Júma, 22 Qarasha 2024
Ómirding ózi 5643 4 pikir 27 Mamyr, 2020 saghat 11:16

Tozaqtan oralghan jandar

Maqalamyzdy osylay atudyng da óz sebepteri bar. Osydan dәl on jyl búryn osy taqyryppen Qobda, Yrghyz audandarynda gazet redaktory bolghan Bahman Núrsúltanovtyng 1938 jyly 1 sәuirde 58 bappen ústalyp, bilimdiligi, tabandylyghy, ómirge qúshtarlyghy arqasynda Stalinge hat jazyp, 1940 jyldyng 18 qarashasynda tolyqtay aqtalyp shyghyp, Úly Otan soghysyna qatysyp, odan aman oralyp, elde enbek etip, odan keyin dәmi tausylghan kýni ómirden ótkenin jazghan ekenmin. Oblystyq «Aqtóbe» gazetine.

Aragha on jyl salyp onyng jerlesi, partiyalas joldasy Sary Túrdalinning de Bahmanmen taghdyrlas bolghany anyqtalyp otyr. Sarynyng kenje úly, onyng ózi sekildi kóp jyldar audan kóleminde jauapty qyzmetter atqarghan Qúdaybergenning múrajaylardan jinaghan әke ómirining beymәlim sәtteri kórinisi - sonyng kuәsi.

Ayta keterligi, gazet redaktory Bahman 1928 jyly әke-sheshesimen Qobda boyyna adaylarmen jer audarylyp kelse, búl jer Sarynyng kindik qany tamghan tughan mekeni. Sәlemning de sәti bar degen, Qúdaybergendi sonau partkomda ózimiz qyzmettes bolghan 1980 jyldardan bilip dәmdes bolsaq ta, bir qúlash qújattaryn arqalay kelgen ol әke taghdyryn maghan endi ghana, biylghy 31 mamyr qarsanynda aityp otyr.

Sary - «qyryq ózen bir jaqqa aqsa, «qynyr» ózen keri aghatyn» Qobdanyng Terisaqqan ózeni boyyndaghy qasiyetti Abat-Baytaq kesenesi manyndaghy Tabyn ruynyng Sarmantaq bóliminen taraydy.

Qújattarda aitylghanday, Sary ghasyrlar arasy-milleniumde 1899 jyly tughan, jastayynan alghyr Sary Kenester kelmes búryn arabsha eki klastyq bilim alyp ýlgerip, janasha 4 klastyq mektep jәne Semeydegi partiya kursyn tamamdaghan. Audanda alghashqylar qatarynda 1924 jyly partiya qataryna ótken song zaman aghymymen tasy órge domalap,15 auylda oqu ýiin basqarady. Búl 1928 jyly Qobda bolysynda oryn alsa, audan qúrylghan kelesi jyly túnghysh audandyq partkomda «Kedey» odaghynyng núsqaushysy jauapty qyzmetin atqarady. Ázirge oidaghysy jýzege asyp jatqan Sarynyn  jәne jary Rabighanyng perzentteri jastayynan shetinep, úrpaq túrmaydy. Qazaq múndayda qonys auystyrady. Sonday ashtyq-múqtajdyq, tar zamanda adamdyq qasiyetin saqtaghandar da bolghan ghoy, Sarynyng tilegi oryndalyp, ony sol zamandaghy Altyqarasu audanynyng Seyitov auyldyq kenesine tóragha etip joldaydy. Qazir búl auyldyq kenesting izin tabu onay emes, degenmen seksennen asqan, respublikagha esimi ayan kónekóz qariya Ótemis Ákimov sol jyldary tap kýresinde keneske qarsylar osy Seyitov, Baqaevtar bar topty órtep jibergenin aitady. Býgingi tanda olargha Oiylda eskertkish saqtalghan, al Seyitov atynda auyldyq kenes bolghan-dy...

Ázirge jas júbaylardyng tilekteri qabyl bolyp, Rabigha úl tabady. Sol qazaqy yrymgha jýginip, bauy berik bolsyn dep úldarynyng esimin Kete ruynyng bir tarmaghy Bostybay dep atap, azan shaqyrady. Reti kelgende aita ketkenning artyghy bolmas, Qobda audanyn 18 jyl basqarghan Sosialistik Enbek Eri Altynbek Ákimjanov aghamyzdyng esimi de Áyteke by audanyndaghy Han molasy manyndaghy qystaghy ortaq, az ghana Altyn ruynyng qúrmetine qoyylghan eken. Endi ózimiz kóz kórgen Bostybay aghamyzgha toqtasaq, ol da әke kórgen oq jonady degendey, kóp jyl auyl sharuashylyghy mamany, Kalinovka, Uspen auyldarynda partiya, kenes qyzmetterin abyroymen atqarghan azamat. Bastysy, әkesi Sarynyng jalghasy Mardan, Mәren jәne Núrlan esimdi el qatarly azamattardy baulyp ósirdi. Olardyng alghashqysy MAY sapynda abyroyly enbek etti, ekinshisi kәsipker-stamotolog, eng kishisi bolsa Leningradta bilim alghan býgingi zamannyng batyry dese de bolady, ol - epiydemiolog-dәriger.

