Senbi, 23 Qarasha 2024
Arandatu 8323 18 pikir 20 Mamyr, 2020 saghat 12:42

Búl ne qylghan «janashyrlyq»?

Jalpy Qazaq elining soltýstik ónirinde separatistik pighyldyng keyingi kezderi tym órship ketkendigi eshkimge de jasyryn emes. Ol, әriyne, ashyqtan-ashyq, «bizge ne istey alasyndar?» degen sekildi dóreki de túrpayy jýrgizilmeydi. Ol sayasat jergilikti jerdegi ózderining Reseyge býiregi búryp túratyn, olardaghy bizding elge ashyqtan-ashyq jaulyq pighyldaghy adamdar turaly maqalalardy jii berip túruynan bayqalady. Onysyn tipti de bir ynghaysyz dýnie nemese «bizding osy isimiz ózimiz túryp jatqan elge ziyany tiyip ketpey me?» degen qarapayym oy da kirip-shyqpaydy. Búnday ýrdisten bizding Qostanay oblysy da qúralaqan emes. Múnday qaskýnem niyettegi dýniyelerge biz qashanda nazar audaryp, jazuyn jazuday-aq jazyp kelemiz. Alayda bәri de sol «Bayaghy jartas-bir jartas kýiinde» qalyp otyr. 

Mәselen, ótkende «Separatister kimge senedi?» degen maqalamyzda ghalamtorda belgili bloger Marghúlan Boranbay óz blogynda qostanaylyq Dmitriy Goncharenko degenning óz ýiinde shalqalap jatyp alyp, Qazaqstandy ashyq jaqtyrmaytyndyghyn, býiregining Reseyge ashyq búryp túratyndyghyn, elimizding soltýstik ónirining kórshimizge qosyluy kerek ekendigin, al ózi osyny ashyq qoldaytyndyghyn, múnday sayasat ýshin kezinde Ukrainanyng Donbass oblysyna baryp ta soghysqandyghyn eshkimnen qysylmastan ashyqtan-ashyq jayyp salghandyghyn kórsetip, búl indetting aldyn almasaq, týbi ókinishike úryndarmasa bolghany dep tújyrym jasaghan edik. Ókinishke qaray, aiqanymyzdyng aiday keletin týri bar. Qostanaylyq keybir búqaralyq aqparat qúraldary ózderining separatisterdi ashyqtan-ashyq qoldaytyndyghyn eshkimnen de jasyrmaydy jәne onysynan eshkimnen de qysylmaydy. 

Jaqynda osyndaghy oblysymyzgha keninen belgili jәne ony kópshlik oqityn bir iri portal kórshiles Chelyabi oblysy zansyz qaruly qúrylymnyng belsendi mýshesi bolghan, myna Goncharenko sekildi kezinde Ukrainanyng Donbass qalasyna baryp, ózderin «eriktiler» dep sanaytyn, al Ukraina olardy qaruly lankester sanatyna qosatyn Qazaqstannyng azamaty Evgeniy Sherbak degendi Qazaqstangha bergendigi jayly kóz jazyn kóldete jazypty.Tipti búl «batyrgha» Resey satqyndyq jasap, patriottaryn jaudyng qolyna ústap berip otyr degenge sayarlyq ayaushylyq kórsetuin aitsanshy.

Múnysy bergen maqalasynyng taqyrybynyna da kórinip túr. Ony aiqaylata túryp «Rossiya vydala «na raspravu» Kazahstanu «dobrovolisa» voevavshego na Donbasse s «Motorolloy» dep aiqaylatyp qoyghan. Maqala bastan-ayaqqa әlgi Sherbak degen qostanaylyq «batyrdyn» janashyrlarynyng sózderine negizdelgen. Olardyng oiynsha búl «erikti», ózindey separatist, jaqsy soghysqany ýshin «Motorolla» degen ataq alghan, alayda 2018 jyly sol Doneskide it ólimmen ólgen Arsen Pavlov degenning qandykóilek jan dosy eken.

