(«Ombynyng Alash dәpterindegi» A.Baytúrsynúly ólenderin oqyghanda tughan oi)

Alashtanushy Dihan Qamzabekúly qúrastyrghan «Ombynyng Alash dәpterin» oqyp otyryp, búryn da tanys, biraq búl kitapqa oqshau berilgen Ahmetting bir top ólenine zer saldym. Bireu bir nәrseni dәpterine kóshiru ýshin de, belgili talghammen, oimen kóshiredi ghoy. Ólender 1932 jyly kóshirilgen. Sol kezdegi Kenes sayasatyn eske alghanda, halyqtyng jan jýregindegi qalauy, bas bostandyghy, el men jerding kýii qalay edi? – degen oilar birden basynyzgha keledi.

Endeshe, Ahmet ansaghan azattyq, erkindik nemese bas bostandyghy jyrlarynyng talay jýrekti shymyrlatqandyghynda, jylatqandyghynda shýbә joq. Osy oilarmen «Dәpterge» qayta ýnilip, Ahannyng qoltanbalarynyng iyirimine ýnildim.

Áueli, «Qasqyr men qozy» mysaly berilgen. A.Baytúrsynúlynyng ózge júrttardan audarghan dýniyesin audarma retinde qarau qiyn. Sebebi, ony óz jýrek qalauymen mýldemge qazaqsha sayratady. I.A. Krylovtyng mysalyndaghy qasqyr qazaqsha úlyp, qozy qazaqsha manyraydy. Ahang kóp tepershik, qughyn, týrme kórgen adam. Bylay qaraghanda jazyqsyz «qozy». Al ony qudalaghan qorqau qogham, orystyq otarlyq sayasat – qasqyr. Sóitip, ólendi ózgeshe, týrlendirip, «óz mýddesine» baghyndyrushy avtor da, ony kóshirushide – qasqyrgha narazy.

Júrttyng bәri biletindey mysalda búlaq suynyng basyndaghy qasqyr, búlaqtyng ayaghyndaghy qozyny «sudy layladyn» dep kinәlaydy. Ana bayqús qansha aqtalyp, shyryldasa da, qasqyr pәtua izdep, ony qútyldyrmas syltaularmen aranyn ashady.

Qozynyng beysharalyq hali, ózin arashalamaq bolghany – Ahmetting jan aiqayy:

Qozy aitty: «Qasqyr taqsyr, toqta azyraq,

Tergeniz, kinәm bolsa, әdil biraq.

....

Siz týgil, ózgege joq qiyanatym,

Ne shara, jetken bolsa býgin qazam?!»

...

«Nansanyz, agham da joq, inim de joq,

Ua, ghayyry nasharlyqtan minim de joq.

Naqaqtan meni, taqsyr, kýidiresiz,

Jauyzdyq sizge oilaghan kýnim de joq».

...

«Taqsyr-ay, esh jazyghym joq qoy menin,

Jәbir ghoy bireu ýshin kýidirgenin!»

Ahmetting jan jalasy «qozy» bolyp shyryldaydy.

Alayda qasqyr – qogham, orystyq  óktemdik odan tyrnaghyn tartpaydy:

«Beker me, – Qasqyr aitty, – mening sózim,

Bilesing jalghanshy dep kimdi ózin?

Ákendi aldyndaghy tanimysyn,

Bәlem, sen bayqap qara, ashyp kózin!

...

It bolsyn, qoyshyng bolsyn, qojang bolsyn,

Jauyzdyq oilaysyndar bәring maghan!

...

«Ýndeme! Jeter! Qazir múrsatym joq

Túrugha aq-qarandy tergep senin.

Alypsyng jaman әdet qarsylasyp,

Senimen túram ba men myljyndasyp.

Aytayyn, bilging kelse, Qozym, saghan:

Kinәng sol – jegim kep túr, qarnym ashyp!»

Qasqyr – otarlyq jýie osylaysha óz aitqanyn oryndady.

Ormangha Qasqyr ketti Qozyny alyp,

Belgili eter isi alyp baryp.

Osynday jazyqsyzdy jazghyratyn

Ár jerde kýshtilerde bar ghoy qalyp.

Qasqyrdyng zorlyq boldy etken isi...(27-29 better).

Shyn mәninde, Ahmet óz sherin, aitpaghyn osy mysaldy qazaqsha sóiletu arqyly jetkizdi.

Osy arada, sәl sheginis jasap, Ahannyng ómirinen birer ýzik oqiyq.

1905 jyly Patshalyq reseyde bolghan kóterilis qazaq oqyghandarynyng jýregine de azattyq alauyn jaghady.

