BILIM SALASY: Egemendik alghannan keyin últtyq mektepter sany kýrt ósip, memlekettik til ózine tiyesili kenistikti tolyq jaylaydy degen ýmit aqtalmay otyr. Oghan basty sebep egemendik alghan jiyrma jyl ishinde biz últtyq mektepting kulitin qalyptastyra almadyq. Biz әlemdik standartqa kóshemiz dep әurelenip jatyrmyz. Al qazirgi tәuelsiz mektepterdegi qoldanylyp otyrghan jýiemiz kenes dәuirinen qalghan múra. Ony tastaytynday últtyq modeli әli jasalghan joq. Osynyng saldarynan Qazaqstanda qazaq mektepterine degen qúshtarlyq bәsen.
Úsynystarymyz:
- bilim beruding últtyq modelideri jasalyp, bekitilip,qazaq mektepterine reforma jasaluy tiyis;
- memleket qarjylandyratyn bilim beru mekemeleri negizinen memlekettik tilde boluy shart;
- memlekettik oryndar qalalardaghy qazaq balabaqshalaryna degen súranysty birden ótep otyru jaghyn kózdep, jalpy respublika kóleminde qazaq balabaqshalarynyng sanyn arttyrudy josparly týrde jýzege asyruy kerek;
- jalpy bilim beretin qazaq mektepterine memleket tarapynan qamqorlyq kýsheyip, qazaq tilinde belgili bir pәndi terendetip oqytatyn mektepter sany kóptep ashyluy kerek;
- qazaq tilindegi bastauysh mektepter týri, sanaty, mazmúny jaghynan da europalyq standartqa nemese shyghystyq ýlgidegi mektepterge jaqyndamaytyn taza, últtyq sipatta boluy kerek;

BILIM SALASY: Egemendik alghannan keyin últtyq mektepter sany kýrt ósip, memlekettik til ózine tiyesili kenistikti tolyq jaylaydy degen ýmit aqtalmay otyr. Oghan basty sebep egemendik alghan jiyrma jyl ishinde biz últtyq mektepting kulitin qalyptastyra almadyq. Biz әlemdik standartqa kóshemiz dep әurelenip jatyrmyz. Al qazirgi tәuelsiz mektepterdegi qoldanylyp otyrghan jýiemiz kenes dәuirinen qalghan múra. Ony tastaytynday últtyq modeli әli jasalghan joq. Osynyng saldarynan Qazaqstanda qazaq mektepterine degen qúshtarlyq bәsen.
Úsynystarymyz:
- bilim beruding últtyq modelideri jasalyp, bekitilip,qazaq mektepterine reforma jasaluy tiyis;
- memleket qarjylandyratyn bilim beru mekemeleri negizinen memlekettik tilde boluy shart;
- memlekettik oryndar qalalardaghy qazaq balabaqshalaryna degen súranysty birden ótep otyru jaghyn kózdep, jalpy respublika kóleminde qazaq balabaqshalarynyng sanyn arttyrudy josparly týrde jýzege asyruy kerek;
- jalpy bilim beretin qazaq mektepterine memleket tarapynan qamqorlyq kýsheyip, qazaq tilinde belgili bir pәndi terendetip oqytatyn mektepter sany kóptep ashyluy kerek;
- qazaq tilindegi bastauysh mektepter týri, sanaty, mazmúny jaghynan da europalyq standartqa nemese shyghystyq ýlgidegi mektepterge jaqyndamaytyn taza, últtyq sipatta boluy kerek;
- ÚBT-tapsyru kezinde qazaq tilin mindetti pәn retinde engizu kerek jәne odan ýshtik bagha ala almaghandardy JOO-gha qabyldamaudy zandastyru kerek; 
- arnauly tehnikalyq jәne joghary oqu oryndarynda qazaq toptaryn kóbeytu, qazaq tilinde oqulyq jәne oqu qúraldaryn jazatyn ghalymdargha stimul jasau mәseleleri jolgha qoyyluy kerek.

