Jaqynda respublikalyq «Liyter» gazetinde tanymal demograf Maqash Tәtimov aghamyzdyng «Narodnaya schitalochka» atty maqalasy jaryq kórdi. Álgi maqalasynda ghalym aghamyz jaqynda ótkizilgen últtyq sanaq nәtiyjelerin joqqa shygharyp, búl nauqandy kelesi jyly taghy da ótkizu kerek dep mәsele kótergen eken.

Últtyq sanaq Maqash Tәtimovke nesimen únamady eken?

Birinshiden. Maqash aghamyz maqalasyn әigili Nina Andreevanyng «Ya ne mogu molchati» degen sózinen bastap, sanaq kezinde kóptegen azamattardyng qamtylmay qalghanyn aldygha tartypty. «Eger әr esepshi әr bir ere­sek adamnyng esigin qaghyp, bar­lyq súraqtar boyynsha jauap aluy kerek bolsa, qan­day sapa turaly aitugha bo­lady?» - depti Tәtimov myrza.

Jaqynda respublikalyq «Liyter» gazetinde tanymal demograf Maqash Tәtimov aghamyzdyng «Narodnaya schitalochka» atty maqalasy jaryq kórdi. Álgi maqalasynda ghalym aghamyz jaqynda ótkizilgen últtyq sanaq nәtiyjelerin joqqa shygharyp, búl nauqandy kelesi jyly taghy da ótkizu kerek dep mәsele kótergen eken.

Últtyq sanaq Maqash Tәtimovke nesimen únamady eken?

Birinshiden. Maqash aghamyz maqalasyn әigili Nina Andreevanyng «Ya ne mogu molchati» degen sózinen bastap, sanaq kezinde kóptegen azamattardyng qamtylmay qalghanyn aldygha tartypty. «Eger әr esepshi әr bir ere­sek adamnyng esigin qaghyp, bar­lyq súraqtar boyynsha jauap aluy kerek bolsa, qan­day sapa turaly aitugha bo­lady?» - depti Tәtimov myrza.

Jauap: kez-kelgen iri nauqan qateliksiz ótpeydi. Kez-kelgen iri nauqannyng ótu barysyna kónili tolmaghandar bolady. Búl zandylyq. Respublikamyzdyng halqyn týgel qamtyp, derek jinau preziydenttik saylaudan da kýrdeli. Endeshe,  últtyq sanaqtyng da qateliksiz ótip, jýz payyz adamnyng kónilinen shyghuy ekitalay. Esimizde bolsa, sanaqty ótkizushiler de kezinde az-maz adamnyng qamtylmay qalu mýmkindigi turaly aldyn-ala eskertken bolatyn. Eger sanaqshylar Maqash aghamyzdyng ýiine kelmegen jaghdayda, ol kisi azamattyq belsendilik tanytyp, barlyq basylymdarda jariyalanghan sanaq shtabtaryna telefon shalyp, sanaqshylardy qayta shaqyruyna ne bolmasa olardyng «sapasyz júmysyna» shaghym aituyna tolyq mýmkindigi bar bolatyn. «Kóptegen adresattar bizderge sanaqshylar mýldem kelgen joq», - dep,  últtyq nauqannyng nәtiyjesin joqqa shygharu mýldem qiyanat. Eger Maqash aghamyzdyng qolynda naqty, mysaly, Almaty qalasy boyynsha osynshama myng adam, osynshama myng otbasy qamtylmady degen derekteri bolsa, ony jariyalaghany abzal. Óitpegen jaghdayda dәieksiz pikir aitu - ýlken qatelik!

Jalpy alghanda, sanaqty ótkizgen alpys myng adamnyng ishinde, әriyne, salaghy da, úrysy da, jemqory da, erinshegi de boldy. Alayda, óz júmysyn adal, bayyppen, belgilengen tәrtippen istegender kópshilik emes pe! Sonda Maqash aghamyzdyng jalpylama, tipti óreskel payymdary solardy qorlaghan bolyp shyqpay ma? Alpys myng adamnyng barlyghy atymen alayaq emes shyghar? Mektepterde de, auruhanalarda da nadandar, úrylar bar. Biraq, bilim ne densaulyq salasynda nadandar men úrylar bar eken dep mektepter men auruhanalardy jauyp qoymaymyz ghoy! Sol siyaqty sanaqshylardyng keybireui júmysyn dúrys atqarmady eken dep, sanaqty joqqa shygharugha bolmas, Maqash myrza!

