Liyder
Baghzy babamyz: «Kósh bastau qiyn emes, qonatyn jerde su bar. Qol bastau qiyn emes, shabatyn jerde jau bar. Sharshy topta sóz bastau qiyn», - degen eken. Tónkerilgen múhit tolqynynday ózgermeli 21-ghasyrda top jaryp, el bastau onay bolmady. Bir jaghy «ormanday orys», ekinshi sheti «qiqymday qytaymen» irgeles jatqan úlysyn eshkimge kiriptar qylmay, saliqaly sayasat ústay bilu - kemel oidy, kósem minezdi qajet etti. Buyny qataymaghan memleketting әr qadamyn baghyp otyrghan ýy syrtynda kisi kóp. Tabanyng sәl tayyp ketse, ishtey kýletinder qanshama! Elbasynyng jankeshti enbegine taghy bir zer salayyqshy. Almaghayyp uaqytta Egemendi elding bas jibin bekem ústaghan halyqty tyghyryqtan alyp shyqqan qajyrynyng ózi nege túrady.
Baghzy babamyz: «Kósh bastau qiyn emes, qonatyn jerde su bar. Qol bastau qiyn emes, shabatyn jerde jau bar. Sharshy topta sóz bastau qiyn», - degen eken. Tónkerilgen múhit tolqynynday ózgermeli 21-ghasyrda top jaryp, el bastau onay bolmady. Bir jaghy «ormanday orys», ekinshi sheti «qiqymday qytaymen» irgeles jatqan úlysyn eshkimge kiriptar qylmay, saliqaly sayasat ústay bilu - kemel oidy, kósem minezdi qajet etti. Buyny qataymaghan memleketting әr qadamyn baghyp otyrghan ýy syrtynda kisi kóp. Tabanyng sәl tayyp ketse, ishtey kýletinder qanshama! Elbasynyng jankeshti enbegine taghy bir zer salayyqshy. Almaghayyp uaqytta Egemendi elding bas jibin bekem ústaghan halyqty tyghyryqtan alyp shyqqan qajyrynyng ózi nege túrady.
Ras, Tәuelsizdikting alghashqy jyldary halyq qatty kýizeliske týsti. Aldymyzda ekiúday jol túrdy. Bir jaqsysy - Preziydentimiz óz oiyn kórshilerden jasyryp ústasa da, maqsat tútqan joldan tayghan joq. Alysty boljay biletin kóregendigin kórsetip, sonau 1992 jyldyng ózinde-aq Qazaqstannyng tәuelsiz memleket retinde qalyptasuy men damuynyng Strategiyasyn jariyalady. «Qazaqstan - 2030» Strategiyasy sonyng dәleli. Biz býgin elimizding әlem aldyndaghy abyroyy men mәrtebesi, dәuleti men sәuleti say memleketke ainalghanyn osy strategiyadan bastasaq bolady. Alysty boljaghan múnday ómirsheng qújat әlem elderinde neken-sayaq. Tәjirbiyeleri Malayziya, Qytay elderinde ghana qalyptasqan. Alghashy elen-alang shaqta Elbasynyng ózi: «Halqym, osy naryq jolyn tandadym, búl saparda qiynshylyq kóp bolady, tózuge tura keledi. Al nәtiyjesinde biz tiyimdi ekonomikalyq jýie jasaymyz, sonyng negizinde túrmysty jaqsartyp, órkeniyetti elderding qataryna qosylamyz. Men sizderdi osy jolmen jýruge shaqyramyn», degen bolatyn. Sóz-aq desenshi! «Aldymen - ekonomika, sosyn - sayasat» degen damu satysyna ayaq saldy.
