýzege asyryluda? Semeydegi mashina qúrastyru zauytynyng qazirgi jay-kýii qalay?

- Oblystyng ekologiyalyq jaghdayyn jaqsartu maqsatynda birqatar ister tyndyrylghan. Atap aitsaq, Óskemende «Qazaqmys» kompaniyasynyng kómegimen alyp kәsiporyndardyng syrtqa shygharyp jatqan gazdaryn saghat sayyn zerttep, baqylap, monitoring jasap, qarapayym halyqqa jetkizip otyratyn arnayy ortalyq ashyldy. Qazir qalanyng toghyz jerine olardyng anyqtau qúral-jabdyqtaryn qoydyq, keleshekte olardyng sanyn kóbeytu oiymyzda bar. Onyng ýstine qoghamdyq úiymdardan qúrylghan arnayy komissiyamyz bar, osynyng bәri - ekologiyany tazartugha arnalghan is-sharalar. Múnymen toqtap qalmaydy, aldaghy uaqytta da júmystar jalghasyn taba beredi.

Al industriyaldy-innovasiyalyq jobalar turaly aitsam, oblysta qúny 605 mlrd. tenge túratyn barlyghy 37 joba qabyldandy. Osynyng byltyr qúny 137 mlrd. tenge túratyn 12-si iske qosyldy, boljam boyynsha jyl sonyna deyin búlardan 97 mlrd. tenge qarjynyng ónimi alynyp, budjetke 7 mlrd. tenge shamasynda salyq týsip, 1,5 myng jana júmys orny ashylady dep josparlap otyrmyz. Biyl jospargha sәikes qúny 47 mlrd. tenge bolatyn 13 kәsiporyn iske qosyluy tiyis.

Semey mashina jasau zauytynda
belorustarmen birigip traktor qúras-tyrsaq, biyldan bastap tirkemeler men shópti nyghyzdaytyn tehnikalar shygharylady. Al ekinshi zauytta kәris kompaniyasymen birge avtobustar shygharylady. Búl eki kәsiporynnyng da júmysy jaman emes, óitkeni olardyng tauarlaryna súranys bar.

Serik Ábilhan, arnayy «Abay.kz» aqparattyq portaly ýshin.

Astana qalasy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475