GhYLYM SALASY: Tildi damytu turaly zang jәne ony oryndaudyng joldary jәne t.b. mәselelerdi sheshuding ghylymy negizin әleumettik lingvistikalyq zertteuler anyqtap beretindigi belgili. Ókinishke oray, egemendik alghangha sheyin de, alghannan keyin de til bilimining búl salasy Qazaqstanda oidaghyday damymady. Jeke-jeke zertteuler bolmasa, til bilimine qatysty irgeli zertteuler jýrgizumen ainalysatyn A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynda búl salagha qatysty bólim ashylyp, arnayy keshendi zertteuler jýrgizilgen emes.
Osyghan oray, tómendegidey úsynystarymyzbar:
- ghylymy jobalardy qarjylandyru kezinde qazaq tilining qoghamdaghy qyzmetin qarastyrugha baghyttalghan әleumettik lingvistikalyq, ghylymiy-praktikalyq zertteulerge basymdyq beru;
- tildi zertteytin, oqytatyn týrli mekemelerde jәne oblystyq til ortalyqtarynda memlekettik tilding qyzmetine monitoring jasaumen ainalysatyn әleumettik lingvistikalyq zertteuler jýrgizetin bólimder, júmys toptaryn qúru;
- joghary oqu oryndarynyng әleumettanu jәne sayasattanu mamandyqtarynda oqityn studentterine әleumettik lingvistika pәni boyynsha arnayy kurstargha saghat bólu;
- memlekettik tilding qyzmetin keneytudi tiyimdi qamtamasyz etu ýshin til basqarmalaryna, til ortalyqtaryna jәne memlekettik mekemelerdegi til bólimderine arnayy dayyndyghy bar mamandar dayyndau maqsatynda qazaq filologiyasy fakulitetterine әleumettik lingvistika mamandyqtaryn engizu.
MEMLEKETTIK QYZMET: Áleumettik zertteu nәtiyjelerine sýiensek, memlekettik qyzmetshilerding 90 payyzgha juyghy qazaq últynan bola túra múnda da jaghday mәz emes. Ondaghy jaghdaydy dúrystau ýshin mynaday sharalardy jýzege asyru kerek degen oidamyz:
- Tilderdi damytudyng 2010-2020 jyldargha arnalghan baghdarlamasynda kórsetilgen kestedegi merzimdi saqtau ýshin mekeme basshylary jәne ondaghy Til bólimderi kýsh saluy kerek; 
- memlekettik mekemelerdegi til bólimderi qyzmetshilerdi tilge qatysty zandarmen jәne memlekettik tilding qyzmetin keneytuge, damytugha baghyttalghan basqa sharalarmen ýnemi tanystyryp otyrudy qolgha alulary kerek;
- memlekettik organdargha memlekettik qyzmetke alar kezde ýmitkerding memlekettik tilde isqaghazdaryn jýrgize alatynday dengeyde boluyn negizgi sharttardyng biri retinde resmy bekitu qajet;
- al is basyndaghy mekeme qyzmetshilerining memlekettik tilde is jýrgize alatynday dengeydegi sauattylyqqa jetuine merzimder belgilep, ong nәtiyje bermegen qyzmetshilerge tәrtiptik sharalar qoldanyluy qajet;
- memlekettik mekeme basshylary qyzmetshilerining memlekettik tildi ýirenuine materialdyq jaghday jasauy kerek. Oqu kezinde ailyq jalaqysynyng saqtaluy, arnayy jabdyqtalghan kabiynetter bólu jәne ony elektrondy oqu qúraldarymen jabdyqtau jәne t.b.
