Qazaqylyq qaymaghy búzylmaghan qazaq qoghamynda әdildilik arnasyndaghy ústanymdargha, oqyghan, bilimdi, ghalym kisilerge qúrmet zor boldy. Aqyl-oy kenistigine Alash ziyalylary shyqqan HH ghasyrdyng bas kezinde búl qúndylyqtar tereng tamyr tartyp, qara qazaqtyng jalpaq tanymyna berik ornyqty. Alash qaratkerlerining Abay ilimine airyqsha den qoyghanyn eskersek, múnday úmtylystyng ereksheligining bir úshyn Abay tanymynan izdegen jón.

Qazaq arasynda ony Abayday nasihattaghan aqyn joqtyng qasy. «Teginde, adam balasy adam balasynan aqyl, ghylym, ar, minez degen nәrselermen ozbaq. Onan basqa nәrsemenen ozdym ghoy demekting bәri de – aqymaqtyq», - dep tanyghan Abay bilimdilikti, ghalymdylyqty adamnyng basty qadyr-qasiyetterining biri retinde baghalaydy. Tipti, ol ózining aqyndyq talantyn, shygharmashylyq izdenisin bilim-ghylymdy, ónerdi iygeruge nasihattaytyn ýgit qúraly retinde paydalanady. 

Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin,

Joq-bardy, ertegini termek ýshin.

Kókiregi sezimdi, tili oramdy,

Jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin.

Búl sózdi tasyr úqpas, talapty úghar,

Kónilining kózi ashyq, sergek ýshin.

nemese

Maqsatym – til ústartyp, óner shashpaq,

Nadannyng kózin qoyyp, kónilin ashpaq.

Ýlgi alsyn deymin oily jas jigitter,

Duman-sauyq oida joq әuel basta-aq, - deydi aqyn.

Búl tústa ol adam balasy bilimdi túshynyp, yntamen iygeru ýshin onyng kónil, kókirek kózin ashu qajet dep sanaydy. «Kókirek kózi» arqyly iygerilgen bilim ghylymnyng «núryn» (svet), syryn (tanymyn)  mengere alady dep týiedi. Múnday tanymdy ol ózining óleng joldarynda bylaysha órnekteydi:

Bilimdiden shyqqan sóz, 

Talaptygha bolsyn kez. 

Núryn, syryn kóruge 

Kókireginde bolsyn kóz.

Al sol bilimdi iygeru ýshin qajet bes asyl qasiyetti iygeruge, bes jaman qasiyetten boy tartugha  ataqty «Ghylym tappay maqtanba» atty óleninde ýgittedi: 

Ósek, ótirik, maqtanshaq,

Erinshek, beker mal shashpaq –

Bes dúshpanyn, bilseniz.

Talap, enbek, tereng oi,

Qanaghat, raqym, oilap qoy –

Bes asyl is, kónseniz.

Bilimdilikke bes asyl qasiyetke qosa, erik-jiger, aqyl-parasat kerek. Ony aqyn «qayrat pen aqyl» jәne «shapaghatty әdilettilik» dep týsinedi.

Qayrat pen aqyl jol tabar

Qashqangha da, qughangha.

Ádilet, shapqat kimde bar,

Sol jarasar tughangha.

Bastapqy ekeu songhysyz

Bite qalsa qazaqqa,

Aldyng - jalyn, artyng - múz,

Barar eding qay jaqqa?

Demek, әdiletsizdikting aldy tozaq (jalyn), arty – suyq (múz - júrttyng baghasy: Óldi deuge bola ma, oilandarshy// Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan). Oilanghan kisige ghalamat oy salar óleng shumaqtary. Ádilet sezimi kimde kóbirek bolsa, sol  ghalym, sol aqyldy kisi («Búl ghadelet, mahabbat sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi - ghalym, sol - ghaqyl»).

Adam  әdiletti bolsa, ol qúrghan qogham da әdiletti bolmaq. Kirpishting pishini ony qúighan qalpyna baylanysty bolatyny syndy, adamnyng boyyna ne qúisan, qogham sonday bolyp shyghady. Sondyqtan Preziydent Q-J. Toqaevtyng әdildilikti saqtaudy memleket sayasatynda basshylyqqa alynuy tiyis degeni, «halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» atty tújyrymdamasy Abaydyng әdil qogham iydeyasyna tireletini anyq. Preziydent Q-J. Toqaev ózining «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalasynda: «Ýkimet mýsheleri, sonyng ishinde ministrler men әkimder memlekettik jәne qoghamdyq manyzy bar mәselelerge qatysty sheshim qabyldaghan kezde azamattardyng úsynystary men tilekterin eskerui kerek. Múny Abay menzegen әdiletti qogham qalyptastyrudyng birden-bir sharty dep bilemin», - dedi. Múny «Sóz týzeldi, tyndaushym, sen de týzel» degen Abaydyng ósiyetine say bolyp, ony qabylday aldyq pa? Qabyldap jýrmiz be? 