Osy kezde Álihan Bókeyhanov Ombyda jýrsede, Ahanmen,Mirjaqyppen habarlasyp túratyn. Patshanyn, Ishki ister ministrligine, jәne aimaqtyq gubernator atyna jazylyp, on eki myng adam qol qoyghan әigili petisiya Ombydaghy Á.Bókeyhanovqa jetkiziledi. Semey uezining jandarmeriyasynyng bastyghy Osovskiyding gubernatorgha jetkizgen derekteri boyynsha Á.Bókeyhanov ol petisiyany poshta arqyly Peterborgha jibergen.

Semey uezining tynshylary petisiya jazghandardyng sary izine shóp salyp,  1907 jyl A.Baytúrsynov, J.Aqbaev jәne taghy birneshe adamdy kýdikti retinde  qamaugha alghan. Ahana tergeushilerding kýshteuimen «petisiya jazugha qatysy bar» dep jala jabylady. Ózgeden búryn óz jaqyndarynyng ústap bergenine jany kýiedi:

Ne jazyp em,

Qúday-au, men qazaqqa,

Mýbtala ghyp salghanday búl azapqa?!

Adamshylyq esebine kirisip,

Qoly jetsin degendik pe azatqa?

Jón kórsettim qazaq degen namysqa,

Jol siltedim jaqyn emes, alysqa.

«Ózge júrttar órge qadam basqanda,

Dedim, – sen de qatarynnan qalyspa!»

...

Asyqpandar!

Artymyzda qazy bar,

Tergep talay, sýiektering qazylar.

Payghambardy satyp otyr tilla alghan,

Yahudamen birge attaryng jazylar.

Qinamaydy abaqtygha japqany,

Qiyn emes dargha asqany, atqany.

Maghan auyr osylardyng bәrinen

Óz auylymnyng itteri ýrip, qapqany, – dep kýnirenedi Ahan.

Qamaqtan bosaghannan keyin de Semey uezining jandarmeriyasynyng túraqty anduynda bolghan A.Baytúrsynovty 1909 jyly 1 shildede «separatistik ýgit naihat jýrgizdi» dep taghy týrmege qamaghan. Múnda sotsyz, ýkimsiz, naqaqtan-naqaq  8 ay boyy  azap-qorlyq kóredi.

Abaqtyda jatqanda Ahang Haqqa bas úryp:

Ia, Qúdayym, aqqa jaq,

Ózine ayan, men naqaq.

Aqqa degen sózimnin,

Abyroyyn ashpay jap.

Ayat penen hadiste,

Adal niyet aq iske.

Janylmasam, joq edi-au –

«Jaza tartsyn!» degen bap.

Meni ústatyp aidatyp,

Zyghyrdanym qaynatyp,

Masayrasyp mәz bolyp,

Kýlgenderdi ózing tap.

Búl ólende Ahannyng ózining jazyqsyzdyghyn әri ózin jalamen ústap berip mәz bolghan jaqyndaryna jany ashi, nazalana til qatady. Tuysqandarynyn, qazaqtyng adasqany – Alashtyng adasqany ghoy, ony tura jolgha sala kór dep qan jylaydy:

Az kýndikke aldanyp,

Az nәrsege jaldanyp,

Adasqanyn Alashtyn,

Týzu jolgha týsir, haq.

Jaqynynnan jau shyghyp,

Maqúl sózden dau shyghyp,

Itter tistep tonymnan,

Dúshman ústap qolymnan,

Maghan tosu bolghan shaq.

...

Qúnsyz bolyp erimiz,

Jesir bolyp jerimiz,

Mal meniki dey almay,

Jan meniki dey almay,

Itke de, qúsqa azyq ek.

Ken bolar dep balshyqty,

Kól bolar dep shalshyqty,

Biz ýmitpen qazyp ek.

Dәreti joq ayaqtar,

Qorsyldaghan sayaqtar.

Búlghamasyn tasyndy,

Qasiyetti basyndy.

Degenimiz bolmasa,

Qazaqqa ne jazyp ek,

Baylattyrghan qolymdy,

Bógelttirgen jolymdy,

Jaqynym bar, jatym bar... (32-34 better).

Múndaghy «qúnsyz bolyp erimiz» – ózin jәne Alashty, «jesir bolyp jerimiz» – dep qazaq dalasyn aitady. «Itke de, qúsqa azyq ek», «dәreti joq ayaqtar, qorsyldaghan sayaqtar» – imansyz orys otarshyldaryn menzeydi. Al, osy jolda kýresip jýrgen bizdi, meni «búlghamasyn tasyndy, qasiyetti basyndy» dep shyr-pyr bolyp jýrgennen basqa jazyghy joq jandy «qolyn baylap, jolyn kesip» ne istedinder? – dep sherlenedi. «Ombynyng alash dәpterindegi» bir óleng osy.

