Beysenbi, 7 Shilde 2022
Aqmyltyq 4655 13 pikir 14 Mamyr, 2020 saghat 12:13

Bir kýndik emes, myng jyldyq sharalardy ótkizu kerek!

Biyl qazaqtyng úly aqyny Abay Qúnanbayúlynyng tughanyna 175 jyl toldy. Osyghan oray el biyligi Bas aqynnyng mereytoyyn dýrkiretip ótkizemiz dep sheshken. Sol ýshin budjetten 3 mlrd tenge bólip, bir jylda 500-ge juyq is-shara ótkizudi josparlaghan. 

Biraq tútas әlemge taralghan koronavirus pandemiyasy búl jospardy jelge úshyrdy. QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi úly aqynnyng mereytoyy ayasynda ótetin birqatar sharany qysqartypty. Sol ýshin mereytoydyng budjeti 1,9 million dollargha qysqarghan kórinedi. Endi әu basta Abay toyy ýshin bólingen 7,2 mln. dollardyng (3 mlrd. tenge) ornyna 5,3 mln. dollar (2,36 mlrd. tenge) júmsalady eken.

Ministrlikting esebinshe, jeti respublikalyq is-sharanyng kýshi joyylghan. Taghy birqatary onlayn rejimge auysqan. Qysqarghan sharalar qatarynda «Abay әlemi» opera jәne balet festivali («Abay әlemi»), «Men Abaydy oqimyn» halyqaralyq slet qatysushylarynyng merekesi, Qazaqstan halqy Assambleyasy ókilderining Abaydyng tughan jeri men Qazaqstannyng basqa ónirlerge arnalghan ekspedisiyasy bar.

Búl sharalardy onlayn formatta ótkizu mýmkin bolmaghan kórinedi. Sóitip úiymdastyrushylar atalghan sharalardyng kýshin joyyp, 700 mln. tenge kóleminde qarajat ýnemdegen bolypty. Búl qarajat budjetke qaytarylady eken.

Endigi mәsele, osy 700 mln. tengeni keri qaytaru ne ýshin kerek boldy? Bizding biylik ýshin «týkke túrghysyz» az qarjy budjetting býiirin toltyrmasy sózsiz. Qazaq shendilerining az aqshamen kóp júmys tyndyrudy bilmeytini búrynnan belgili. Alysty aitpaghanda, koronaviruspen kýreske elden erek bolyp 6 trillion tenge júmsap otyrmyz. Endeshe budjet qarjysyn júmsauda «tәbeti» erekshe qazaq biyligi basqa-basqa Abay toyyna kelgende nege ýnemshil bola qaldy? Ýlken úranmen bastalghan mereytoydy últtyq iydeologiyanyng sara jolyna ainaldyryp әketuge ne kedergi?..

Jalpy biylik iyeleri Abay toyyn qalay toylaudy týsinbegen de sekildi. Sol bayaghy kóne sýrdek konferensiya, esh paydasy joq ekspedisiya, topyrlap jiylyp, jattandy jinalystar ótkizu, jogharygha «múzday» etip esep beru...

Koronavirus keldi de múnyng bәrin toqtatty. Múnday esh paydasy joq jiyn-toylardyng ótpey qalghany da dúrys boldy deging keledi, keyde...

Úiymdastyrushylar jyl basynda mereytoydyng josparyn tanystyrghanda-aq, «qoyannyng ózin kórip, qaljasynan týnilgen edik». Mәdeniyet jәne sport ministrligining viyse-ministri Núrghisa Dәueshov ataghan is-sharalar tizimine qarap «búl toydyng búrynghy toylardan ózgeshe bolmaytynyn» angharghanday bolghamyz:

«Biyl osy mereytoy ayasynda 500-ge juyq is-shara ótkizu josparlanyp otyr. Olardyng ishinde iri halyqaralyq jәne respublikalyq qoghamdyq manyzy bar, ghylymi, aghartushylyq is-sharalar, konferensiyalar, simpoziumdar, plenerler, dóngelek ýstelder, synyp saghattar, poetikalyq jәne әdeby konkurstar, baspasóz turlary jәne ózge de is-sharalar bar», - degen edi Dәueshov.

Qalay kóniling qalmaydy? Preziydent bastap, ózgeler qostap otyrghan úly toydyng manyzdy sharalary mynaday bolsa. Sol bayaghy fleshmob qúmar shendilerding tar shenberdegi túrlausyz, bayansyz eseptik jinalystary ghana. Mynaday is-sharalar koronavirus bolmaghan kýnning ózinde býgin bar, erteng joq bolar edi.

