Astyqty ónir Tayynsha audanynda eginshilik salasy qaryshty damyp, ozyq tehnologiyalar keninen qoldanylyp keledi. Biyl astyqtyng shyghymdylyghy 22 sentnerden ainalyp, bir million tonnadan astam altyn dәn jinaldy. Osynau joghary jetistikterge zor ýles qosyp, tabystyng tayqazanyn tasy­typ jýrgen agroqúrylymdar múnda kóptep sanalady. Solardyng arasynda «Tayynsha-Astyq» JShS erekshe qúrmet pen bedelge iye. «Yasnaya Polyana», «Zelenyy Gay-Tay­yn­sha» jәne «Kirov-Tayynsha» sharuashylyq­tary­nyng birigui nәtiyjesinde júdyryqtay júmylghan úiymgha ainalghan sharuashylyq respublika boyynsha da aldynghylar qata­rynda. «Sausaq birikpey iyne ilikpeydi» degendey, materialdyq-tehnikalyq baza jaq­sa­ryp, tehnikalyq jaraqtanu әleueti art­qannan keyin óndiris órge basyp, eldi meken túrghyndarynyng әleumettik-túrmystyq jagh­dayy da jaqsara týsti. Agroqúrylymnyng basty salasy - astyq óndirisi. Egistik jerler 70570 gektar alqapty qúraydy. Bidaydan basqa arpa, sýrlemdik jýgeri, súly, búr­shaq, raps, zyghyr,birjyldyq, kópjyldyq shóp egedi. Nóldik tehnologiyalardy keninen qoldanu, topyraq qúnaryn saqtaudyng nәtiy­jesinde astyq týsimdiligi 2008 jyly 19,6 sentnerden, 2009 jyly 22,1 sentnerden ainaldy. Biylghyday merekeli jylghy shy­ghym­dylyq búryn-sondy bolmaghan rekord­tyq kórsetkishke jetti - 27,8 sentner! «Qúiyp almay qambagha, astyghym bar dep oilama» degen. Múnda astyqty saqtau jayy da múqiyat oilastyrylghan.

Astyqty ónir Tayynsha audanynda eginshilik salasy qaryshty damyp, ozyq tehnologiyalar keninen qoldanylyp keledi. Biyl astyqtyng shyghymdylyghy 22 sentnerden ainalyp, bir million tonnadan astam altyn dәn jinaldy. Osynau joghary jetistikterge zor ýles qosyp, tabystyng tayqazanyn tasy­typ jýrgen agroqúrylymdar múnda kóptep sanalady. Solardyng arasynda «Tayynsha-Astyq» JShS erekshe qúrmet pen bedelge iye. «Yasnaya Polyana», «Zelenyy Gay-Tay­yn­sha» jәne «Kirov-Tayynsha» sharuashylyq­tary­nyng birigui nәtiyjesinde júdyryqtay júmylghan úiymgha ainalghan sharuashylyq respublika boyynsha da aldynghylar qata­rynda. «Sausaq birikpey iyne ilikpeydi» degendey, materialdyq-tehnikalyq baza jaq­sa­ryp, tehnikalyq jaraqtanu әleueti art­qannan keyin óndiris órge basyp, eldi meken túrghyndarynyng әleumettik-túrmystyq jagh­dayy da jaqsara týsti. Agroqúrylymnyng basty salasy - astyq óndirisi. Egistik jerler 70570 gektar alqapty qúraydy. Bidaydan basqa arpa, sýrlemdik jýgeri, súly, búr­shaq, raps, zyghyr,birjyldyq, kópjyldyq shóp egedi. Nóldik tehnologiyalardy keninen qoldanu, topyraq qúnaryn saqtaudyng nәtiy­jesinde astyq týsimdiligi 2008 jyly 19,6 sentnerden, 2009 jyly 22,1 sentnerden ainaldy. Biylghyday merekeli jylghy shy­ghym­dylyq búryn-sondy bolmaghan rekord­tyq kórsetkishke jetti - 27,8 sentner! «Qúiyp almay qambagha, astyghym bar dep oilama» degen. Múnda astyqty saqtau jayy da múqiyat oilastyrylghan. Ót­ken jyly jalpy syiymdylyghy 120 myng tonna bolatyn segiz as­tyq saqtau qoymasy iske qosyl­dy. Seriktestiktegi egistik jer­lerding ýshten birin mayly da­qyl­dar qúraytynyn, biyl tý­simdilik 15,3 sentner bolghanyn eskersek, az shyghyn júmsap, mol tabys aludyng kózin basshylar jan-jaqty oilastyrghan tәrizdi. Elitaly túqym ósiretin sharua­shylyq mәrtebesin alghaly biday, arpa, raps, zyghyr túqym­daryna degen súranystyng eselep óse týskeni bayqalady. Son­ghy 7 jylda mashina-traktor par­ki týgelge juyq janaryp, kóktemgi, kýzgi dala júmys­taryn 220 joghary ónimdi sheteldik tehnika birligi júmyla atqarady.

