(syqaq әngime)

Birde jolym týsip, bayaghy sol jaghympazdar akademiyasyna bara qaldym. Úzyn dәlizdi boylap kele jatyp, bir tosyn habarlandyrugha kózim týsti. «Ósektanu ghylymynyng doktory, professor Nedegen Onbaghanovichting jyl sayynghy kezekti jalghyz dәrisi ótedi. Taqyryby: «Ósek-ayang jәne jaghympazdar biyligi». Dәriske kiru tegin» - depti, әlgi habarlandyruda. Saghatqa qarasam, dәl endi ghana bastalyp jatqangha úqsaydy. At shaptyrym ýlken zaldyng esigin ashyp qarasam aldynghy qatardaghy oryndyqtar bos túr eken. Zu etip kirip, birine jayghasa qaldym.

Nedegen Onbaghanovich minberge tas keneshe jabysyp alghan aldyndaghy qaghazdan kóz almay zulatyp oqyp túr. Qúlaq qoyyp tyndasam, sóztanu ghylymy boyynsha jaryqqa shyqqan óz enbegimning jýrekke jyly, oigha anyq joldary. Ózime ózim senbey bar yntamen zer saldym. Dәl ózi! Jaryqqa shyqqanyna ýsh jyl tolmaghan, on jyl uaqytymdy sarp etip zerttegen ghylymy izdenisimning nәtiyjesinen janylatynday meni jyn úryp pa?! Tal týste kópe-kórineu shimirikpesten qorana týsip, baptap, baghyp otyrghan túlparlaryndy aidap әketetin osynday da betsiz «barymtashy» bolady eken-au?!

(syqaq әngime)

Birde jolym týsip, bayaghy sol jaghympazdar akademiyasyna bara qaldym. Úzyn dәlizdi boylap kele jatyp, bir tosyn habarlandyrugha kózim týsti. «Ósektanu ghylymynyng doktory, professor Nedegen Onbaghanovichting jyl sayynghy kezekti jalghyz dәrisi ótedi. Taqyryby: «Ósek-ayang jәne jaghympazdar biyligi». Dәriske kiru tegin» - depti, әlgi habarlandyruda. Saghatqa qarasam, dәl endi ghana bastalyp jatqangha úqsaydy. At shaptyrym ýlken zaldyng esigin ashyp qarasam aldynghy qatardaghy oryndyqtar bos túr eken. Zu etip kirip, birine jayghasa qaldym.

Nedegen Onbaghanovich minberge tas keneshe jabysyp alghan aldyndaghy qaghazdan kóz almay zulatyp oqyp túr. Qúlaq qoyyp tyndasam, sóztanu ghylymy boyynsha jaryqqa shyqqan óz enbegimning jýrekke jyly, oigha anyq joldary. Ózime ózim senbey bar yntamen zer saldym. Dәl ózi! Jaryqqa shyqqanyna ýsh jyl tolmaghan, on jyl uaqytymdy sarp etip zerttegen ghylymy izdenisimning nәtiyjesinen janylatynday meni jyn úryp pa?! Tal týste kópe-kórineu shimirikpesten qorana týsip, baptap, baghyp otyrghan túlparlaryndy aidap әketetin osynday da betsiz «barymtashy» bolady eken-au?!

Birneshe abzastan keyin Nedekeng basyn kóterip dәrishanagha kóz saldy. Kóz salghanda mol saldy. Onyng qos janary ózine qaray atylghaly túraghan menikimen týiisip qaldy da melshiyip toqtady. Aynalada tynyshtyq ornap, ol sasqanynan ashylghan auzyn da jaba almay sileyip túr. Meni dәl osy jerden kóremin degendi ýsh úiyqtasa týsinde de kórmesi belgili ghoy. Mýlgigen tynyshtyqty teleoperator jigitting shyqyrlaghan kamerasy búzghanda Nedekeng dereu esin jiya qoyyp, minberden syrghyp tómen týsti de sasqanynan dausyn kóterip, dәrisin jatqa soghugha kóshti.