Tәuelsizdik jyldary dep osy baghytty berik ústap, ekonomikada irgeli reformalar jýrgizip, halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu men el túrmysyn jaqsartugha satylap bolsa da birtindep qol jetkizdik. Últjandy azamat aldymyzda qanday asular túrghanyn, ol belesterdi abyroymen baghyndyru ýshin ýlken mýdde qajet ekenin sezine bildi. Kýn-týn demey beynet sheguding nәtiyjesinde elimiz órkeniyetting jolyna týsti. Ghasyrgha bergisiz is atqaryldy. Oghan shydaghan da bar, shydamaghan da bar
Sózimiz naqty bolu ýshin dәlelge jýgineyik: 1994 jyly jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim jeti jýz dollardan sәl ghana asatyn. 2011 jyldyng 1 qarashasyna qaray búl kórsetkish 12 eseden artyq ósip, 9 myng AQSh dollarynan asyp týsti. Býginde Qazaqstannyng halyqaralyq rezervi 60 milliard dollargha juyq qarjyny qúraydy. Tәuelsizdik jyldarynda el ekonomikasyna 120 milliard dollardan astam sheteldik investisiya tartyldy. Biz әlemning 126 eline 200-den astam ónim shygharamyz. Últtyq әl-auqat dengeyi jóninen әlem memleketterining reytinginde Qazaqstan ótken jyly 26-satygha ilgerilep, 110 el arasynan 50-shi oryngha kóterildi.
Tәuelsizdik alghan elding reformalary tek ekonomikany damytumen shektelip qalmaydy. Biz ashyq qogham qúryp, liyberaldy demokratiyany tandadyq. Soghan sәikes konstitusiyalyq reforma, sayasy reforma shenberin úlghaytyp, óz baghytymyzdy tandap, tauyp kelemiz. Jýrgizilgen reformalar óz jemisin berdi. Óner, ghylym, bilim jolynda ýlken jetistikterge jettik. Últymyzdyng aituly azamattary әlem sahnasynda óz jetistikterin kórsetudi ýrdiske ainaldyrdy.
Janadan shanyraq kótergen jas memleketting aldynda biyik-biyik asular túrdy. Reformalardy útymdy jýrgizu ýshin ozyq elderding tәjiriybesin ýirenu qajet te edi. Memleket basshysy shyrqau Europagha qúlash úrmay, Aziyada qonsy otyrghan elderge kóz saldyq. Sonyng biregeyi - Malayziya. Elbasy: «Ózining halqy, etnostyq qúramy jóninen jәne basqa da kóptegen ólshemderi boyynsha bizge úqsas edi», - dep aitqany bar. Malayziya býginde Ontýstik-Shyghys Aziyadaghy eng damyghan jәne órkeniyetti, auqatty el. Jәne әlemdegi ozyq tehnologiyaly, elektrondy ónimderdi asa iri eksporttaushy memleket. Malay elining baghyn ashqan Mahathir Mohamad - 1997-1998 jyldardaghy Ontýstik-Shyghys Aziyany sharpyghan qarjy daghdarysynan elin enseli alyp shyqqan biregey túlgha. Ol 22 jyl Premier bolghan kezde malay elinde elektronika, kompiuter bólshekteri men eng jana tehnologiyalar óndirisining jetekshi ortalyghyna ainaldy. Ol basqarghan jyldary ekonomikanyng damu ýrdisi men halyqtyng әl-auqaty qauyrt ósti, Halyqaralyq valuta qory eldi damu men әleumettik túraqtylyqtyng kepiline ainaldyrdy.
Býginde әlemde quatty memleketke ainalghan Singapur eli de bizge janasha reformasymen ýlgi boldy. Sol eldi daghdarystan alyp shyqqan, órkeniyet jolyna týsirgen iri túlgha Ly Kuan Yu. «Ómir ýirenuden túrady», - deydi. 30 jyl ishinde shaghyn jarty araldy ekonomikasy quatty elge ainaldyrdy. Múnday kórnekti túlghalar әr memlekette boldy. Atap aitsaq: últtyq memleketting negizin qalaghan Úlybriytaniyada - Oliyver Kromveli, Germaniyada - Bismark, otandastaryn tar tyghyryqtan sony sýrleuge, jana jolgha sap alyp shyqqan AQSh-ta - Franklin Delano Ruzvelit, Fransiyada - Sharli de Golli sekildi ozyq oily qayratkerler bolghan.
Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevty jogharyda aitylghan kórnekti túlghalarmen salystyrghan kezde Elbasynyng jana, tosyn qyry ashyla týseri kәmil. Áytse de Preziydentting ózining ústanghan sara joly bar. Túralap qalghan eldi tyghyryqtan aman-esen alyp shyghu kez kelgen jannyng mandayyna jazyla bermeydi. Osy kezde el tiziginin bekem ústaghan Elbasynyng saliyqaly sayasaty úly kóshting týzu jolda kele jatqandyghyn aiqyndap berdi.