Al ótkenge oralsaq, Sary 1934, 1936 jyldary qyzmeti jogharylap, Oiyldaghy audandyq teri dayyndau mekemesin basqarady. Kelesi eki jylda audandyq partiya komiytetining partiya kabiynetining mengerushisi qyzmetin abyroymen atqaryp, ony Almatygha joghary partiya mektebine jiberedi. Búl býkil Qazaqstandaghy siyaqty Oiylda da «Qyzyl terrordyn» qaynap túrghan shaghy - 1938 jyldyng mamyry bolatyn.

1937 jyldyng 15 qarashasynda Aqtóbe oblystyq partiya komiytetining hatshysy Bulanin qol qoyghan obkom burosynyng «Oyyl audandyq partiya komiyteti júmyskerlerin kýsheytu turaly» qaulysy qabyldanyp, qúpiya qújatta halyq jauy, últshyl fashist Ábdikәrimov audangha últshyl-fashist qaraqshylardy da qoyyp, kontrrevolusiyalyq, býlikshil is-әreketpen shúghyldanghany aitylghan. Sonyng saldaryn jong maqsatynda birqatar júmyskerler jiberilgen. Solardyng biri әueli 3-hatshy, artynan audandy basqarghan kórnekti qayratker Idiris Ermaghambetov bolatyn. Jinalghan qújattardan Sarynyng osy bir ayauly da erjýrek adammen qyzmettes bolghany kórinip túr.

Tergeushi-jendetterding jalghan kuәgerlerden jalghan jauap alyp, qisynsyz kinә taghyp, jazyqsyz jandardyng obaldaryna qalghany aidan anyq. Degenmen, sol ajal mashinasynyng óte joghary dengeyde qimyldaghanyna qayran qalmaugha bolmaydy. Mysaly,1933 jyly 7 aqpanda osy audanda 58 bap, 2 jәne 11 tarmaqtarmen Qanapin Eltay Sarbasúlyn jәne basqa 31 azamatty aiyptau isi jýrgizildi. Sol iste 19 mamyrda Ysqaq Niyetalin tergeushige bylay dep jauap beredi: Búl 1931 jyldyng mamyr aiynda bolghan edi. Altyqarasugha (búrynghy Altyqarasu audany ortalyghy) Almatydan sol kezde ólkede qyzmet jasaytyn Áubәkir Moldaghúlov kelgen bolatyn. Onyng aituy boyynsha, ol qyzmet baby issaparymen kelgen siyaqty, biraq ózim dәl solay dep aita almas edim. Maghan jariya bolghany - ol osy audangha kelgen issaparyn túrghyndardyng jappay aua kóshuin úiymdastyrumen baylanystyrghangha sayady. Men Et dayyndaushylar odaghynda agent bolyp jýrgende, Altyqarasudaghy bir kezdesuimizde ol osy Altyqarasu audanyndaghy 22-auyldy ózge jaqqa jappay kóshiruge kelgenin aitqan bolatyn.

Endi jazalaushy jýiening maqsatty júmysyna kónil audarynyz, arada tórt jyl ótse de, 1937 jyldyng 27 mausymynda Aqtóbe oblysy OGPU bastyghy Titov astanadaghy PUGB-4 bólimi bastyghynyng orynbasary agha mayor Gendinge tómendegidey aqparat berip otyr: Men 1902 jyly tughan, Aqtóbe oblysy Oiyl audany (búrynghy Altyqarasu aud.) tumasy, túraqty meken-jayy Almaty qalasy, 2 balasy jәne sheshesi bar jarly, ata-anasynda 5-6 bas mal bolghan, Almaty stansasynyng partiya úiymynyng núsqaushysy, ýilengen, Tashkenttegi Orta Aziya uniyversiytetinin  2 kurs studenti, 1928 jyldan VKP(b) mýshesi Áubәkir Moldaghúlovtan jauap aldym.

Onyng kórsetkeni tómendegidey:

1932 jyldyng kýzinde meni Habiyev Biysembaydyng ýiine shaqyrdy (Áubәkir de, Biysembay da Áliya Moldaghúlovanyng naghashylary. Avt.). Onyng ýiinde Núrpeyisov Erjan, Núrpeyisov Qasym, Dilmanov Bektemir, aty-jónderi esimde joq taghy basqa adamdar boldy. Jinalghan barsha kisilerding aldynda Núrjanov Erpeyis kenes ýkimetine qarsy kózqaras tanytty.

