Tayauda Almatyda Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri bolyp taghayyndalghan Aida Balaevanyng qazaqtildi gazet jәne sayt basshylarymen kezdesui turaly qysqasha habar jazghan bolatynbyz. Ondaghy kóterilgen mәselelerdi taghy da qaytalap óteyik.

1. Eng aldymen ótkende elimizdegi BAQ basshylary QR Preziydenti Q.Toqaevqa jazghan «Qazaq baspasózining basyna zor qauip tónip túr» atty Ashyq hattaghy kóterilgen ózekti mәseleler aityldy. Búl qazaq baspasózi turaly problemalar bayaghydan shiyrek ghasyr boldy jazylyp kele jatqanyna. Osydan bir ay búryn «Qazaqstan dәuiri» gazetining úiymdastyruymen, barlyq gazet basshylary qol qoyyp, preziydentke jetken, biz sony ministrding esine saldyq.

Eng bastysy Qazaq basylymdarynyng jazylymy mәselesining býgingidey internet zamanynda qiyn jaghdayda qalyp otyrghandyghy, memleket iydeologiyasyn jýrgizip otyrghan qazaq basylymdaryna ýkimet te qoldau kórsetpese bolmaydy. , Tipti, qazaq basylymdaryn satatyn dýngirshekter jýiesining de joqtyghy sóz boldy. «Qazposhtanyn» auyldargha basylym jetkizui kóp uaqyt alatyndyqtan, ónirlerdegi tirajdardy sol jergilikti baspahanalarda basugha kelisim jasau mәselesi úsynyldy.

2. IYdeologiyadaghy telearnanyng róli turaly «Qazaq ýni» portalynda jariyalanghan belgili kino jәne teatr tarlany Talghat Temenovtyng Aqparat ministri Aida Balaevagha jazghan hatyndaghy ótkir mәseleler de sóz boldy.
Últtyq Kenesting alghashqy otyrysynda Últtyq iydeologiya mәselelerinde kótergendey, shetel ýzdik balalar arnalaryndaghy mulitfilimderdi qazaqshagha audaryp, «Balapan» arnasynan kórsetu mәselesin sóz ettik. Óitkeni oryssha balabaqshalargha barmaytyn qazaq balalarynyng ózi osy telearnalar arqyly oryssha aralastyryp sóileuge oiysyp barady.

3. Últtyq aqparattyq qauipsizdik, Resey basylymdarynyng qauipti dengeydegi basymdyghy, Qazaq qarjysyn molynan alyp otyrghan orystildi BAQ­-tardyng Últtyq mýddemizge qarsy sayasaty turaly aityldy.

4. «Qazaq әdebiyeti» gazeti bas redaktory, jazushy Dәuren Quat ta orystildi BAQ mәselesine qazaqtildi BAQ-tardan kóp qarjy bólinetin dәstýr әli qalmay kele jatqanyn, endeshe olargha elimizding últtyq mýddesi, tarihy men mәdeniyetin nasihattaytyn taqyryptar beru kerektigin dúrys kóterdi.

5. «Adyrna.kz» pen «Dalanius.kz» sayttary bas redaktorlary Arman Áubәkir men Duman Byqay әleumettik jelilerdi paydalanu artyqshylyqtaryn qozghady.

6. Sonymen birge qazaqtyng últtyq sanasynyng óskeni, biylik oryndaryndaghy qarsylyqtargha qaramastan Memlekettik til turaly zang qabyldaudy talap etken Últ ziyalylarynyng «Qazaq ýni» saytyndaghy Ashyq hatyna eki aptada 100 mynnan asa qol qoyylyp, qazir 120 mynnan asyp ketkeni, 850 myngha juyq oqyrman oqyghanyna sheshim qabyldaytyn tiyisti oryndar basa nazar audaru kerektigin atap ótti.

Aida Ghalymqyzy barlyq BAQ basshylary sózderi men kótergen mәselelerin, úsynystaryn jazyp alyp, nazargha alatynyn aitty. Sonymen birge memlekettik tapsyrystyng halyqqa jetui mәselesin atap kórsetti.

«KETPENNING BASYN BASSAN, SABY MANDAYYNA SART ETE QALADY!»

Jogharyda aityp ótkenimizdey, Últtyq aqparattyq qauipsizdik, Qazaq qarjysyn molynan alyp otyrghan orystildi BAQ­-tardyng Últtyq mýddemizge qarsy sayasaty turaly aityp auyz jighansha, sol sózimizdi rastap, ertenine-aq bar júmysy ýnemi Últ mýddesine qarsy shyghu bolyp kele jatqan «Sentral Aziya monitor» basylymy «Qazaq basylymdary qarjy súrap jatyr» dep oibaygha basty…

«Vedi, po ih utverjdeniyam, iymenno kazahskie mass-media (y toliko oniy!) yavlyaiytsya provodnikamy gosudarstvennoy iydeologiiy»-dep, ózderi moyyndaghan shyndyq shymbaylaryna batyp ketkenin de jasyrmapty. Áriyne, búl jerde «Qazaq basylymdary últtyq partiyanyng rólin atqaruda» (Erlan Qariyn) degen bir auyz baghanyng ózi de jetkilikti.