Biz keltirgen "Aziya asqarlary" kitabynyng týiindi túsynda bylay delingen: "Álemde qanday da bir elding órkendeuin bir adamnyng esimimen tikeley baylanystyratyn jaylar onsha kóp emes. Ádette, olar ózderining erekshe jaratylysynyng arqasynda qoghamdyq kýshterdi jana memlekettilikting negizin qúrugha júmyldyra alghan jәne tughan eline әlemdik qoghamdastyqta layyqty oryn alyp bergen kórnekti túlghalar bolyp keledi". Osynau tau túlgha Mahathir Mohamad bizding memleketimizdi "úly el" dep ataydy, Elbasymyzdy "Mening Núrsúltan Ábishúlyna degen senimim zor. Ol óz elin qiyndyqtan alyp shyqty", - dep baghalaydy, al bәsekege barynsha qabiletti elu elding qataryna kiru maqsatymyz turaly: "Búl mindet Qazaqstannyng qolynan keledi", - dep ashyq aitady.
«Atanyng balasy bolma, adamnyng balasy bol» degen sóz bar qazaqta. Sol siyaqty naghyz basshy, shynayy kósem әuel basta ózi ýshin emes, eli ýshin tuady, eli ýshin ósedi, eli ýshin ómir sýredi, eli ýshin qyzmet etedi. Artqa búrylyp, jiyrma jyl búrynghy Qazaqstangha kóz salynyzshy. Jiyrma jyl buyny qatpaghan jas jigitting jasy ghana. Óte az uaqyt. Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng enbegining arqasynda týske kirmes jetistikke jettik. Auyzgha almas asudan astyq.
Sol uaqytta alda jana memleket, jana zan, janasha ómir qúru mindeti túrdy. Búl ýshin joghary oqudy bitirip, joghary qyzmetterde júmys isteu jetkiliksiz edi. Halqymyzdyng mandayyna kópten kýtken tәuelsizdikpen birge dýniyege kelgen óz últynyng últjandy úly Núrsúltan Nazarbaevty taghdyr el tizginin ústaugha layyq dep sheshti. Jana elge - jana basshyny tarih tughyzady. Mysaly, Týrkiya kósemi Mústafa Kemal Atatýrk.
Atatýrk óz halqyn óreli biyikke shaqyrsa, Nazarbaev órkeniyetke shaqyryp keledi. El tәuelsizdigining alghashqy jyldarynda dóngelengen dýniyeni dýr silkindiretin jappay qyryp-joyatyn qarudan qútyldy. Qazaqstan Semey yadrolyq poligonyndaghy yadrolyq qarudan bas tartyp, beybit jolda ómir sýretin el ekenin әlemge әigiledi. BÚÚ-gha mýshelikke ótti. Jana demokratiyalyq Konstitusiyasyn qabyldady. Últtyq valuta - tenge dýniyege keldi.
Týrkiya tәjiriybesine taghy da zer salayyq. Atatýrk ózining aldyndaghy kósemderding el basqaru isindegi qatelikterin tolyq eskerip, aldymen el ekonomikasyn nyghaytudy qolgha aldy. «Jana Týrkiya memleketin әlemde layyqty oryngha kóteru ýshin qanday jaghdayda bolsyn, aldymen últtyq ekonomikamyzdy týzep alu kerek», - deydi. Eldegi tolqu men kóterilis, әlemdik daghdarys Osman imperiyasy kezindegi syrtqy qaryz mólsheri jas memleketti tyghyryqqa tiregen edi. Mústafa Kemal Týrkiyany europalanghan el jasau maqsatynda eng әueli ekonomikany kóteruge kóp kónil bóldi. Ekonomikasy nashar memleket ýshin eng qajet nәrse qarjylyq tәuelsizdik ekenin týsindi. Osylaysha, 1923 jyldyng aqpan aiynda Izmir qalasynda «Ekonomikalyq kongress» shaqyryldy. Kongressting maqsaty úsaq-týiek kәsiporyndardan eldegi shiykizatty óndiretin auqymdy ónerkәsipke kóship, memlekettik qarjy ortalyghyn qúrudy kózdedi.