«Men Abaydy oqimyn» degen úranmen bes adamgha aqynnyng ólenin jattatqannan ne útamyz, bar-joghy belgisiz Qazaqstan halqy Assambleyasynyng ókilderin Abaydyng tughan jerine ekspedisiyagha aparudyng ne paydasy bar? «Jetektegen tazy týlki almaydy». Janaghy konkurs ýshin jattatqan eki óleng erteng úmytylady, ózderining kim ekenin anyq bilmeytin assambleya mýshelerine Abay jerin aralaghannan aqyl kirmeytini anyq. Endeshe múnday sharalardy koronavirussyz da ótkizbegen jón emes pe?!

Koronavirus kedergi keltire almaytyn, bir kýndik emes myng jyldyq sharalar kóp qoy. Áu basta solardy josparlau kerek edi. Abaydyng mereytoyy ótedi degennen bastap aqsaqaldar, ghalymdar úsynystaryn aitty. Preziydentting ózi mәn berip, respublikalyq dengeyde ótkeli jatqan mereytoydan paydalanyp últtyq iydeologiyanyng qalyptasuyna kýsh salayyq dedi. Osy toydyng arqasynda Abaydyng úly parasatyn jalpyúlttyq iydeologiya dengeyine kótereyik dedi.

Abay ilimin mektep qabyrghasynan bastap terendete ýiretip, Abaytanu kurstaryn bilim beruding altyn qazyghyna ainaldyru úsynyldy. Álippeni birese qúrytyp, birese qaytaryp jýrgen, mektep oqushylaryna ýiretetin týk tappaghanday jynystyq sauat ashu sabaghyn ótemiz dep jýrgen, uniyversiytette Qazaq tarihyn 1991 jyldan bastaymyz dep jýrgen bilim salasyn Abay ilimimen dúrys jolgha salu kerek edi.

Últty úiystyra alatyn últtyq iydeologiya jasaymyz desek, kimge senerin bilmey, әr kimge, әr dinge, әr tilge jәutendegen qazaqty úly Abayymen qauyshtyramyz desek, ministr auysqan sayyn jasalatyn jalghan reformagha «toyghan» bilim salasyn bir izge salamyz desek, býkil halyq nazar audaryp otyrghan Abay toyyn oryndy paydalanar edik. Múnday iygi sharalargha koronavirus ta kedergi jasay almas edi...

Ony az deseniz, úly aqyn tuyp-ósken ónirding auyr ekologiyalyq ahualyna nazar audaru kerek edi. KSRO-nyng qandy qylmystarynyng biri, qazaqtyng qasireti - Semey poligony osy aimaqta ornalasqan. Yadrolyq synaq alanyna ainalghan aimaqta ómir sýrip jatqan halyqtyng densaulyq mәselesi әli tolyq sheshilgen joq. Yadrolyq synaqtan japa shekken ónir túrghyndaryna kómekti kóbeytip, aimaqtaghy poligon zardaptaryn tolyqtay joyamyz dese qazaq biyligining qolyn kim baylap otyr?

Qarjyny salsang osynday iske sal. Joqtan tapqanday sýiinshilep budjetke qaytarghan janaghy 700 mln. tenge ghana emes, EKSPO ótkizuge júmsaghan 565,1 mlrd. tengendi biraq salsang da jarasady.

Bizding biylik aqyldy bolsa, yadrolyq synaq alanynyng zardabyn joyyp, búrynghy túmsa tabighatty qalpyna keltirsin. Sol ónirdegi halyqtyng talap-tilegin týgel oryndasyn. Assambleya ókilderin Abaydyng tughan jerine aparaghysy kelgen eken, endeshe dәl osy Semey poligonyna alyp barsyn, qazaqtyng nanyna toyghan assambleyalyqtar, qazaqtyng zaryna ne der eken?

Abaydy úlyqtau, Abaydyng mereytoyyn toylau - konferensiya, dóngelek ýstel ótkizu emes. Biraq búny týsinetin qazaq biyligi qayda? Eki-ýsh eseptik is-sharamyz ótpeytin boldy, ýnemdelgen az aqshany budjetke qaytardyq dep jerden jeti qoyan tapqanday maqtanyp jýr. Abay jyly Abaydyng eline ýlken ózgeris әkele me degen ýmitimiz aqtalmaytyn sekildi...

Quanysh Qappas

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2309
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1777