Jergilikti atqarushy organdardaghy til bilmeytin qyzmetshilerdi oqytugha memlekettik budjetten qyruar aqsha bólinip keledi. Oblys ortalyqtary men Astana qalasyn bylay qoyghanda Almatydaghy memlekettik qyzmetshilerdi oqytugha bólingen aqsha 2006 jyly 6 mln., 2007 jyly 8 mln., 2008 jyly 14 mln., 2009 jyly 16 mln., 2010 jyly 18 mln-dyqúrap otyr. Biraq nәtiyje onsha mardymdy emes. Memlekettik budjetten shyghyndalghan qarjyny tiyimdi paydalanu ýshin, bizdinshe, mynaday sharalar jýzege asyryluy tiyis:
- Astana, Almaty qalalary men oblystardaghyәkimdikterge qarasty «Til» ortalyqtaryna qyzmetshilerding memlekettik tildi bilu dengeyin anyqtap, zandyq kýshi bar kuәlikter tapsyratyn qúqyqtar beru;
- memlekettik tildi oqytugha shyghyndalghan qarjynyng tiyimdiligin arttyru ýshin memlekettik tildi bilmeytin nemese nashar biletin qyzmetshilerdi til ýirenu kurstaryna qatystyrudy óndiristen qol ýzip oqu jýiesimen úiymdastyru, memlekettik tilde is jýrgize alatyn qyzmetshilerding ózin ýsh jyl sayyn biliktiligin arttyru kursynan ótuge mindetteu;
- ýsh (bastauysh, jalghastyrushy, terendetilgen) dengeydi sәtti ayaqtap, qorytyndy synaqtan 70 payyzdan artyq úpay jinap, memlekettik tilde isqaghazdaryn jýrgizuding biliktilik talaptaryn tolyq mengergendigin rastaytyn kuәlik alghan qyzmetshilerdi materialdyq jaghynan yntalandyru sharalaryn úiymdastyru.
Aldaghy maqsatymyz memlekettik tilde isqaghazdaryn jýrgizudi 100 payyzgha jetkizu bolsa, onda mynaday sharalar qajet:
- әrbir memlekettik mekeme óz salasyna qatysty qoldanylatyn isqaghazdardyng tiptik ýlgilerin anyqtap, әdeby normagha say oryssha-qazaqsha elektrondy núsqalaryn dayyndattyruy tiyis;
- sala-salagha qatysty basqa da әdebiyetterding memlekettik tilge audaryluyna tapsyrystar beru, qarjy shygharyp dayyndatyp jaryqqa shyghuyna әr salanyng mekeme basshylary birinshi kezekte ózderi mýddeli boluy tiyis; 
- sanatyna qaramastan kez kelgen memlekettik mekemedegi shyghys qújattary tek memlekettik tilde dayyndaluyn kýndelikti normagha ainaldyru qajet. 
BAQ: «Gazet halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili», - dep A. Baytúrsynúly beker aitpasa kerek. Memlekettik tilding taraluyna BAQ-tyng әseri óte kýshti ekendigi qazir qatty bilinip túr. Qazaq tilinde taralatyn gazet-jurnaldardyng payyzdyq kórsetkishi әli de tómen ekendigin eskere otyryp, ony kóteruding tómendegidey joldaryn úsynamyz:
- memleketting qarauyndaghy BAQ-tardyng negizinen memlekettik tilde shyghuyn zandy týrde jolgha qon;
- menshik nysanyna qaramastan memlekettik tilde shyghyp, taratylatyn gazet-jurnaldargha resmy qoldaular kórsetu;
- memlekettik tilge kóshken aimaqtardaghy jergilikti atqarushy úiymdardyng baspasóz qúraldary tek memlekettik tilde shyghuyn qadaghalau.   