1910 jyly Semey uezdik soty A.Baytúrsynovtyng isin qarap, ony on alty jylgha jer audaru turaly ýkim shygharghan. Semey sotynyng ýkimi shyqqan kezde A.Baytúrsynúly anasyna «Abaqtydan» atty hatyn jazady. Taghy da «Omby dәpterin» oqiyq:

Qymbattym, dúghagóiim, qamqor anam,

Arnap hat jazayyn dep aldym qalam.

Sizdi onda, bizdi múnda aman saqtap,

Kóruge jazghay edi Haq taghalam.

Kóre almay ótirikshi bolyp әbden,

Semeyding týrmesinde otyr balan.

Mal úrlap, kisi óltirgen jazasy joq,

Ýkimet ol zorlyqqa ne dýr sharan.

Anasyna múng shaqqan Ahang taghy da: «Mal úrlap, kisi óltirgen jazasy joq, Ýkimet ol zorlyqqa ne dýr sharan» deydi. Naqaq adamdy orystyq ýkimetting zorlyqpen ústaghanyn aitady.

Áuelde Lauqúl-Maqpúz jazbapty Alla,

Taghdyrda búl oryndy kórmesime.

Taypalghan talay jorgha, talay túlpar,

Taghdyrdyng kez bolyp túr kermesine.

Qanbaqpen salmaghyng teng búl bir zaman,

Ghilaj joq jel aidasa ermesine. (35-36 bet).

«Talay erler úshyraghan taghdyr synaghy, Allanyng basqa salghanynan qashyp qútylmaq joq. Zaman solay – әdiletsiz, qaytemiz, kóteremiz» – dep anasyna júbanysh syilaydy.

Sot ýkiminen keyin Ahmet Baytúrsynov aidauda bolatyn jeri retinde Orynbordy tandaydy. 1917 jylghy tónkeriske deyin sonda bolady.

1913 jyly 1 aqpan kýni Orynbor qalasynda «Qazaq» gazetin shygharady. Gazetting ózekti qyzmeti qazaqtyng el, jer tarihy men taghdyry boldy. Tipti orystyq otarlyqqa qarsy shyghu mәseleleri men birge «Qazaq qalay el bolady» degen taqyrypty da kóteredi. Jergilikti ýkimet «Qazaq» gazetinde jazylghan osynday mәselelerdi «separatistik» dep 1914 jyly gazetting bas redaktory A.Baytúrsynovty taghy da tútqyndaydy. Aragha az uaqyt salyp, gazet oqyrmandarynyng jinaghan ýsh myng somdyq kómegimen týrmeden bosaydy. Búl Patshalyq orys otarshylyghy túsyndaghy Ahmet Baytúrsynovtyng songhy ret týrmede otyruy edi.

Óz ghúmyryndaghy eng ýlken zorlyq, eng ýlken qorlyq biraz jyldan keyin Kenes ýkimeti túsynda bolatynyn Ahang ol kezde sezbedi.

A.Baytúrsynov 1917 jylghy aqpan tónkerisinen keyin, Qazaq sezin shaqyryp, Alash partiyasyn qúru turaly iydeya kóterip, Alash partiyasynyng baghdarlamasyn jazghandardyng biri. Búl partiya baghdarlamasy qarasha aiynda «Qazaq» gazetinde jariyalandy.

Alashqa Patshalyq orys ýkimetinen qayyr bolmay, qazan tónkerisi arqyly ýkimet «bolshebekterdin» qolyna ótkende A.Baytúrsynov Qazaq avtonomiyasyn osy Kenes ýkimetinen alugha bel buady. 1919 jyly nauryzda Á. Jangeldin bastaghan on bir adammen birge A.Baytúrsynov Mәskeuge baryp, Leninmen, jәne Últ isteri jónindegi komissar Stalinmen Qazaq avtonomiyasyn qúru turaly kelissózdi tura tórt ay boyy, yaghny shilde aiyna deyin jýrgizip, olardyng Qyrghyz avtonomiyasyn qúru turaly sheshimin shyghartady. Qazaq avtonomiyasyn qúru komissiyasynyng mýshesi bolyp taghayyndalghan A.Baytúrsynov Qazaq avtonomiyasynyng shekarasyn, respublikalyq statusynyng jobalaryn jazumen ainalysady. Sonyng negizinde 1920 jyly A.Baytúrsynov kórsetken territoriyalar negizinde Qazaq (Qyrghyz) avtonomiyasynyng qúrylghany turaly Jarlyqqa Lenin qol qoyady. A.Baytúrsynov sonymen birge Alash qayratkerlerine keshirim jasau turaly Kenes biyligine ótinish jazyp, qysqa uaqytqa bolsa da ótinishin oryndatady.