Osyghan úqsas salmaqty sheshimdi Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ta qabyldady. 90-shy jyldardyng basynda auyldaghy júrt maldan aiyrylyp, qaladaghy dýken sóreleri bos qalghan. Halyq ahualyn kóteru auaday qajet boldy. Jer baylyghy mol bolsa da, ony óndirip damytugha qarajat joq. Elde múnay qory jetkilikti. Al múnay dese - AQSh ta, Europa da ayaghynan tik túratyny belgili. Preziydent bir sózinde: «Ádette múnay ne baylyq әkeledi, ne qiyanat jasaydy. Sondyqtan eldegi mol múnay qory jýru ýshin tek tartu qúbyrlary ghana emes, sayasy sheshimder de kerek», - dedi. Eldegi múnay kózderin sheteldik investorlargha beruge bel budy. Kýmәndi әri jauapkershiligi mol sheshim. Elbasynyng kóregendigi múnyng da sәtti bolaryn aldyn-ala boljap bilgendey. Sheteldik investorlardyng qoyghan bәzbir talaptaryn eskeruge tura keldi. Nәtiyjesinde sala jandanyp sala berdi, bankke qarjy qúiyldy, jaghday dúrystala bastady.
Qazaqstan qaryshtap ósken sayyn damudyng qiyn satysyna ayaq basty. Elimizding BSÚ (Býkilәlemdik sauda úiymy) qataryna ótudegi ghalamdyq úmtylystary ghajayyp. Elbasy: «Ghalamdyq әlemde bәsekege qabiletti memleket boluymyz kerek!», - dep 2011 jylghy Joldauynda ghylym men bilimge basymdyq berip, basa nazar audarugha shaqyrdy.
Birtuar úlaghatty túlghalargha qazaq kende bolghan joq. Ýlken mektep ýlken adamdy jasau ýshin qajet. Bizding mektepting negizin salushy ústazdarymyz osyny eskergen boluy kerek. Qazaq halqynyng basyna tәuelsizdik baqytyn syilaghan, songhy jiyrma jyldyng kóleminde kóptegen ong ózgerister dýniyege keldi. Egemendi el bolyp dýnie jýzine tanymal boldyq. Alghashqy asudan astyq.
Tәuelsizdikting arqasynda búryn joghaltqan asyl qazynalarymyzdy taptyq jәne óshkenimiz jandy. Qoghamnyng qúrylymdyq sipaty ghana emes, tútastay oilau jýiesi janghyrdy. Qazaq halqynyng ghasyrlar boyy ansaghan asyl múraty Tәuelsizdik keldi. Ata-babalarymyz qanyn da, janyn da ayamay, qansha arpalyssa da jete almay ketken osynau qasterli maqsatqa bizding úrpaq HH ghasyrdyng ayaghynda qol jetkizdi. Álem júrtshylyghy halqymyzdyng derbes eldigin tanydy. Múnyng ózi qoghamdaghy ornyqty sayasy ahual jaghdayynda halyqtyng basym kópshiligining ruhany janaruy arqasynda jýzege asty.
«Adamdardyng oi-sanasyn bir sәtte ózgertu memleketting qolynan kelmeydi, biraq memleket ózgerister prosesin, manyzdy aqparatty halyqqa jetkizu jolymen jәne de eng bastysy, ózindik molshylyqqa baghyttalghan әleumettik-ekonomikalyq sayasatty iske asyru jolymen jedeldetuge qabiletti. Adamdardyng jana dýniyetanymy qalyptasqansha ondaghan jyldar qajet bolady» - degen edi Elbasy.
XXI ghasyrda ghylymnyng qoghamdyq manyzdylyghy artty, jalpy orta bilim, joghary bilim, ýzdiksiz bilim berudi ghylymy әdisnamalyq, әdistemelik túrghydan qamtamasyz etu qajettilikteri payda bolghan tústa, dýniyejýzilik qauymdastyqtyng jasampazdyq jәne ghalamdyq tendensiyalaryn taldap, bayyppen qarap, is-tәjiriybege engizu ózekti mәselege ainaldy. Egemendikke ie bolghan jas memleketting ózin әlemdik arenada kórsetui men ózining kýsh-quatyn dәleldeui ýshin býkil eldi, memleketti basqaruda erekshe túlgha, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng memleket basyna kelui el ýshin, halyq ýshin, bolashaq ýshin manyzdy, qaytalanbas tarihy oqigha bolghany aksioma.
