Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2482 0 pikir 7 Qarasha, 2011 saghat 09:54

Naghashybay Qabylbek. Ómir-kókpar

1

Kókpardy kórip jelpinip,

Shygharmaq bolyp er atyn.

Jaratyp, bapqa keltirip,

Synady qazaq eki atyn.

 

Túlghaly jan ed er mýsin,

Túla boy toly kýsh edi.

Ómirden kókpar enshisin,

Ala almay jýrgen kisi edi.

 

Jaylauda erkin jayylghan,

Aydatyp alyp qos atty.

Kók shópke әbden toyynghan,

Ishterin jynnan bosatty.

 

Shaqyrdy tanys jandardy,

(Maqtanu jat pa pendege).

Tory men súlu shabdardy,

Baylady әkep kermege.

 

Tesilgen kózde esep joq,

Siqyrlap alghan shabdargha.

Kóringen tory mәstek bop,

Synaghan tayyz jandargha.

 

Aldymen qazaq kóriksiz,

Toryny minip bayqaghan.

Qimylyn kórip eriksiz,

Týnilip basyn shayqaghan.

 

Kókparda qalay shabam dep,

Tory atty synap-soryna.

Jýrisi jaysyz, shaban dep,

Salghandy qoydyng sonyna.

 

Shabdargha minip tang qaldy,

Jýrisi jayly, biyik dep,

Tazyday úshqyr shabdardy,

Taqymgha basqan jýirik dep.

Taghdyrdyng búlda synaghy,

Talghamgha talas bolghan ba.

Talanttyng jaghar shyraghyn,

Bolmady bir jan sol manda.

 

Torygha týsti býkil jýk,

Kóterse ony tanylar.

Dýbirdi kórse typyrshyp,

Qalatyn edi januar.

1

Kókpardy kórip jelpinip,

Shygharmaq bolyp er atyn.

Jaratyp, bapqa keltirip,

Synady qazaq eki atyn.

 

Túlghaly jan ed er mýsin,

Túla boy toly kýsh edi.

Ómirden kókpar enshisin,

Ala almay jýrgen kisi edi.

 

Jaylauda erkin jayylghan,

Aydatyp alyp qos atty.

Kók shópke әbden toyynghan,

Ishterin jynnan bosatty.

 

Shaqyrdy tanys jandardy,

(Maqtanu jat pa pendege).

Tory men súlu shabdardy,

Baylady әkep kermege.

 

Tesilgen kózde esep joq,

Siqyrlap alghan shabdargha.

Kóringen tory mәstek bop,

Synaghan tayyz jandargha.

 

Aldymen qazaq kóriksiz,

Toryny minip bayqaghan.

Qimylyn kórip eriksiz,

Týnilip basyn shayqaghan.

 

Kókparda qalay shabam dep,

Tory atty synap-soryna.

Jýrisi jaysyz, shaban dep,

Salghandy qoydyng sonyna.

 

Shabdargha minip tang qaldy,

Jýrisi jayly, biyik dep,

Tazyday úshqyr shabdardy,

Taqymgha basqan jýirik dep.

Taghdyrdyng búlda synaghy,

Talghamgha talas bolghan ba.

Talanttyng jaghar shyraghyn,

Bolmady bir jan sol manda.

 

Torygha týsti býkil jýk,

Kóterse ony tanylar.

Dýbirdi kórse typyrshyp,

Qalatyn edi januar.

 

Tumady aiy onynan,

Kórgeni auyl, órispen.

Jayylghan qoydyng sonynan,

Eretin maubas jýrispen.

 

Sonynan qoydyng qalmady,

Tory attan solay kýy ketken,

Úshqyrlyq qana shabdardy,

Qútqaryp qaldy beynetten.

 

Qimylyn kerbez kórgende,

Jasandylyqqa aldanyp.

Oynaqshyp biylep jýrgenge,

Qalatyn bәri tandanyp.

 

Auyzdyqpenen alysyp,

Qútyryp qóqqe shapshityn.

Kórgender tanday qaghysyp,

Mynauyng túlpar at deytin.

 

Toryny kórse oilasar,

(Minez joq onda shapshityn).