Kenes ókimeti túsyndaghy qughyn patshalyq imperiya kezindegi qughynnan asyp týsip, qandy qyrghyngha jalghasty. Alash qayratkerlerin týrmege jaba bastady. M.Dulatov, Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov 1929 jyly tútqyndalyp, týrmege jabyldy. Ahmet Baytúrsynov Butyrka týrmesinde ýsh jyl otyryp, sodan song Arhangelge úzaq jylgha katorgagha aidaldy.

Halyqaralyq  Qyzyl Krest  arqyly M. Gorikiyding әieli                    E. P. Peshkovanyng  jәrdemimen kesimdi merzimi bitpey, 1934 jyly bosanyp, әueli Batys- Sibir ólkesine, keyinirek Almatygha oralady. Biraq, esh mekeme Ahandy qyzmetke qabyldamaghan. Tek bir orys dәrigerining qamqorlyghyna iligip, sanitar bolyp júmys istegen A.Baytúrsynovty NKVD 1937 jyly kýzde qayta tútqyndaghan. 1937 jyly NKVD ýshtigining sheshimimen qarasha aiynda 66 jasynda atylyp ketti.

Sóitip, A.Baytúrsynúly ózining sanaly ghúmyryn halyqqa ayanbay qyzmet etumen jәne otarlyq – aqtar men qyzyldardyng týrmesin «kezek qydyrumen» ótkizdi.

«Omby» dәpterindegi «Jangha kónilim qalyp túr» ólenindegi:

Jangha kónilim qalyp túr,

Jan búl kýige salyp túr.

Tәnge kónil qalyp túr,

Tәn shydamay aryp túr.

Júrtqa kónil qalyp túr,

Júrt jalghangha nanyp túr.

Ótirik órlep kýsheyip,

Shyn jenilip talyp túr.

...

Jau bilegin sybanyp,

Pyshaghyn qayrap janyp túr.

Sauysqan, qargha, qaraqús,

Jemtik andyp baghyp túr.

Pәle degen andushy,

Ayaghymnan alyp túr.

Jala degen tóbeti,

Baltyrymnan qauyp túr.

...

Jany ashyghan jaqynnyn,

Jas kózinen aghyp túr.

Ayrylamyz amal joq,

Qylyshyn jerge shauyp túr, (34-35 bet) – degenderi kónildi tolqytqan kóp sherining biri edi.

«Inime» ólenindegi:

«Sýiikti mellatyna bolam desen,

Nashardyng kóbirek je qamyn, inim» (36 bet) – degeni ýlken ósiyet siyaqty.

Uaqyt úzarghan sayyn halqy ózine qyzmet etken úldaryn ógeyletken ótkengisine ózegi órtene otyryp, onyng izderin altyngha balaydy. Ardaqtaydy, ónegeli ómir ýlgisi etedi. Ony Ahang syndy erler tirisinde-aq bildi, aitty:

Tәn  kómiler,  kómilmes  etken isim,

Oylaytyndar  men  emes  bir kýngisin.

Júrt  úqpasa úqpasyn  jabyqpaymyn,

El bir  kýnshil, meniki  ertengi  ýshin, – dep keudesin oqqa tósep, aqtyq saparyna alansyz kete bardy. Ruhy shahittikpen beyishke úshty.

«Ombynyng Alash dәpterin» oqy otyryp, bizde biraz oilargha ombyladyq. A.Baytúrsynúlynyng qara basynyng qamy ýshin emes, eline, jerine azattyq, erkindikti zarygha kýtken asau jýregining әmirine  qúlaq týrip, ózegimiz órtendi. Alashtyng asyl qiyqtarynyng artynda qalghan el men jer paryzynyng endigi auyr jýgi bizding moynymyzgha artylghanyn taghy bir mәrte terendey úghynyp, abyzdyng tauday túlghasyna taryday basymyzdy iydik.

Paydalanylghan әdebiyetter:

«Ombynyng Alash dәpteri», qúrast: D.Qamzabekúly. Almaty, «Jazushy» baspasy, 2013 jyl.

A.Baytúrsynúly shygharmalary men ómirbayany turaly Uikiypediya derekteri.

Jәdy Shәkenúly

Abai.kz