Ghylym men bilimning damuy da osy el tәuelsizdiginen bastaldy. Tәuelsizdikke ie bolghan jiyrma jyl ishinde Qazaqstan memleketi jana sapalyq dengeyge kóterilip, ózgermeli әleumettik-jaghdayda jana qazaqstandyq qogham dýniyege keldi. Jalpyadamzattyq qúndylyqtardy, tarihy tәjiriybeni, san ghasyrlyq mәdeny dәstýrlerdi eskere otyryp, bilim beru mazmúnyn janghyrtuda, bilim beru jýiesine týbegeyli ózgerister engizude Elbasynyng enbegi orasan.
«Júrtqa bilim, ýiretumen, kórumen, bilumen jayylady. Bilimning basty qúraly - kitap. Qazaq ortasynda bilimning jayyluyna, әueli oqu ýiretetin oryndary say boluy kerek, ekinshiden, bilim beretin kitaptar jaqsy boluy kerek», - degen edi últ ústazy Ahmet Baytúrsynov. Sol bir úlaghatty ósiyetin úrpaghy ghasyr auysqan tústa qayta janghyrtty. Jogharyda atalghan uniyversiytetter qatary bizge de jetti, ondaghy aty әlemge әigili iri túlghalar bizde de bar. Elimizdegi Preziydenttik uniyversiytet sheteldik bilim beru tәjiriybesimen tenesip, ózining alghashqy týlekterin tәrbiyelep jatyr. Studentterimen didarlassan, janarynan jalyn sharpyghan aldaghy kýnge degen zor senimning úshqynyn kóresin, qúddy bolashaq Niuton, әmbe jana zamannyng Arhiymedimen sóilesip túrghangha senging keledi. Jýzi bal-búl janghan alghyr jastan - keleshekte Alibert Enshteyn, Galiyleo Galiyley jәne t.b. sekildi úly, últy sengen úlaghatty túlghalar shyqsa degen armanym bar. Býgin biz ghylym men bilimdi әlemdik dengeyde qayta týlettik. Elbasymyz 2011 jylghy Joldauynda núsqaghanday, bilim men ghylymgha basa kónil bóldik, soghan qarap búl arman oryndaluy tiyis dep senemin.
Memleket tәuelsizdigin alyp, óz basyna jeke shanyraq kótergen tústa Elbasy qanshama auyr mindetti arqalaghany belgili. Sonyng barlyghyn asa ýlken qajyrlylyqpen atqaryp, eldi kýireuden gýldenuge alyp shyqty. Búl jolda Núrsúltan Nazarbaevty әlem iri túlgha, ýlken sayasatker dep tanydy. Elimizde osynday iri túlghalar qatary kóbeyse dep oilaymyn.
Memleketti daghdarystan alyp shyghudyng jalghyz joly ekonomikalyq órleu men bilimning gýldenui, degen Preziydent atalmysh salalargha basa nazar audardy. Álemning damyghan memleketterining barlyghy osy joldy ústanghany ras. Tipti qay zamanda, qay ghasyrda bolsyn, bilim memleketting basty quaty bolghandyghy býginde tarihtan belgili. Sonau eski zamandardyng ózinde qazaq dalasynan qúldyqqa satylyp baryp Mysyrda handyq qúrghan Beybarys súltan ózi qúrghan memleketine bilimning nәrin seuip, býgingi Siriyanyng negizin qalady emes pe! Endeshe, sonday memleket Beybarystyng baba elinde gýldenui aqiqat. Erte kezderding ózinde damyghan memleketter men patshalyqtarda eng aldymen ilim-bilimge, sonan keyin baryp qorghanys salasyna oryn berilgen eken. Memleketter tarihynda aldymen qaru saymanyn saylaghan el esh uaqytta alysqa úzap kórmegen. Oghan dәlel bolarlyq mysaldar tarihta jetkilikti.