Jýrisin kórip jaybasar,

Qoy ýshin tughan at deytin.

 

Kórseter ózin syn kózge,

Kelse de sәti tanylar.

Tabighat bergen minezden,

Auytqymaytyn januar.

 

Damylsyz qoygha salghanda,

Ensesin basar kýsh kilen.

Arqasy pyshaq bolghanda,

Týsetin toqym ýstinen.

 

 

Topyraq әbden júqqansha,

Taqyrgha aunap alatyn.

Qúmardan sosyn shyqqansha,

Jarysyp jelmen shabatyn.

2

Jel jetpes jýirik shyghar dep,

Aryndap qatty shapqangha.

Túrqyda biyik, shydar dep,

Shabdardy qosqan kókpargha.

 

Qinady ony yshqyntyp,

Saghymday arbap әr tóbe.

Sereygen boymen, úshqyrlyq,

Bermedi oghan mәrtebe.

 

Serkeni alyp qashqanda,

Monshaqtap teri, tamshylap.

Tәkappar qyrdan asqanda,

Qalghandy shabdar qaljyrap.

 

Ketse de basta alshaqtap,

Shanyna kómip attardy.

Tynysy erkin qarsaq at,

Jetuge búghan shaq qaldy.

 

Boyynda quat tausylyp,

Shiqanday isip kensirik.

Tynysy bitip túnshyghyp,

Keledi shabdar tenselip.

 

Túyaqtan dala dýrligip,

Synauda dýldýl attardy.

Ontayly sәtti qu jigit,

Andumen kele jatqandy.

 

Tasqyndap, birde qúiyndap,

Keyindep, birde jaqyndap.

Jas jigit mingen jýirik at,

Keledi qalmay taqymdap.

 

Jiberip atyn erkine,

Baghuda jigit anysyn,

Qol saldy kelip serkege,

Shabdardyng bayqap shabysyn.

Shirene tartty taqymgha ap,

Qúlamay shabdar shaq qaldy.

Áketti júlyp aryndy at,

Qaruly qoldan kókpardy.

 

Yshqynyp baryn tógedi,

Jetkenshe shabdar óresi.

Qamshylap ony keledi,

Ashugha mingen iyesi.

 

Ókinbey búghan kór endi,

Ystyq qan qaynap jýrekte.

IYesi qyzba jan edi,

Jinaghan kýshin bilekke.

 

Kókpardan basy salbyrap,

Mýjilip qaytty bor jany.

Álsizder mingen arghymaq,

Áketti qoldan oljany.

3

Shylbyryn ústap ýmittin,

Shygharyp esten ótkendi.

Tulatyp qanyn qazaqtyn,

Dumandy kýnde jetkendi.

 

Samarqau tirlik jýdetken,

Daryny boyda túnshyqqan.

Sonynda qoydyng kýni ótken,

Toryny mýlde úmytqan.

 

Búlshyq etteri oinaghan,

Serkeni tartyp jigitter.

Qamshyny tistep shaynaghan,

Kýsh alyp sodan bilekter.

 

Qaynaghan kenet ortadan,

Bólinip shyqty jalghyz at.

Ýp etken jel joq qyrqada,

Soghyp túr ystyq anyzaq.

 

Barady oqtay zymyrap,

Barynsha sermep qúlashyn.

Túyaqpen jerdi búrghylap,

Ketkendi dara qyr asyp.

 

 

Kórgender esten tanghandy,

Jýirik dep jelmen jarysqan.

Júldyzday aqqan shabdardy,

Tanydy halyq alystan.

 

Ýrkerdey az top qiqulap,

Nysana qylyp qarany.

Túyaqtan shertken kýy tyndap,

Shabdardy quyp barady.

 

Minezge úshqyr salam dep,

Shabdardyng ataq qughany.

Kórinip kózge shabam dep,

Keledi әreng qu jany.

 

Qapyryq aua, aldy orap,

Qarqyny boydan ajyrap,

Auyrlap dene saldyrap,

Jyragha jetti ol qaljyrap.

 

Tityqtap әbden әlsirep,

Sekirip shyghyp jyradan.