Onyng janashyrlarynyng aituyna qaraghanda ol «Verui v russkiy miyr, Jenya proshel v Donbasse samye tyajelye boi, chudom vyjiyl, poteryal druzey», - dep «Úly Reseydin» adal úldarynyng sanatyna qosady. Sóitedi de búl iske aralspay, selqostyq tantyqany ýshin sol Chelyabi oblysy gubernatoryn da aghash atqa mingizedi. Sóitedi de «endi Reseyding óz úldaryn qorghaudyng orynyna, ózgelerge ýstap bergendiginen «búl batyrdyn» Qazaqstanda úzaq jylgha týrmege toghytylatyndyghyn aityp, kóz jastary kóldey bolady.

Taghy da basa aitamyz, búl Reseyde emes, qazaq elinde, naqtyraq aitqanda Qostanaydyng portalynda jariyalanghan maqala. Sonda redaksiyanyng pikirinshe óz elimizding azamatynyng ózge elge baryp, agressiyalyq soghysqa qatysuy, júqalap aitqanda, qashanda da bolyp túratyn oqigha sekildi. Sonda olar alysyraq jatsa da bizge degen dostyq pighyly belgili elding azamattaryn qyrghan jaldamalyny tóbemizge kóteruimiz kerek sekildi. Mýmkin orden de beru kerek shyghar, bәlkim.

Bir qyzyghy, búl maqalaghagha degen eshbir reaksiyany bayqamadyq. Sirә, bizde múnday arandatushylyqqa toly, separatistik pighyldy tolyq aqtaytyn әri jaqtaytyn dýniyelerge múndaghylardyng әldeqashan qúlaghy ýirenip ketken sekildi. Al kýni erteng ana Putinning úsynysymen sondaghy Dumada talqylanyp jatqan «Qazaqstan, Ukraina jәne Moldova sekildi elderde túratyn  azamattardyng qanday azamattyq alghandyghyna qaramastan, olargha Resey azamattyghyn qosa beru kerek» degen zang jobasy jýzege assa, ne bolatyndyghyn kózge elestetuding ózi qorqynyshty.

Qostanayda әli de bolsa jalpy túrghyndardyng 60 payyzyn ózge últ ókilderi qúraytyndyghyn eskersek, kýning erteng búlar Reseyding azamattyghyn quana-quana ala salyp, «biz Qostanaydy Reseyge qosamyz» dep shu kóterip, ózderinshe referendum jasaymyz dep óre týregelmese kim kepil? Al әlgi 60 payyzgha osyndaghy sanasy әldeqashan orystanyp ketken óz qazaghymyzdyng birazynyng qosylyp qaluy da әbden yqtimal. Al arghy jaghynyng ne bolaryn sәuegeylikke almay-aq qoyalyq.

Meni tang qaldyratyn búl jerde eki mәsele bar. Birinshisi, bizde ghoy orys tilin sol orystyng ózinen de artyq biletin qazaqtarymyz jeterlik. Sonyng ishinen birde-bireui osynday maqalagha qarsy myqty dәlel men búltartpas uәj keltire otyryp, jauap jazugha talpynys tanytqan joq. Álde «Sen tiymesen, men tiymen, badyraq kóz» degen jan tynyshtyq sayasat basym ba eken? Qaytkende de múnday arandatushylyq maqalalar qashanda esh jauapsyz qalady. Ótkende dәl osy portalda bir ghalymsymaqtyng «Latyn әrpine kóshu - qazaqtyng bolashaghyna balta shabu» degen maqsattaghy asa kólemdi dýniyesi jaryq kórdi. Sonda da bylq etken eshkim bolghan emes.   

Ekinshi mәsele, jergilikti biylikting qanday sayasat ústanyp otyrghandyghy belgisiz. Bizde budjetten memlekettik menshigindegi ghana emes, jeke menshiktegi BAQ-targha da orasan zor qarjy bólinedi. Sonyng 99 payyzy orys tilinde shyghady. Mine, nege osylargha әlgindey maqalagha toytarys beretin dýniyeni jariyalaugha úsynys bildirmeske? Bolmasa, memlekettik tapsyrysqa osynday taqyrypty engizuge de mýmkindik mol emes pe? Endeshe, neden qorqady, neden seskenedi? Álde «Ýndemegen ýidey pәldeden qútylady» degen sayasatpen ómir sýru әldedayda paydaly әri tynysh pa eken? Onda memleket mýddesin, elimizding tútastyghyn kim qorghaydy, әlgindey arandatushylyq әreketterge kim toytarys beredi? 

Halyq ýnsiz, biylik sanyrau.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5411