Mýmkin búl jazbam sizge únamas. Mýmkin menimen kelispeytin shygharsyz. Endeshe kommentte pikir jazyp, soyyp salynyz. Áriyne, mәdeniyetti týrde. Oghan tolyq qúqyghynyz bar. Qúday bergen hәm Konstitusiya bekitken qúqyqty aitamyn.

Qazaqstanda 13 mln qazaq bar. Statistika boyynsha aityp otyrmyn. Jeke kuәliginde solay jazylyp túr. "Últy qazaq" dep. Biraq shynayy túrghydan qansha qazaq bar. Tili qazaq, jany qazaq, sózi qazaqty aitamyn. 8 mln bar ma, joq pa? Qazaq tilin tolyq biletindi aitamyn.

Óitkeni últty anyqtaytyn basty faktor tek qana til ghoy. Til bolmasa últ joq. Týr últty anyqtaushy faktor emes. Týri aumaytyn kәris, qytay, japon bar. Últtyq oiyn men taghamdar da anyqtaushy faktor bola almaydy. Kókpardy barlyq týrki halyqtary oinap, etti bәri jeydi degen siyaqty dýnie ghoy. Din de últty anyqtay almaydy. Týrli últtar bir dindi ústanyp jýre beredi nemese kerisinshe bir últ týrli dindi ústanuy mýmkin. Músylman qazaq, hristain qazaq, ateist qazaq, tipti agnostik qazaq bar degendey. Sondyqtan tek qana til últty anyqtaushy faktor. Tek TIL!

Sonymen ana tilin biletin qazaq qansha Qazaqstanda? Onday statistika bar ma, joq pa?
Orys tilinde ghana sóileytin qazaqtar týrli syltau aityp jatady. "Biylik qazaqsha sóilesin", "qogham qazaqsha emes", "qazaq tilinde mýmkindik az", "qazaqsha kurstar bolsa" jәne taghysyn taghy. Al shyndyghyna kelgende búnyng bәri tek syltau. Eshkimde sening shekeni tapansha taqap, "oryssha sóile" dep túrghan joq. "Qogham qazaqsha emes" deydi. Qazaqsha boluy ýshin әr adam qazaqsha sóilese jetkilikti ghoy. Oghan ýlken logikanyng qajeti shamaly. Eger siz bir qap biday jinaghynyz kelse, ol ýshin qaptyng týbine bir týiir bidaydyng dәnin tastaytyn siyaqty dýnie ghoy.

Aqiqatynda tildi ýirenu jogharyda aitylghan barlyq syltaudy ysyryp tastaghanda tek qana úmtylysqa baylanysty. Biz Qazaqstangha kelip, 8 aida qazaqsha ýirengen amerikandyqty da kórdik. Qazaqstanda túryp, 30 jylda qazaqsha bir auyz sóz bilmeytin qandasty da kórip jýrmiz. Qyzyq qoghambyz. Osynyng ózi-aq jogharyda aitylghan syltaudyng barlyghyn syzyp tastap, shynayy kórinisti ashyp kórsetedi. Sebebi bireu: ýirengisi kelmeydi! Basqa sebep joq.

Memlekettik biylikti búl sәtte bir ghana tústan kәnilaugha bolady. Jәne ol ýlken kinә! 30 jylda qazaq tilin kariera jasaudaghy basty qúral retinde qalyptastyryp, әleumettik lift boyynsha kóteriluding basty tetigining biri retinde jasay almady. Eger osyny sheshkende, onda qazirgi qogham әldeqayda qazaq tildi bolar edi. Mansap jolynda kóterilgisi keletinderding bәri aghylshyn tilinde IELTS oqyghanday, qazaq tilin oqyp jýrer ma edi. Al balalary bolashaqta jaqsy mansapta boluyn qalaytyn ata analardyng barlyghy balasyn mektepke berer edi.

Jogharyda aitqanymday qazaq tilin bilmeytinder "ýirengisi kelmeydi" (búl shynayy sebebi), al biylik olar "ýirengisi keletin" tetikti jasamauda.

PySy: Eh, Angliyagha barsang aghylshyn tilin bilmeseng ashtan qatasyn. Tipti qara nan da satyp jey almaysyn. Evreyler myng jyl búryn ólgen tilin tiriltip aldy. Bizde sonday kýn tua ma? Álde armandaumen ótemiz be? Aytpaqshy basty súraq: QAZAQSTANDA QANShA QAZAQ TILDI QAZAQ BAR?

Ashat Qasenghaliyding jelidegi jazbasy

Abai.kz