Oyshyl Abaydyng ólenin úghu, A.Baytúrsynúly aitqanday, onay emes. Oghan ana tilinde uyzgha jaryghan, tughan halqynyng mәdeniyeti men dýniyetanymyn tereng úghatyn, ony qadirleytin úrpaq kóshi kerek. Múnday úrpaq tәuelsiz Qazaqstannyng 30 jyldyq tarihynda qalyptasyp keledi. Endigi uaqytta solar túshynatyn, solar bayybyna baryp, parasatty payym týzeytin tanymdar kerek. Bizde oishyl Abaydyng filosofiyasyn tanu, ony tәpsirleu (interpretasiyalau) mәseleleri kemshin. Sebebi aqynnyng shygharmashylyghyndaghy ataqty «Ghaqliyalarynda» aitylatyn qarasózderi filosofiyalyq payym retinde jeke dara taldanyp keledi. Abaydy búlay tanu tereng әri baghaly jetistikterge jetkizbeydi. Ony aqynnyng ólenderimen sabaqtastyra, attastyra otyryp taldasa, tereng filosofiyalyq payymdargha jol ashary anyq. Ataqty Abaytanushy Múqang kezinde osynday oy aitqan bolatyn. 

Abay ilimi  iydelistik, rasionalistik tanymnan bastau alady. Biraq oghan qarap onda materialistik, dialektikalyq dýniyetanym joq dep aitugha bolmaydy. Aqynnyng myna bir óleni osyghan bir mysal:

Dýnie - ýlken kól,

Zaman - soqqan jel,

Aldynghy tolqyn - aghalar,

Artqy tolqyn - iniler,

Kezekpenen óliner,

Bayaghyday kóriner.

Dialetikalyq tanymmen órilgen osy bir shumaqqa tereng filosofiyalyq payymdy óleng órnegine ornalastyru ýshin qanshalyqty tereng payym, parasat kerek ekenin boljay beriniz. Osy shumaqta aitylghan oidy jetkizu ýshin batys filosofiyasy qara sózben jazylghan qúlash-qúlash enbek jazghany kózi qaraqty kisilerge tanys. 

Bolmasa, úly aqynnyng myna bir jolgha nazar audarayyq: 

Saghattyng shyqyldaghy emes ermek,

Hәmiyshә ómir ótpek ol bildirmek.

Bir minut bir kisining ómirine úqsas,

Ótti, óldi, taghdyr joq qayta kelmek.

Saghattyng ózi úry shyqyldaghan,

Ómirdi bildirmegen, kýnde úrlaghan.

Tiyanaq joq, túrlau joq, keldi, ketti,

Qayta ainalmas, búrylmas búldyr zaman.

Dialektikalyq materializmning tanym soqpaqtary osynday oilarmen soghylghany anyq. Bolmasa, «Uaqyt – tóreshi» degen dialektikalyq tanymgha  sýiengen qanatty sózding kórkem óleng ýlgisindegi núsqasyna nazar audarayyq. 

Kólenke basyn úzartyp,

Alysty kózden jasyrsa;

Kýndi uaqyt qyzartyp,

Kók jiyekten asyrsa.

Múnday filosofiyalyq tanymgha toly joldardy Abaydyng shygharmashylyghynan mol kezdestiruge bolady. Onyng әrbir óleni filosofiyalyq túrghydan tәpsirleuge әbden layyq.

Týiindey kelgende, Abay ilimi - túnghiyq teniz týbindegi marjan tas. Ony tәuekelge bel buyp, terenge sýngy alatyn adamdar arqyly  su betine shygharyp, júrt iygiligine jaratugha bolady. Al búl óz kezeginde qoghamnyng baylyghy,  onyng ruhany baghdarshamynyng biri retinde jarqyray beretini anyq.

Almasbek Ábsadyq,

filologiya ghylymdarynyng doktory, A.Baytúrsynúly atyndaghy QMU professory

Abai.kz