Ahmet Baytúrsynovtyng 1913 jyly aitqan sózi últymyz ben memleketimizding irgesin bekemdey týsumen qatar, qaryshty qadamgha bastaytyn jol. Osy joldy sabaqtastyra otyryp, bilimi jaghynan qaryshtap algha ketken memleketterden ýirenudi bastaghan bizding el endigi tústa ózining bilim túrghysynan alyp qaraghanda 20 jylda ong nәtiyjesin bere bastaghan tәrizdi. Búl rette Memleket basshysynyng bastamalary tyng serpin berdi. Preziydent tapsyrmasy boyynsha Qazaqstannyng barlyq bilim oshaqtaryn qayta janaru isinen bastalghan iri joba joghary oqu oryndarynyng bilim sapasyn arttyrumen qatar, oqu oryndaryna bilikti әri bilimdi sheteldik ústazdar tartu mәselesi qolgha alynghan edi. Sonymen qatar, әlemning ýzdik oqu oryndaryna jastardy kóptep jiberu mәselesi uaqyt tezine týsti. Osylaysha sapaly bilim men zamanauy talaptar boyynsha tәjiriybe jinaqtaghan jas mamandar qazirding ózinde elimizding týkpir-týkpirinde әr sala boyynsha qyzmet atqara bastady. Shet memleketterdegi joghary oqu oryndarymen student almasu jýiesi qolgha alyndy. Búl jýieni memleket qoldap otyr. TMD-gha qatysushy elderding bilim salasyndaghy yntymaqtastyghy jónindegi kenesting tóraghasy Vasiliy Stryajiyevting sózine qaraghanda, atalmysh jýie boyynsha júmys jasaugha qazirding ózinde jeti memleket dayyn ekendikterin aituda. Sonymen, kez kelgen joo studenti ózi tandaghan otandyq uniyversiytette magistraturagha týsip, bir jyl bilim alghannan keyin kelesi jyly qalaghan bilimin sheteldik uniyversiytette jalghastyra alady. Osylaysha student eki jerden bilim alyp, qos mamandyq iyesi atanbaq. Búl jýie birneshe jyldyng ishinde ong nәtiyje beredi degen naqty senim bar.
Bilim - ekonomikanyng bastau búlaghy. Áriyne bilimning ózi, ghylymnyng kózi. Elbasy tәuelsizdikting alghashqy sәtterinen bastap bilimning bolashaghy últymyzdyng bolashaghy degen qaghidany tu etip, osy salagha erekshe qamqorlyq jasap keledi. Memleketting endi ghana basyn tiktegen sonau bir auyr jyldardyng ózinde «Bolashaq» baghdarlamasyn qúryp, jastarymyzdy shet elderde oqytu mәselesin qolgha alghan bolatyn. Preziydent jana tehnologiyanyng nebir keremetterin jasap, aldynghy qatargha shyqqan memlekettermen yntymaqtasyp, tize qosyp júmys jasau isin qolgha aldy. Áriyne, búl qútty qadam.
2010 jyly Elbasynyng Koreya memleketine jasaghan eki kýndik sapary kýtpegen jerden ýsh kýnge sozylyp ketkendigi belgili. Múnyng sebebi bilim ekonomikasy. «Bilim ekonomikasy» - dәl osynday ataugha ie tanghy shyq elinde ministrlik bar. Qúlaqqa oghash estilgenimen, ol memleketting qúpiyasy da osynda jatsa kerek. Sapardyng ýshinshi kýnin Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Korey memlekettik uniyversiytetining újymymen kezdesuden bastap, ondaghy bilim salasyndaghy barlyq jetistikterdi jәne memleketting qamqorlyghy men talaptary jóninde egjey-tegjeyli maghlúmat alghan edi. Bedeli biyik uniyversiytetting qúrmetti ghylym doktory atanyp, keudesine altyn belgi taqty. Kezdesu barysynda Núrsúltan Nazarbaev «biz aldaghy kezde ekijaqty ekonomikalyq yntymaqtastyqta, negizgi nazardy ghylymdy qajet etetin innovasiyalyq jobalardy jýzege asyru isine auystyrmaqpyz. Búl rette Ontýstik Koreyadaghy uniyversiytetter men qazaqstandyq joghary oqu oryndarynyng zertteu instituttary ortalyqtarynyng ózara tyghyz is-әreket etui manyzdy», dey kele Preziydentimiz koreyalyq ghylymy qoghamnyng nazaryn Astanadaghy Jana uniyversiytetpen yntymaqtasa júmys isteu mýmkindigine audardy. Elbasy Astanadaghy uniyversiytette әlemning kóptegen elderinen mamandar dәris oqityndyghyn eskerip, olardyng qatarynan Koreya professorlaryn da kórgisi keletindigin aitqan edi. Býginde sapar barysyndaghy kelissózder ózining ong nәtiyjesin berdi.
