Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3123 0 pikir 2 Tamyz, 2011 saghat 08:45

“JÚMYSPEN QAMTU-2020" halyqtyng әl auqatyn jaqsartady

Baghdarlama negizinen ýsh baghyt bo-yynsha júmys isteydi. Birinshi, óz betinshe júmyspen ainalysushylardy, júmyssyzdardy jәne tabysy az adamdardy oqytu jәne olardyng júmysqa ornalasuyna jәrdemdesu bolsa, ekinshiden auylda kәsipkerlikti damytugha kómektesu, sonday-aq, enbek resursynyng útqyrlyghyn arttyru.
Ýkimet Elbasy tapsyrmasyn jәne   qaulyny  oryndau maqsatynda Semey qalalyq enbekpen qamtu mekemesinde de   birshama júmystar atqaryluda. Mekeme qyzmetkerleri qalagha qarasty  auyldyq okrug әkimderimen birlesip túrghyndar arasynda týrli týsinik júmystaryn, seminar-treningter ótkizip, baghdarlamanyng berer paydasy jayly taqyryptyq әngimeler jýrgizude.  Býgingi kýnde 81 biznes jospargha 81 million shaghyn nesie beru josparlan-ghan. Is jýzinde basymdy baghyttar bo-yynsha 196, 65 million tenge somasynda shaghyn nesie alugha 141 biznes –úsynystar kelip týsken. Búl jayynda Semey qalalyq júmyspen qamtu mekemesining júmyspen qamtu bólimining mamany Mәulet Qilybaev:

Baghdarlama negizinen ýsh baghyt bo-yynsha júmys isteydi. Birinshi, óz betinshe júmyspen ainalysushylardy, júmyssyzdardy jәne tabysy az adamdardy oqytu jәne olardyng júmysqa ornalasuyna jәrdemdesu bolsa, ekinshiden auylda kәsipkerlikti damytugha kómektesu, sonday-aq, enbek resursynyng útqyrlyghyn arttyru.
Ýkimet Elbasy tapsyrmasyn jәne   qaulyny  oryndau maqsatynda Semey qalalyq enbekpen qamtu mekemesinde de   birshama júmystar atqaryluda. Mekeme qyzmetkerleri qalagha qarasty  auyldyq okrug әkimderimen birlesip túrghyndar arasynda týrli týsinik júmystaryn, seminar-treningter ótkizip, baghdarlamanyng berer paydasy jayly taqyryptyq әngimeler jýrgizude.  Býgingi kýnde 81 biznes jospargha 81 million shaghyn nesie beru josparlan-ghan. Is jýzinde basymdy baghyttar bo-yynsha 196, 65 million tenge somasynda shaghyn nesie alugha 141 biznes –úsynystar kelip týsken. Búl jayynda Semey qalalyq júmyspen qamtu mekemesining júmyspen qamtu bólimining mamany Mәulet Qilybaev:
-Baghdarlamanyng paydasyn týsingen túrghyndardyn   nesie alugha qúlshynysy basym. Biraq, nesiyening qaytarymy da boluy kerek. Sondyqtan,  onyng maqsatty júmsaluy da nazarda boluy tiyis dep esepteymin. Auyl túrghyndaryna qarajat jaghdaylaryn týzeu, túrmystaryn ondau ýshin beriledi. Kóbine, aqshany  tórt týlikting basyn kóbeytu,  jyl-qy ústap, qymyz óndiruge júmsaudy maqsat etken azamattardyng alghysy keledi.  Múnday úsynystar әsirese, Priyrechnyy auyldyq okruginen kóptep týsude. Biznes –jospar aldymen auyl okrugi әkimi arqyly bekip, ótedi. Bes jylgha jeti payyz ósimmen beriletin nesiyening auyldyqtardyng jaghdayyn jaqsartugha tiygizer ýlesi qomaqty bolmaq,- deydi.
Abyraly ónirine qarasty Aqbúlaq auyldyq okruginen kelgen Sәule Orynhanova  qaramaghyndaghy «Orynhanovtar» sharua qojalyghyndaghy mal basy sanyn úlghaytudy  kózdep otyrghan kórinedi.
- Sharuashylyghymyzda qazir 100-ge juyq úsaq mal, alty  bas jylqy, bes bas iri qara mal bar. Osylardyng sanyn ósiru maqsatynda nesie alsam degen oimen júmyspen qamtu bólimine keldim. Elbasy tapsyrmasymen qolgha alynghan baghdarlamanyng biz siyaqty jandargha jәrdemi kóp dep oilaymyn. Memleket pen ýkimet óz - ózindi júmyspen qamtugha jaghday jasap otyrghanda, mýmkindikti paydalanu dúrys dep esepteymin. Qolgha alghaly otyrghan isime senimdi bolghandyqtan, nesiyeni tolyqtay aqtaugha tyrysamyn. Mekeme mamandary men auyl әkimi bergen kenesterining arqasynda baghdarlamanyng artyqshylyqtaryn úghyndyq. Balalaryma da únady baghdarlamanyng sharttary. Endi, qújattarymyzdy    dayarlap, alyp kelip otyrmyz. Qarajat mәselesi sheshilse, qojalyqta qyzu enbek bastal- ghaly túr. Qarapayym halyqqa jaghday jasap,   osynday mýmkindik bergen Elbasyna ýlken alghys aitamyn,- deydi  auyl kәsipkeri Sәule Orynhanova.  
Priyrechnyilyq Lidiya Andrushak ta mal  basyn kóbeytudi armandaydy.
- Qoradaghy mal - auyl túrghynynyng negizgi tabys kózi. Men de tabysymdy molaytudy oilaymyn. Sol sebepti «Júmyspen qamtu-2020» baghdarlamasynyng útymdy úsynystaryn paydalana otyryp, ýsh million nesie alsam deymin. Oghan simmentali túqymdy sýtti siyrlar satyp alyp, sýt ónimderin satudy josparlap otyrmyn. Oghan qosa, eki júmys oryndaryn ashyp, 20-25 myng tenge kóleminde enbekaqy tóleu de oida bar,- deydi Lidiya Aleksandrovna.
Bizding óz tarapymyzdan aitarymyz,  sharuasyn shalqytugha jasalyp otyr-ghan qamqorlyqty dúrys týsingenderding enbegi janyp, tabysy artpaq.

Lәzzat QASENQYZY,
«Semey tany»

http://akimsemey.gov.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381