«Jaqsyny kórmek ýshin» demekshi, atalmysh seriktestikting bas diyrektory Ruslan Moldabekov jayly jyly lebizderdi júrtshylyq auzynan jii estigennen keyin tildespekke qúmar­typ jýrushi edik. Sonyng orayy osydan eki jyl búryn Preziydent N.Nazarbaevtyng Qyzyljar ónirine júmys sapary kezinde keldi. Elbasy atalmysh sharua­shylyqqa arnayy atbasyn bú­ryp, agroónerkәsip kesheni sala­synda atqarylyp jatqan óreli istermen Ruslan Júmabekúly tanystyrghan edi. Keng mandayly, orta boyly, biyazy minezdi jigit Memleket basshysy tarapynan qoyylghan saualdargha bayyppen jauap berip, jyly әser qal­dyrghan edi. Bizding oiymyzgha «azamatyna qarap auylyn tany» degen qanatty sóz oraldy. Olay deuimizding sebebi bar. Tayynsha audanynda ondaghan últ ókilderi túrady. Solardyng biri - polyak bauyrlarymyz. Olardyng ata-babalarynyng kindik kesken tughan jeri Batys Ukraina. Ótken ghasyrdyng 37-shi jyldary sayasy qu­ghyn-sýrginge úshyrap, taghdyrdyng aidauy­men Qyzyljar ónirining Tayynsha stansasy manyna qonystanghan. Jergilikti ha­lyq ash-jalanash kelgen jandardy jat­syn­bay, bauyr­laryna tartqan. Qazan-oshaq­ta­ryna ortaqtastyryp, ýilerine ornalas­tyr­ghan. Yasnaya Polyana auylyna jolymyz týs­kende kәri-jasy qazaq halqyna degen aq al­ghystaryn jaudyryp, ózderin qamqorlyqqa alyp otyrghan «Tayynsha-Astyq» agro­qú­rylymynyng basshysy R.Moldabekovke degen rahmetterin jaudyryp baqqan. Okrugke qarasty ýsh eldi meken kirse shyqqysyz. Kósheler asfalittalghan. Ár aulada jayqala ósken aghash, gýl kózding jauyn alady. Adamdar shetinen inabatty, biyazy. Jýzderine kýlki ýiirilip, ómirlerine degen alansyz­dyqty, rizashylyq sezimdi jazbay tanisyn. Keyin súrastyryp bilgenimizde, birde-bir mәdeniyet ghimaraty búzylmaghan, sol kýiin­she saqtalyp qalghan. «Osynday basshylardy kezdestirgen mandayymyzdyng baghy bar eken» degen edi sóileskenimizde auyl túr­ghyndary. Mine, ýsh auyldy bytyratpay ústap, 700-den astam adamdy túraqty júmys­pen qamtyp otyrghan Ruslan Moldabekov uaqytynyng tyghyzdyghyna qaramastan, bizding saualdarymyzgha da ýlken yqylaspen jauap bergen edi.