Býginde tanghy shyq elining jogharghy oqu oryndarynda jýzden astam qazaqstandyq jastar bilim aluda. Bylaysha qaraghanda az da emes. Alayda Preziydent «Bolashaq» baghdarlamasynyng ayasynda Koreyada bilim nәrimen susyndaytyn jastar sanyn eki esege arttyratynyn aitty. Ol jaqta jastar tek aghylshyn tilinde bilim aluy bolashaqtaghy otandyq bilim salasynyng bir izge týsuine ózindik septigin tiygizbek. Áriyne, búl memlekettik tildi ysyryp tastap shet tiline bir jola kóshu degen úghymdy bildirmeydi. Kerisinshe, qaryshty damyghan memleketterding qataryna qosylu ýshin solardyng tilinde ilim izde degen sóz. Búl turaly últ ústazy Ahmet Baytúrsynov «til - qúral» dep bir auyz sózben tújyrym jasady emes pe. Mine, sol sebepti de Nazarbaev Uniyversiytetinde dәris tek aghylshyn tilinde ótedi.
Al taghy bir auqymdy bastama 12 jyldyq bilim. Elbasy bekitken bilim berudi damytudaghy mәsele 2005-2010 jyldargha arnalghan 12 jyldyq bilimge kóshu baghdarlamasyn kózdep, ekonomikanyng industriyalyq-innovasiyalyq damu súranystaryn eskere otyryp, tehniykalyq jәne kәsiptik bilim beru mazmúnynyng qúrylymyn janartu dep mәlimdedi. Preziydentimizding kózdegen maqsaty joghary oqu oryndarynyng europalyq aimaghyna kiru, bilim men ghylymnyng óndirispen biriguin, enbek naryghynyng elimizding industriyalyq-innovasiyalyq damu mindetteri men jeke túlghanyng qajettilikterin qanaghattandyratyn jәne bilim beru salasyndaghy ýzdik әlemdik tәjiriybege say keletin joghary bilim sapasynyng joghary dengeyine qol jetkizui.
Qazaqstanda bilim beruding sapasyn joghary dәrejege jetkizu halyqaralyq talaptargha say boluyna baylanysty, әlemdegi ozyq uniyversiytetterding reytingisine úmtylu. Jogharyda aitqan jana Uniyversiytet osyghan dәlel bolyp túrghany anyq. Álemdik bilim aumaghyna týsuding alghashqy qadamynyng biri - Nazarbaev Uniyversiyteti. Elbasymyzdyng kózdegen basty maqsatynyng negizgisi elordany bilim men ghylymgha tolyqqandy beyimdeu, yaghny keleshektegi jospar boyynsha Qazaq elining últtyq brendine ainaldyru.
Qazirding ózinde Uniyversiytet әlemning 30 ýzdik joghary oqu oryndarynyng qataryna qosyldy. Uniyversiytet studentterge 500 bilim beru grantyn bóldi. Jalpy, búl talanttardy anyqtau maqsatynda bólingen qarajat. Bilim ordasy halyqaralyq dengeydegi uniyversiytet boluyna baylanysty studentter últtyq ne halyqaralyq dәrejedegi zertteushiler men ghalymdardyng bilim aluyna mýmkindik jasalghan.
Halyqaralyq standarttar boyynsha 2020 jylgha qoyylghan talaptyng biri - tәuelsiz últtyq akkreditasiyadan ótken joghary oqu oryndarynyng ýlesin 30 payyzgha jetkizu. Yaghni, әlemning eng ýzdik Garvard, Sorbona, Karlov uniyversiytetining qataryna enu. Elimizding bilim jýiesining damu ýrdisin sheteldermen salystyratyn bolsaq, kózdelgen maqsattargha jetu ýshin qyruar júmys qajet. Bilim jýiesin damytu barysynda reforma bolghanymen, bizding elde AQSh, Japoniya, Germaniya, Fransiya, Qytay siyaqty elderindegidey reformanyng bolmaghany bәrimizge anyq. Oghan mysal keltiretin bolsaq, Japoniyada da ghylymnyng manyzdylyghyna nazar audarghan. Ghylymiy-zertteu instiytuttarynan ghalymdardy shaqyrtyp dәrister oqytu bolsa, AQSh-ta oqushylar 9-synyptan bastap differensiyaldyq sipat alady. Al Germaniyada oqushylar ózderining qabiletterine qaray jalpy mektep, real mektep nemese gimnaziya mektepterining birin tandaydy. Búl giymnaziyanyng ereksheligi differensiyaldy pәnder jýiesin úsynatyndyghynda. Qoryta kelsek, barlyq damyghan elderde 7-synyptan bastap-aq, differensiyaldyq bilim beru iske asyrylyp, oqushylardyng ózderine pәn tandau mýmkinshiligi berilgen. Búl - ózderin damyghan memleketter qataryna qosatyn elderding ústanymy.
