Shyghys qazaqstan oblysy, Abay audanynda  úly aqynnyng daryndy shәkirtteri Aqylbay Abayúly, Kókbay Janatayúly 150 jyldyghy, abyz aqyn, Elbasyna bata bergen Shәkir Ábenúlynyng 110 jyldyghy atalyp ótti.

Mereytoygha oray ótkizilgen ghylymiy,  mәdeny sharalar qatarynda eleuli sәtterding biri - 25 jyl ghúmyryn Abaymen birge ótkizgen seriktes, adal dosy, dәstýrin jalghastyrushy aqyn, ústaz Kókbay Janatayúly múrajayynyng ashyluy boldy.

Ruhany ortalyq, shejireli Shynghys aimaghy, úlylar mekeni osydan 14 jyl búryn taghy bir mәdeny oshaqpen orny tolghan edi. 1997 jyly qyrkýiek aiynda Kókbaydyng meshit-medresesining kórme ekspozisiyasy alghash kelushilerine esigin ashsa, biyl Kókbay aqynnyng 150 jyldyghyna  oray  ekspozisiya qayta janartylyp, múrajay bolyp ashyldy.

Kókbay Janatayúlynyng tughanyna 150 jyl toluyna oray Abaydyng memlekettik qoryq-múrajayynyng bólimi retinde ashylghan múrajaydyng ashylu saltanatyna ghalymdar, aqyn úrpaqtary, oblys, audan әkimshiligi, ziyaly qauym jәne auyl júrtshylyghy qatysty.

Saltanatty Abay qoryq-múrajayynyng diyrektory, f.gh.k., dosent Áubәkir Jandos Maghazbekúly alghy sózimen ashty.

Qúttyqtau sóz jazushy, jurnalist, qogham jәne mәdeniyet qayratkeri S.Sh.Orazaliyn,  ShQO әkimining orynbasary T.T.Týsipbekov, Abay audanynyng әkimi T.J.Mýsәpirbekov jәne Amangeldi Ahmetqaliyúly bastatqan aqyn úrpaqtaryna berildi.

Shyghys qazaqstan oblysy, Abay audanynda  úly aqynnyng daryndy shәkirtteri Aqylbay Abayúly, Kókbay Janatayúly 150 jyldyghy, abyz aqyn, Elbasyna bata bergen Shәkir Ábenúlynyng 110 jyldyghy atalyp ótti.

Mereytoygha oray ótkizilgen ghylymiy,  mәdeny sharalar qatarynda eleuli sәtterding biri - 25 jyl ghúmyryn Abaymen birge ótkizgen seriktes, adal dosy, dәstýrin jalghastyrushy aqyn, ústaz Kókbay Janatayúly múrajayynyng ashyluy boldy.

Ruhany ortalyq, shejireli Shynghys aimaghy, úlylar mekeni osydan 14 jyl búryn taghy bir mәdeny oshaqpen orny tolghan edi. 1997 jyly qyrkýiek aiynda Kókbaydyng meshit-medresesining kórme ekspozisiyasy alghash kelushilerine esigin ashsa, biyl Kókbay aqynnyng 150 jyldyghyna  oray  ekspozisiya qayta janartylyp, múrajay bolyp ashyldy.

Kókbay Janatayúlynyng tughanyna 150 jyl toluyna oray Abaydyng memlekettik qoryq-múrajayynyng bólimi retinde ashylghan múrajaydyng ashylu saltanatyna ghalymdar, aqyn úrpaqtary, oblys, audan әkimshiligi, ziyaly qauym jәne auyl júrtshylyghy qatysty.

Saltanatty Abay qoryq-múrajayynyng diyrektory, f.gh.k., dosent Áubәkir Jandos Maghazbekúly alghy sózimen ashty.

Qúttyqtau sóz jazushy, jurnalist, qogham jәne mәdeniyet qayratkeri S.Sh.Orazaliyn,  ShQO әkimining orynbasary T.T.Týsipbekov, Abay audanynyng әkimi T.J.Mýsәpirbekov jәne Amangeldi Ahmetqaliyúly bastatqan aqyn úrpaqtaryna berildi.

Aqyn múrajayynyng qazaq mәdeniyetindegi alatyn ornyna toqtalghan ShQO әkimining orynbasary T.T.Týsipbekov: «Kókbay aqynnyng ózining qolynyng taby bar ghimarat erekshe baghalanugha tiyis. Búl - múralardyng ishindegi múrasy», - dep bagha berdi.

Lentany qiyp, múrajaydy ashu qúrmeti ShQO әkimining orynbasary T.T.Týsipbekov, jazushy, jurnalist S.Sh.Orazalin jәne QR Preziydent әkimshiligi apparatynan kelgen Á.Asqarovqa berildi.

Mereytoy saltanaty Kókbay múrajayymen tanysumen úlasty. Múrajay ekspozisiyasy janadan tabylghan derektermen, atap aitqanda Kókbaydyng óz elinde bi, uezdik zemstvosynyng mýshesi bolghandyghy turaly qújattarmen tolyqty. Aqynnyng Alash arystarymen baylanysy, Kókbay medresesinen tәlim alghan shәkirtteri turaly derekter de kelushiler nazaryna úsynyldy.

Zaman talabyna say jabdyqtalghan ekspozisiyanyng janadan qosylghan bólimi - shәkirt búryshy. Múnda sol zaman medresesining shәkirtteri turaly fotosuretter, oqulyqtar, paydalanghan zattary qoyylghan.

Ashylugha kelgen qonaqtargha Abay qoryq-múrajayynyng mereytoygha әzirlep shygharghan baspa ónimderi - «Kókbaydyng meshit-medresesi», «Kókbay Janatayúly - 150 jyl», «Aqylbay Abayúly - 150 jyl», «Shәkir Ábenúly - 110 jyl» bukletteri syigha tartyldy.

«Abay-aqparat»