2000 jyly aua rayy óte qolaysyz bol­dy. Soghan qaramastan, manday, termen ósi­rilgen ryzdyqty jauyn-shashyngha úryn­dyr­may shashausyz jinap aldyq. Sol kezden bastap, joghary ónimdi sheteldik tehnikalarmen jaraqtanudyng óte-móte qajet­tiligin sezinip, «Buller», «Djon Diyr» traktorlaryn, «Moriys», «Konkord», «Djon Diyr», «Fleksikoyl» túqym sebu keshenderin, «Sammers», «Ripper» topyraq óndeu qúraldaryn, «Keys», «Djon Diyr» kombayndaryn al­dyra bastadyq. Sóitip, astyqty alqaptardy merzimimen óndep, egis júmystaryn janasha úiym­dastyrugha qol jetkizdik, dep edi sonda isker basshy ótken qi­yn­dyqtardy eske alyp. Onyng ai­tuynsha, «K-700» traktoryna qa­raghanda «Djon Diyr» jәne «Buller» tehnikalarynyng ónim­dilik quaty әldeqayda joghary. Mәse­len, bir túqym sebetin keshen nauqan uaqyttarynda 4-4,5 myng gektar jerge túqym sinirip, 10-12 traktordy, 15-20 meha­niza­tordy almastyra alady eken. Jana túqymsepkishterdi qolda­nu gektar ónimdiligin 3-5 sentnerge molaytyp, aitarlyqtay nәtiyje beredi. Onyng ýstine әr gektar sayyn 1,4-1,6 kilo ja­gharmay ýnemdeledi. Mine, osyn­day janashyldyqty alghash­qy­lardyng qatarynda sezinip, sha­ruashylyqqa keninen paydalana bilgen isker azamat egistik ziyankesterine qarsy himiyalyq preparattardy alghashqy­lar­dyng sanatynda qoldanghan. «Bayer Krup Saytes», «Monsanto» sekildi belgili kompaniyalarmen tikeley baylanys jasap, ósimdik qorghau zattaryn keninen tútynady. Odan keyin de birneshe mәrte jýzdestik. Sol sabyr­ly qalpy, әr saualgha asyqpay-aptyqpay naqpa-naq jauap beretin daghdysy. Onyng әr sózinen seriktestikting ýnemi ósu-órkendeu, algha qaryshtap damu jolynda kele jat­qanyn qapysyz angharasyn.

R.Moldabekov kenjelep qalghan mal sha­ruashylyghyn damytudyng tyng kózderin qarastyryp, az jyldyng ishinde iri qara maly 6 myng basqa jetken. Onyng ishinde asyl túqymdy mal basyn kóbeytudi basty baghdar etken. Qazaqtyng aq bas jәne qara ala siyrlar túqymyn ósire otyryp, asyl túqymdy sharuashylyq mәrtebesin iyelengen. 2000 bas siyrgha layyqtalghan sýt fermasy paydalanugha berilgeli әr siyrdan sauyla­tyn sýtting jyldyq mólsheri 8100 litrdi qúraghan.

- Múnday jetistikke Kanadadan golshting asyl túqymdy siyrlaryn әkelu arqa­synda jetip otyrmyz. Sýt óndiru 7 myng tonnagha deyin úlghaydy. Ózimizde әzirlenetin sýt ónimderimen elimizding ishki súranysyn qamtamasyz etip otyrmyz. Biyl Kanadadan taghy 500-ge juyq etti túqymdy iri qara malyn әkeldik. Ondaghy maqsat etti ba­ghyt­taghy mal sharuashylyghyn órken­detu, - deydi JShS basshysy.

Ozyq tehnologiya Ruslan Júmabekúly­nyng qúddy bir hobbii tәrizdi. Biyl ameriy­kalyq firmanyng jerdi sulandyru baghdarlamasy óndiriske engizilip, 1500 gektar alqaptaghy jo­nyshqa men týiebúrshaq әlde­qayda mol ónim bergen. Endi sapa­ly azyq-týlik qoryn jasau ýshin 1900 gektar alqapty sulan­dyru jýiesine qosu kózdelgen. Búl maqsat ýshin 350 million tenge qarastyrylghan.

Bilgir basshynyng elge, jerge sinirgen qaltqysyz enbekterin ónirine jarqyray taghylghan «Qúr­met» ordeni, «Enbektegi erligi ýshin» medali sekildi memlekettik marapattar aighaqtaydy. Adamdardyng ómir sapasyn odan әri jaqsartyp, әleumettik sala­lardyng nyghaya týsuine demeu jasau onyng azamattyq paryzy dersin. Mәselen, auyl-selo­lardaghy týrli mәdeny shara­lardy atqarugha 7 million tenge júmsalsa, studentterding oquyna 2,7 million, múrajaydy qayta janghyrtugha 2 million, soghys ardagerleri men mýgedekterine, kóp balaly otbasylargha 3,7 million, Nauryz merekesin ótkizuge 364 myng tenge berilgen. Búghan Yasnaya Polyana auyldyq okrugine qarasty bilim beru, densaulyq saqtau jýielerin qosynyz. Ayta berse, múnday jarqyn mysaldar kóp. Byltyr әleumettik baghdarlamalar boyynsha 21,5 million tenge bólinse, biyl qarjylandyru 2 esege artqan. Júmysshylardyng ortasha ailyq jalaqysy 60 myng tengeni qúrap otyr. Jyl sayyn 30-gha tarta jana júmys oryndarynyng ashyluy qalypty kóriniske ainalghanday.