Bayqalyp túrghanday, әrbir adam esepte bolyp, ol turaly әshkereleu derekteri jinalyp otyrghan. Múnday әrbir jannyng ýstinde Domoklov semseri iluli túrghanda tozaqqa týspeu mýmkin de emes edi. Sarynyng azap zamany joldamamen partiya mektebine Almatygha kelgennen bastalady. Oqudyng ornyna ol jedel tútqyndalyp, Aqtóbege abaqtygha jabylady. Sóitip,1938 jyldyng 26 jeltoqsanynda Oiyl audandyq burosy ony NKVD organdary tútqyndaghan halyq jauy retinde partiya qatarynan shettetedi. Túrdalin tútqyndalyp, kontrrevolusiyalyq últtyq úiym mýshesi bolyp jәne ziyankestik әreketter jýrgizdi dep aiyptalady. Zúlmat onyng 15 jylgha sottalyp, Qiyr Shyghysqa jer audaryluyna soqtyrady.

Degenmen, jazyqsyz jala óz zamanyna say bilimdi, qaysar jandy moyytpaydy, ol ózining jazyqsyz japa shegip otyrghany turaly «býkil halyqtar kósemi» Stalinning ózine hat joldap, Alladan boldy ma, basqa sebep pe, bostandyqqa shyghugha qoly jetedi. Búl oqigha ol zamanda tozaqtan oralumen parapar bolatyn.

Nobeli syilyghynyng iyegeri A.IY.Soljenisynnyng «Arhiypelag GULAGYNDA» da, osy taqyryptaghy ózge enbekterde de múnday faktilerdi kezdestiru mýmkin emes. Qyryq jyl qyrghyn bolsa da ajalsyz ólmeydi dep, Sary aragha qayghysy men qasireti mol bir jarym jyl salyp, tughan jermen qayta tabysady. Aqtóbe obkomy hatshysy Ya. Inochkin qol qoyghan oblystyq partiya komiyteti burosynyng 1940 jyldyng 14 mamyrdaghy sheshimimen onyng ózi qatysuymen ótken otyrysta ol tolyqtay aqtalyp shyghyp, osy jyldyng 29 qantardaghy Oiyl aupartkomynyng (sol I. Ermaghambetov әli 1-hatshy) Túrdalindi partiya qatarynda qalpyna kelltiru turaly buro sheshimi bekitiledi. Osy sheshimmen kezinde ózin partiya qataryna alghan Qobda aupartkomy Sarygha kópten kýtken partiya qújattaryn qalpyna keltirip qana qoymay, jauapty da qúrmetti júmysqa joldaydy, ol Jankeldin atyndaghy kolhoz basqarmasy bolyp saylanyp, tylda adal qyzmet atqarady. Al 1942 jyldyng shildesinde әskerge shaqyrylyp, Bashqúrtstannyng Tuymaza stansasynda ornalasqan 4-zapastaghy atty әsker polkyn dayyndaugha atsalysady.

«Jasy úlghayyp, enbek demalysyna shyqqanda kolhozdyng egin kýzetshisi bolyp jýrip anda-sanda orystargha men kavaleristpin deytin. Sonyng syryn endi qújattarymen tanysqanda týsindik», - deydi úly Qúdaybergen. 1945 jyly elge oralghan Sary Túrdalin ózi enbek jolyn bastaghan Jangeldin atyndaghy kolhoz basqarmasynyng tóraghasy, «Qobda» kensharynyng ferma mengerushisi, Astrahan seliposynda sauda qyzmetkeri bolyp jemisti enbek etip, zeynetkerlikke shyghyp, 1973 jyly ómirden ozdy.

«Oryny bar onalar» degen, onyng artynda esimin maqtan etetin eki úl, eki qyzy qaldy. Kenje úly ol jóninde tyng derekter jinap, әke esimin janghyrtuda, al onyng úly polkovnik Miras Túrdalin Aqtóbedegi №6655 últtyq úlannyng әskery bólimining komandiyri. Ol 7 mamyrda El Preziydenti Q.Toqaevtyng Jarlyghymen «Jauyngerlik erligi ýshin» medalimen marapattalghan. Eng bastysy, qasiretti ómir keshken Sary Túrdalinning úrpaghy onyng esimin qúrmettep, әruaghyna tәu etip, onyng basynan ótken tar jol, tayghaq keshu, zarly zamannyng azaptaryn eshkim kórmeui jolynda enbek etude.

Balniyaz Ájniyazov,

Aqtóbe qalasy.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322