Ekinshiden. Maqash aghamyzgha sanaq anketasyndaghy súraqtar únamaghan eken. «Mysaly, - deydi Maqash aghamyz, - 15 myng ten­ge nemese 1 myng dollar ai­lyq alatynyn kim ashyq ai­ta salady? Nemese júmysqa qa­lay jetetindigi turaly sú­raq tipti artyq... Eng bastysy - demografiyalyq kórsetkish­ter, otbasy jaghdayy, bala tuu, últtyq til, qalghany - ekin­shi kezektegi mәseleler».

Jauap: Maqash aghamyz bilikti maman. Bilikti maman retinde ol kisi últtyq sanaqtyng eng obektivti últtyq әleumettanushylyq zertteumen para-par ekenin jaqsy biledi. Olay bolatyn bolsa, Esep agenttigining halqymyzdyng әleumettik jaghdayy, tynys-tirishiligi turaly kóptegen súraqtargha jauap alghysy kelgendigi zandy, oryndy qúbylys. Ertengi kýni jinalghan derekterding negizinde talay-talay aktualdy zertteuler jýrgizilip, olardyng nәtiyjeleri memlekettik baghdarlamalar men is-qimyldardyng ózegine ainalady. Bizding oiymyzsha, sanaq anketalaryna osynday súraqtardyng qosyluy «qylmys» emes! Al aghamyzdyng «myng ten­ge nemese 1 myng dollar ai­lyq alatynyn kim ashyq ai­ta salady?» degen uәjine keletin bolsaq, talay adamdar sanaq kezinde ózining últyn, qyzmetin, tegin jasyryp jatady. Anketalar jinaqtalyp, olar kompiuter arqyly óndelgen kezde «jauapsyz súraqtar» shyghyp otyrady. Osy sanaq nәtiyjesi boyynsha da, mәselen, halqymyzdyng bir-eki payyzy «últyn kórsetpegender», «qyzmetin kórsetpegender» bolyp shyghady. Alayda azghantay top «últyn kórsetpedi eken» dep sanaqtyng nәtiyjesin joqqa shygharamyz ba?

Qadap aitamyz: sanaq anketasy eng ozyq әlemdik ýrdister men әdistemelerge negizdelip jasalghan. Oghan BÚÚ-nyng mamandary joghary bagha bergen. Álemdik jәne qazaqstandyq mamandar sanaqtyng әdistemelik jaqtaryna baylanysty syny pikir aitqan emes. Býgingi kýni sanaqty joqqa shygharyp otyrghan eki top bar. Birinshisi - Qazaqstandaghy sany, yqpaly men bedelinen airylyp bara jatqan slavyandyq úiymdar! Ókinishke qaray, Maqash aghamyzdyng maqalasy sol «synshylardyn» diyirmenine su qúighanday qadam bolyp otyr. Ekinshisi - alghashqylardyng kýnkiline qúlaq asyp, solardyng aldynda «arzan bedel» jinaugha tyrysqan jergilikti sayasatkersymaqtarymyz ben shynshylsymaqtarymyz.

Ýshinshiden. «Kók kórpeni býlkildet» dep úran tastaghan Maqash kókemizding payymy boyynsha, qazaqtyng sany 67 payyz emes, 61 payyz boluy kerek eken! Ári ketse, 63 payyzdan joghary bolmaydy eken! Olay bolatyn bolsa, sanaqtyng nәtiyjesi búrmalanghan bolyp shyghady.