Ómir ESQALIY.

______________

ÁRIPTESTERI MEN AUYLDASTARYNYNG LEBIZDERI

Anatoliy RAFALSKIY, «Tayynsha-Astyq» JShS atqarushy diyrektory:

- Men Ruslan Júmabekúlyn «Qazeksportastyq» agrofirmasy qúrylghan kezden bilemin. Sodan beri bir seriktestikte qoyan-qoltyq júmys istep kelemiz. Sharuashylyqty basqaru sheberligine bәrimiz tәntimiz. Onyng tikeley úiytqy boluymen kóptegen iygi ister dýniyege keldi. Ol - kensening emes, naghyz isting adamy. Júmyspen qatar adamdardy tyndaugha da uaqyt tabady. Adamgershilik qasiyetterimen ýlgi. Qarapayym da kishipeyil minezimen ózine tartyp túrady.

Tólegen QONYSBAEV, «Qúrmet» ordenining iyegeri, «Eksiym-Nan» JShS diyrektory:

- Biz de «Qazeksportastyq» agrofirmasynyng bólimshesi sana­la­myz. Ekonomikalyq qiyn shaqtarda onymen tanysyp, enbek jolymyzdy birge bastadyq. Sodan aghaly-inidey syilasyp kettik. Jasy kishi bolsa da, kópshilik ónege tútatyn azamat retinde syilaydy. Áriptesteri әrkez oghan teneluge tyrysady. Óitkeni, ol naryq zandaryn, uaqyttyng tamyr soghysyn tereng biledi. Ba­tyl da baylamdy sheshimderimen tek algha jyljudy ghana oilaydy. Jasyratyny joq, bastapqyda mayly daqyldardyng qyr-syryn mengermegendikten, ósiruge jýreksinip jýrdik. Osynau baghaly da­qyldyng paydasyna kózimizdi jetkizgen Ruslan. Biz 58 myng gektar jerge dәndi daqyldar ósiremiz. Onyng 40 myny - biday, 5 myny - raps, 5 myny - zyghyr, 1200-i - kýnbaghys. 18 egis keshenimiz, 20 kombaynymyz bar. 470 adam enbek etedi. Osynday biyik dәrejege jetuimizge, sóz joq, Ruslannyng yqpaly kóp boldy. Ózi túratyn Petrov auylynyng ósip-órkendeuine, túrmystyng jaqsaruyna jan-jaqty kómek berip keledi.

Talghatbek TOQTYBAEV, «Jarkól» JShS jetekshisi:

- 1997 jyly men « Tihookeanskoe» óndiristik kooperatiyvine je­tekshilik etetinmin. Osy kezde Ruslanmen tanysyp, «Qaz­eks­portas­tyq» agrofirmasynyng qúramyna kiruge kenes berdi. Oghan esh ókinbeymin. Jyl ótken sayyn egistik kólemi úlghayyp, qazir 41 myng gektargha jetip otyr. Iri qara mal ósirumen de shúghyldanamyz.

Óz basym Ruslannyng qazaqy bolmysyna, kendigine, ýlkenge , kishige degen izettiligine tәntimin. Sypayy minezinen ainyghan qalpyn kórgen emespin. Birinshi oryngha әrkez adam faktoryn qoyyp, qashan qolúshyn bergenshe tynym tappaydy. Onyng seriktestigi qonystanghan Yasnaya Polyana okrugining kez kelgen eldi mekeni tazalyghymen, jasyl jelegimen sýisintedi. Óitkeni, ol әleumettik, mәdeny nysandardyng jóndeluin nazardan tys qaldyrghan emes. Mektepterge, kóp balaly otbasylargha, qart adamdargha da túraqty kómektesip túrady. Ol - Qazaqstannyn, tughan elinin, ósip-óngen jerining shyn mәnindegi patrioty.

Soltýstik Qazaqstan oblysy.