Qazaq tilining teledidardaghy, radio jelisindegi, jarnamalardaghy kýii de oidaghyday emes. Memlekettik til ózine tiyesili kenistikting jartysyna da tarala almay óz jerinde ógeyding kýnin keshude. Jәne de býgingi kýni naqty sharalar qoldanylmasa, búl kýy talay jyldargha jalghasa bereri sózsiz. Bizding oiymyzsha, telearnalar tolyq memlekettik tilde sóiley bastau ýshin qazaqsha baghdarlamalargha memlekettik tapsyrystardy kóbeytu kerek. Memleketting qarauyndaghy telearnalardyng basshylyghyna bayqau ótkizu jәne ýmitkerlerding arnanyng júmysyn jetildiru boyynsha josparlaryn saraptau arqyly últtyq mýddeni kózdeytin túlghalardy tartu kerek. Sonday-aq, memlekettik tilde ghana taralatyn BAQ-targhaәlemdegi aqparatty birinshi bolyp alu, taratu, útqyrlyq, innovasiyalyq tehnologiyamen qamtamasyz etu mәseleleri jolgha qoyylsa, bir sózben aitqanda, memlekettik tildegi BAQ ózgelerden ozyq túrsa ghana respublikamyzgha memlekettik tilding taraluy, keneni naqty merzimderde jýzege asyryla bastaydy.Sonday-aq, BAQ-tardyng memlekettik tilde aqparat taratuyna naqty kólem belgilep, sonyng oryndaluyn qatang qadaghalap otyratyn pәrmendi memlekettik úiym qajet.
JARNAMA: Ónimdi jarnamalau ýlken shyghyndy qajet etedi. Sondyqtan óz ónimin jarnamalaugha kez kelgen óndirushining shamasy jete bermeydi. Memlekettik BAQ-tarda otandyq ónimderdi memlekettik tilde jarnamalau tegin nemese jenildetilgen baghamen jýzege asyryluy tiyis.
Qazirgi tanda jarnama tilining memlekettik tilde boluy óndirushige de tútynushygha da paydaly. Kóptegen jarnamalardyng qazaqshasy adam ýrkiterliktey bolyp shyghyp jatqandyqtan tauargha degen súranys tómendep, óndirushige ziyan kelip jatqandyghyn dәleldep, jarnamanyng audarma emes, o bastan-aq memlekettik tilde jasaluyna kýsh salu kerek.
Orys tilindegi jarnamagha beriletin mәtin estetikalyq, dizayndik, tildik-emosiyalyq әseri tekserilip, birneshe sarapshynyng talqysynan ótip baryp kópshilikke úsynylady. Al qazaq tili jaghy tek bir audarmashynyng óresimen shekteledi de kóbine onyng tútynushygha әseri jetkilikti bolmaydy. Keyde qazaq úghymyna jat nәrseler jarnamalanady. Mәselen, jana kóship kelgen ýige birinshi mysyqty jiberu, kýieuin úryp qúlatu jәne t.b.
Qazaqtyng tarihynda óleng sóz, poeziya ózining negizgi qyzmetimen qosa, auyzdan auyzgha kóshken kezdegi qúrylysynyn, túraqtylyghyna baylanysty jazu siyaqty tarihy derekterdi de birshama dәl kýiinde ilgeri jetkizip otyrady. Yaghny qazaq ýshin óleng sózding mәni óte zor. Qazirgi jarnamada osy ólen, sheshendik sózderdi, maqaldardy paydalanu jetispey jatyr. Jarnamanyng tek qazaq tilinde jәne qazaq tilining tabighatyna, qazaq últynyng úghymyna say boluynan jarnama berushi  útylmaydy. Qazirgi jarnamalardyng 99 % orys tilinen audarylady. Jәne de kóbine qate, tartymsyz audarylatyndyqtan, azamattardy jarnamalanatyn zatqa yntyqtyrudyng ornyna keri әser tudyrady.
Elimizdegi túrghyndardyng jartysynan artyghy memlekettik tildi biledi. Búl kórsetkish aldaghy uaqytta da óse bermekshi. Jarnama berushiler tauarlarynyng tútynushygha kóbirek tarauyna mýddeli bolghandyqtan jarnamany taza qazaq tilinde jasay bastauy kerek.

B. Seysenbekúly

http://www.mtdi.kz/kz/makalalar/ruxaniat/653