1. Birinshiden qazaq basylymdary orystildi basylymdar bayaghydan alyp kele jatqanday mol qarjy súraghan joq, jazylushylary auyldarda bolghandyqtan, karantin kezinde tarata almay qalghan basylymdardyng jazylymyna qoldau kórsetudi súrady. Ekinshiden, elimizdegi halyqtyng tóleytin payyzymen bayyp otyrghan bankterge Últtyq qordan 10 mlrd tólegende eshtene demegen, keshe karantinge baylanysty elimizding 361 alpauyt kәsiporyndary halyq qazynasynan taghy da milliardtar alatyn bolghanda bir auyz til qatpaghan, ózderi memleketten mol qarjy alyp otyrghan búl orystildi basylym «Sentral Aziya monitordyn» «Qazaq tildi basylymdar qarjy súrap qoydy» dep shat-shәlekeyi shyghyp, tipti Preziydent әkimshiligine deyin aryz aityp baruy neni bildiredi? Osydan-aq ózderiniz oilay berinizder olardyng teris pighyly qanday ekenin. Sol ýshin ghana, bizding jogharyda aitqan kóptegen orystildi BAQ-tardyng últtyq mýddege qarsy shyghyp kele jatqany turaly sózimizdi olardyng ózderining lezde rastaghany ýshin rahmet aitamyz.

2. «Orystildi BAQ-ta internet zamanynda ómir sýrip otyr ghoy «-dep uәj aitady Jandos Asylbekov degen tilshi. Birinshiden, orystildi jurnalister memleketten qarjy almay otyrghan sekildi betteri býlk etpeydi-au shirkinderdin.

Ekinshiden osy sózderimen bizdegi eki tildilikting tek orystildilerge paydaly ekendigin moyyndaydy. Yaghni, qazaqtildiler eki tildegi de basylymdardy satyp alyp, eki tildegi saytty da oqidy.Búl orystildi BAQ-qa biylikting otyz jyldan beri tiygizip kele jatqan paydasy, orystildi basylymdardyng artyqshylary emes. Al orystildiler tek orystildi basylymdar satyp alady, internetten orystildi sayttardy ghana oqidy. Qazaqtildi basylymdar men sayttardy oqugha Qazaq tili memlekettik til bolsa da, olardyng sauattary jetpey kele jatyr otyz jyldan beri. Biyliktegi orystildilerding de qazaq basylymdary men sayttaryn oqugha sauattary jetpeydi de, ózderi oqyghan tildegi basylymdardy artyq sanaydy. Áriyne, oqy almaghan basylym turaly nashar degennen basqa ne aitsyn?!.

Búl jerde Elbasymyz pen Preziydentimiz qansha jerden qoghamnyng birigui, ol jolda «Memlekettik til -qoghamdy biriktirushi faktor» ekenin talay aityp kele jatsa da, qoghamdy eki tilge ajyratyp, ekige bólip kelgen Konstitusiyanyng 7-shi babynyng 2-shi tarmaghy ekenine kókiregi oyau, kózi ashyqtardyng kózi anyq jetti. Endi búl bapty qoghamgha jik salushy, 83 payyz qazaqtildilerge (ýkimettin- mәdeniyet ministrligining resmy mәlimdemesi) dikriminasiya retinde alyp tastap, Memlekettik til turaly zandy qabyldaudy talap etip jatqan 120 mynnan asa azamattardyng (orystar, ukraindar, nemister, ózbekter, tatarlar, dúnghandar, belorustar tb, bәri bar) talaby óte oryndy degen sóz.

Qoghamdy bir tilge – Memlekettik tilge biriktiru mәselesinde biylik otyz jyldan beri eshtene istegen joq degen ashy shyndyq ashyq aitylyp jatyr qazir. Men aitar edim «Eldi biriktiretin Últtyq iydeologiyada eshtene istegen joq» degen sóz biylikke aitylghan jaqsy sóz bolyp túr ghoy, al shyndyghynda Konstitusiyada Tildi ekige bólip, Eldi de ekige bóldi, yaghni, otyz jyl ziyanyn tiygizdi!

3. Mening «Últtyq aqparattyq qauipsizdik, Resey basylymdarynyng qauipti dengeydegi basymdyghy, Qazaq qarjysyn molynan alyp otyrghan orystildi BAQ­tardyng Últtyq mýddemizge qarsy sayasaty turaly aityldy» degen sózimdi memlekettik tildi bilui tiyistigin bylay qoyghanda, óz ana tilin týsinuge miy jetpegen sauatsyz «Sentral Aziya monitordyn» jurnalisti Jandos Asylbekov basqasha, ózining bizge tiyisuine qajetti maghynada audaryp alyp, «qazaq qarjysy, korey qarjysy, dúnghan qarjysy, orys qarjysy degen bola ma»-dep soghady. Búl jerde sóilem arasynda kelse de bas әrippen jazylghandyqtan «Qazaq qarjysy» degen sózding «Qazaq Eli qarjysy, Qazaqstan qarjysy» degen maghyna ekenin týsinu ýshin, oghan sauaty jetu ýshin taghy da qaytalap aitamyn, Konstitusiyanyng 7-shi babynyng 2-shi tarmaghyn alyp tastap, Memlekettik til turaly zang qabyldau kerek!

4. Orystildi sayt ótirik aitqanday, qazaq basylymdary tek qoldau súrap qana qoyghan joq, Aqparat ministrimen kezdesude kóptegen naqty úsynystar aityldy. Ministr olardyng bәrin jazyp alyp, mәselelerdi sheshushi mekemeler basshylarymen birlesip jiyn ótkizetin bolyp kelisti.

Yaghny búl «Sentral Aziya monitordyn» bayaghydan jaghy talmay jar salyp kele jatqan jaramazany ghoy últtyq mýddege qarsy shyghyp, «Qazaq ýni» tb qazaq baspasózine qarsy júmys istep kele jatuy. Sondyqtan búl qazaq basylymdary ýshin janalyq ta, tansyq ta emes.

Bizdiki tek «Ketpenning basyn bassan, saby mandayyna sart ete qalady» degen qazaq maqalyn qazaq tilin úmytqandardyng esine salyp qong ghana.

Qazybek Isa

Abai.kz