Jauap: Maqash Tәtimovtyng búl uәjine de jol bolsyn deymiz. Qazaqtyn, qazaq últynyng rezistivtik (qarsylasu, qiyndyqqa tózu) qasiyetterinin, ózin-ózi saqtau instinkterining joghary ekeni eshkimge de júmbaq emes. Osydan biraz uaqyt búryn, dәlirek aitsaq, 1967, 1977, 1987 jyldardaghy sanaqtardyng nәtiyjeleri kórsetkendey, qazaqtar demograftardy talay mәrte qayran qaldyrghan halyq. Eki soghys pen eki ashtyqtan, qughyn-sýrgin men ozbyr otarlaudan aman qalghan halyq osy joly da demograftardyng esepterin joqqa shyghara almady dep kim aita alady? Kenes zamanynda ótkizilgen sanaqtar kezindegi derekterge sýiensek, qazaqtar әr on jyl sayyn 13-payyzdyq ósim berip otyrghan. Al ózine-ózi ie bolyp, memlekettigin qolyna alghan kezdegi qazaqtar qarap qala ma? Esesine slavyan halyqtary tómen ósim kórsetip jatsa, elden ketip jatsa, qazaqtyng sany óspegende shýrshitting sany ósui kerek?

Taghy bir mәsele. Maqash aghamyzdyng ózi de esepterin aksioma dep aita almas. Ol kisi de et pen sýiekten jaralghan adam, qatelesken, keybir kezde «asyra siltegen» kezderi de boldy. Aghamyzdyng boljamdary, mәselen, qazaq ghalymdary men әlem demograftary ústanyp otyrghan sandarmen talay jerde kelispey jatady. Olay bolatyn bolsa, Maqash aghamyzdyng «Liyter» gazetindegi payymdaryna da belgili dәrejede kýdikpen qaraugha bolady.

Týiin. Sonymen, jurnalister elimizdegi «beby bumnyng atasy» dep at berip aidar taqqan  demogorafymyzdyng shala býlinuine ne sebep? Ol әlgi atalghan maqalasynda: «Ya sojaleng, chto tak sluchilosi, chto nashy chinovniky mogly obmanuti nas, y daje menya. Ya proanaliziroval 11 perepiysey, poskoliku bolishoy znatok etogo voprosa, menya daje na konsulitasii po perepisy ne priglashaliy» - dep qalypty. Bәlkim, mәselening barlyghy osyghan tirelip otyrghan shyghar? Olay bolsa, bizding Esep agenttigindegiler taktikalyq qate jiberdi: qajeti bar ma, joq pa demografiyagha qatysty mamandardy tolyq jinap, eng bolmasa basyn bir qosuy kerek edi. Ózderinen kórsin!

Qaytalap aitayyq, biz Esep agenttigine advokat boludan aulaqpyz. Biz ýshin bir ghana nәrse anyq: osy memlekettik organda oryn alghan jemqorlyq faktileri últtyq sanaqtyng nәtiyjelerine, onyng әdistemelik, úiymdastyrushylyq jaqtaryna esh kýmәn keltire almaydy! Bizder de obektivti shyndyq jaghyndamyz. Ómirimizding on, týzu baghalanghanyn, zerttelgenin qalaymyz. Solay bola túryp, dәl býgingi kýni aitugha bolatyn, osydan on jyldan keyin aitugha bolatyn, osydan tek jiyrma jyldan keyin aitugha bolatyn mәselelerding bar ekenin jaqsy týsinemiz. Qansha jerden ghalym bolayyq, shynghyrghan shynshyl, aiqaylaghan aqiqatshyl bolayyq, degenmen dәl býgin kóteruge kelmeytin súraqtardyng bar ekenin bilemiz. Mәselen, shekara mәselesi boyynsha býgingi kýni obektivti zertteulerding bolatynyna biz sene qoymaymyz. Olay bolatyn bolsa, bizder sol shekarany bekitip, elimizding tútastyghy, memleketimizding myzghymastyghy ýshin bilegimizdi týrip kýni-týni júmys isteuimiz kerek. Al shekaralardyng anyq-qanyghy keler úrpaqtardyng ýlesine qalghany dúrys shyghar! Býgingi kýni últ sany, demografiya mәseleleri - qyzyp túrghan maydannyng ózi. Maydan naqty әreket etudi, auyzbirshilik tanytudy, ortaq mýddege tabynudy talap etedi. «Dúrys», «búrys» degen súraqtar jenisten keyin óz sheshimin taba jatar. Onyng ýstine jengendi qylysh shappas bolar. Jenilmesek, útylmasaq bolghany!

«Abay-inform»