-  Men jana kirispede azdap neghylyp sóztanudan mysal keltirdim. Endi, negizgi nemizge kósheyik. Jalpy, jaghympazdar biyligi degenimizding ózi ne ghoy. Ol ózi orta ghasyrda da solay bolghan, jalpy bizding Saq dәuirinde de sonday bolyp túr. Bireuler búl biylikti neghylghan ne desip jýr. Ne emes, ol nemene! Úqtyndar ma? Qúday-au, ol endi, nemene bolmaghanda ózge qalay bolushy edi, solay ma? Jaghympazdar biylik qúru ýshin әrqaysy bastyqjandy boluy kerek. Mine, bastyqjandy bolsang ghana kózing ashylady, bilding be? Ózdering bilesinder, bizdi býginde basqaryp otyrghan basshymyz byltyr qystyng qaqaghan ayazyna qaramay asqan jankeshtilikpen neghyldy ghoy. Sonyng arqasynda ana kisining nesine iligip, ózining búrynghy itarqasy qiyandaghy tar oryntaghyn keng de jayly, júmsaq әri bylqyldaghan jyly nemen netip aldy da qazir tynysh qana neghylyp otyr. Basynda nesi bar jigitter osylay neghylady. Al, bireuler bar, ózderinshe ne bolyp kórinemiz dep jýrip, dalada qalatyn. Ketsinshi, onday nemeler.

Al, endi men ózim sonau bir jyldary ana jaqqa baryp kelgenim bar. Ol jaqqa baryp qarasam, bir toby appaq, endi bireuleri qap-qara, taghy sopaghy, jalpaghy deysing be, әiteuir tolyp jatyr. Bәrin de nettik qoy, nesin aitasyn. Olar ózderin «biz neliktermiz» dep qoyady. Shyn mәninde, neshe týrli neden netilgen naghyz anau-mynaudyng ózi. Sóite túra taghy neshil-aq ózderi. Qúday-au, bizde sóitip netip ketsek, kýnimiz ne bolady, oibay-au?!

Sosyn, taghy anau bir neme bizding sýiikti kәsibimiz ósekti joqqa shygharyp netip jýr. «Ótirikting qúiyryghy bir-aq tútam. Kýnderding kýninde bәri ashylady, shyndyq jenedi, ósek órge baspaydy», taghy birdeme-birdeme dep jazypty ana joly. Aynalayyn-au, qazir barlyq bastyq onymen sanasady. Olardyng sanasyn da, pikirin de býgingi tanda ósek-ayang arqyly pәlen gradusqa shyr ainaldyryp ózgertip, taban astynda neghyp tastaugha bolady. Pende bolghasyn bәri de solay ghoy, qabyldauyna kirip birneshe saghat ósekti búrqyratyp jiberseng bitti. Olar ózderi-aq, netkeli túrghan nәrsesin netpey, tipti netudi oilamaghanyn qalay netip jibergenin ózderi de bilmey qalady.

Al, endi meni nete ber desender pәlen saghat boyy nete beruge barmyn. Netu jaghynan kelgende, eshkimge nemizdi neghylmaymyz ghoy. Endi súraqtaryng bolsa, sony neteyin!

Nedegen Onbaghanovichting ózining de ar jaghyndaghy birdemesi tausylghan sekildi sәlden song osylay dep zalgha kóz tastady. Zaldan bir bala ornynan túryp:

-Qazir aqparattyq tehnologiyanyng damyghan zamanynda qashanghy Saq dәuirimen kýn kóremiz? HHI ghasyrdyng tynys-tirshiligine qashan beyimdelemiz? - dep súrady.

Professor Nedekeng degbiri qashyp, eki iyghyn qomdap, qorazdanyp aldy. Óni súralyp, jýikesi syr berip  ketse de onysyn jasyrugha tyrysyp, ótirik mýlәimsy qaldy:

-  Jaqsy súraq. Biraq, jaghympazdyq ónerin mengermegen adamdar ghana osylay aitady. Eger ósekti barlyq dengeydegi basshylar óte jaqsy kórse ne isteymiz? Biz oghan da beyimdelip, kýnde netip jýrmesek ómir sýre almaymyz - dep senimdi týrde jauap berdi.

Tyndaushylar da әbden taryqsa kerek, ýnsiz ghana oryndarynan túryp dәrishanany tastap shyghyp jatty. Nedegen Onbaghanovich jaramsaqtanudan әbden sharshaghan aryq әri tyrtighan bes sausaghyn  erbiytip maghan úsyndy da:

-  Sen neghylmay-aq qoy. Men azdap ghana senikinen netkenim bolmasa, ózimning nemmen nettim ghoy. Ony kórdin! Bilem, sen songhy kezde azdap netip jýrsin. Biraq, ylghy solay nete bermey, bylay da ne isteuge bolady ghoy. Bәrimiz de pendemiz, sondyqtan da netip qoyatynymyz bar. Ol ýshin ylghy neghyla beruding ne keregi bar...

Professor Nedekenning sózining ayaghyn tyndamay men de shyghyp jýre berdim.

«Abay-aqparat»