Biyigim jetken osy dep,

Zoryghyp shabdar qúlaghan.

 

Qiya almay janyn ardaqty,

Kisinep, jylap songhy ret.

Zoryghyp óldi ol, el jatty,

Jyragha qúlap óldi dep.

 

Ajaldan keldi búiryq dep,

Janbady baghy talany.

Shabdardy daryn jýirik dep,

Jyragha japty jalany.

 

Dodagha baryn salatyn,

Túlpar dep halyq adasqan.

Jýrgende tiri alatyn,

Asuy kóp dep tarasqan.

4

Mashina kýnder zyrlaghan,

Kóshesin jyldyng shandatyp.

Tory atta әbden qartayghan,

IYeside onyng shau tartyp.

Ghúmyry ótip óriste,

Artynan qoydyng ilesken.

Bulyghyp, ýnsiz jýrispen,

Jýirikting daryn ýni óshken.

 

Qojasy bәige, kókpargha,

Qiigha janyn bar edi.

Senbeydi biraq attargha,

Ózine ghana senedi.

 

Qyzynyp boyy órtenip,

Kókpardy kórse jatpaytyn.

Sarp etken kýshting óteuin,

Attary aqtap shyqpaytyn.

 

Bir kýni minip tory atqa,

Baqylap bәrin alystan.

Qoy jayyp jýrip qyratta,

Kókpardy kórgen talasqan.

 

Shashylghan qoygha qaramay,

Tartpany myqtap tartqandy.

Delebesi qozyp shydamay,

Tory atqa qamshy basqandy.

 

Tiygende qamshy selt etken,

Sýrine jazdap shaq qaldy.

Qarayyp qalghan shabytpen,

Tonqandap  tory shapqandy.

 

Osqanda qamshy denesin,

Shiyrshyq atyp tandandy.

Enjarlyq basqan ensesin,

Kýtpegen tory múndaydy.

 

Qanshama jyldar terendep,

Shatasqan týiin sheshilgen.

Ter shyghyp boyy jenildep,

Bauyryn jazyp kósilgen.

 

Tas kene dala jabysyp,

Bauyryna aldy tyghylyp.

Keledi tory aghyzyp,

Apshysyn jerding quyryp.

 

Managhy shapqan qoy jatqan,

Qyrqadan ketti alshaqtap.

IYesi keledi aruaqtap,

Kózinen jasy monshaqtap.

 

Tory attay ol da jelpindi,

Jasaryp kónil tolqydy ish.

"Ómirden kókpar enshimdi,

Ala almay ketsem ókinish".

 

Keledi senip ýmitpen,

Tory attay kәri dosyna.

Qúm jegen qúrysh túyaqpen,

Jýregi shapty qosyla.

 

Qiqulap jatqan jandargha,

Kiylige ketip qyrqadan.

Serkeni júlyp aldy da,

Suyrylyp shyqty ortadan.

 

Jetkizbes endi attygha,

Barady tory joldy útyp.

Borbaylap biraz shapty da,

Úshqyrlar qaldy shang jútyp.

 

Keyinge saqtap tynysyn,

Alghanday quat daladan.

Torynyng әsem shabysyn,

Qyzyqtap halyq qaraghan.

 

Samghaudy kókte qús biler.

Toryda úshty aspangha ai.

Shapqanda qosyp kýsh jiger,

Aryndap edi tasqynday.

 

Alaman topta torynyn,

Kezide kelgen tanylar.

Moyyndap kópting qalghanyn,

Bilgen joq biraq januar.

 

Ansaghan kýnge jetkenin,

Sezinip, tulap qany bar.

Ózining jýirik ekenin,

Týisikpen bilgen januar.

 

Maqtanysh boyda әn shyrqap,

Kónili tolyp tabysqa.

IYesi keledi tanyrqap,

Tabynyp mynau shabysqa.

 

Izdegen jýirik arman bop,

Qartayyp týsti qolyna.

Ókindi qalay salgham dep,

Toryny qoydyng sonyna.

 

Ókinishpenen azaptap,

Kónilin enjar sabaghan,

Tory attyng moynyn qúshaqtap,

Enirep sosyn jylaghan.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450