Qazaqstan әlem nazarynda jas, damushy el retinde ghana emes, sayasat pen ekonomikadan tәjiriybesi mol memleket bolyp tanyldy. Elbasynyng útymdy sayasatynyng arqasynda osynday dengeyge jetip otyrmyz.
Qazaqstan 1993 jyldan beri 150 milliard AQSh dollarynan astam tikeley shetel iynvestisiyasyn tartugha qol jetkizdi. Búl býkil Ortalyq Aziya aimaghynyng ekonomikasyna salynghan investisiyanyng 80 payyzyn qúraydy. Sәuegey sarapshylar boljaghan kóptegen kýireu kezenin ainalyp ótken Qazaqstan ekonomiykasy әlemdegi jedel damyp kele jatqan ekonomiykagha úlasty. 2007-2009 jyldary elimiz әlemdik qarjylyq daghdarystyng saldaryn oidaghyday jene bildi jәne resessiyagha úshyraghan joq.
Jiyrma jyl ishinde qorjynymyz tolyp, nesibemiz arta týsti. Tәuelsizdikting týidek jyldary nәtiyjeli boldy. Qazaqstanda adam basyna shaqqandaghy IJÓ mólsheri 1994 jylghy 700 dollardan 2010 jyly 9000-nan astam dollargha ósti. Búl aldyn ala boljanghan merzimnen 5 jyl búryn jýzege asyp, basqa memleket kórsetkishine qaraghanda әldeqayda qarqyndy oryndaldy. Búghan bir jaghynan eldegi múnay, gaz, tabighy urannyng orasan zor qory da yqpal etti. Alayda, múnday jetistikterge jetu ýshin, eng aldymen, batyl ekonomikalyq reformalardyng jәne sayasy túraqtylyqtyng barynsha mýmkindik bergendigi aqiqat.
Elbasy memleket damuy ýshin birneshe manyzdy reformalar jasap shyqty. Solardyng negizgileri «Qazaqstan-2030», «Qazaqstan- 2020» strategiyalyq baghdarlamalary býgingi tanda qarqyndy júmys istep, aituly nәtiyjeler berip jatyr. «Jana industriyalandyru» baghdarlamasy boyynsha memlekettik qyzmetkerlerding aqysy payyzdyq mólsherde jyl sayyn ósip otyr. Mysaly, pedagog qyzmetkerlerding lauazymdyq jalaqylary 2009 jәne 2010 jyldary 25 payyzgha, al 2011 jyly taghy da 30 payyzgha ósirildi. 2008 jyldan bastap pedagog qyzmetkerlerge bazalyq lauazymdy jalaqynyng 100 payyzy mólsherinde ótemaqy tólemderi esepteletin boldy.
2011 jyldyng 1 qyrkýieginen bastap múghalimderding biliktilik kategoriyasyna tólenetin qosymsha aqy mólsheri úlghaytyldy, óndiristik oqytu sheberlerine qosymsha aqy engizildi. YuNESKO esebine sәikes 2008 jyly Qazaqstan bilim berudi damytu indeksi boyynsha 129 elding ishinde tórtinshi oryn aldy. Al Nazarbaev bastaghan bizding el bilim salasynda bilikti, әri útymdy jol tandady, ol - ózgening ozyq tәjiriybesin negizge ala otyryp qazaqstandyq ýlgidegi oqytu tәjiriybesi. Búl ýrdis tek bilim salasynda ghana emes, barlyq otandyq óndiris jәne industriyaldy ekonomikalyq baghytta júmys jasau degen sóz. Qazaqstan bilim men ekonomika salasynda әlemdik órkeniyet kókjiyeginen elesteydi.
Onalbay AYaShEV, Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq institutynyng rektory, pedagogika ghylymdarynyng doktory, professor.