"Mәlim" saytynan bir maqala oqyp, jaghamdy ústadym. Bir ghana otbasynyng basyndaghy birneshe problema bar. Áleumettik, zandyq, psihologiyalyq túrghyda jәne densaulyghy da kómekke zәru býldirshinderding jaghdayyn jylamay oqu mýmkin emes. Búl mәselege Almaty oblysynyng әkimi Amandyq Batalov bey-jay qaramas dep oilaymyn! Galymurat Zhukel bauyrym, mynany Amandyq Ghabbasúlyna jetkizgeysiz! Mynaday soraqylyqtyng aldyn aldyn alu kerek. Osyny oqyghan adamdar bólise otyrghaysyzdar! Maqalanyng siltemesi pikirler arasynda.

– IYә. Mening eki balamdy birdey qaghyp ketti. Qúday qaqqanda kóp qan joghaltpay, aman alyp qaldy. Biraq, әli kýnge auyrady, jii qaralyp, emdelip túramyz.

– Qashan? Osy auyldyng ishinde qaqty ma?

– IYә, mektepten kele jatqanda, joldyng shetinde ketip bara jatqan jerinen qaqqan ghoy. 2016 jyly 7 qazan kýni. Joldan ótip bara jatqan emes, shetinde kele jatqan balany eki mashina jarysyp kele jatyp, ie bola almay qalghan ghoy rólge. Ekeuin de qaghyp ketken. Sol jerde tas-qúm tasityn kólikter túratyn edi, solar kórgen; «vulkanizasiya» bar edi, sol jerdegi jigitter kórgen. Qan ketip jatqannan keyin, ózderi kólikterine salyp ap, auruhanagha aparghan. Sonyng arqasynda aman qaldy.

– Qanday jaraqat aldy?

– Tisteri týsti, jaghy syndy, mandayy jaryldy. Basynan soqqy alghan. Arada biraz uaqyt ótti ghoy, әli kýnge kýn suytsa bastary auyrady. MRT-gha týsirip túratynbyz. Jaqynda qarasam qyzymnyng tósinde isik payda bolypty. Baryp teksertsek, kezinde alghan soqqydan qalghan, besinshi qabyrgha men tórtinshi qabyrghanyng arasy ashylyp ketipti. Jauyryny synyp, bitip ketken. Dúrys emdemegen son, qisyq bitip ketipti. Basynda Berikbol Sәbiytúly degen dәriger eki balanyng jaghdayy da auyr, aman qalghan jaghdayda da eske saqtau qabiletin joghaltady, kishkentay bala siyaqty bolyp qalady dedi. Ekeuine de 3-4 saghattan ota jasady, ýsh kýn jansaqtau bóliminde jatty. Búdan keyin әlig Berikbol Sәbiytúly degen dәrigerimiz 4-5 aigha deyin joghalyp ketti. Aqyry, eshtene týsindirmesten, balalarymnyng jaghdayyn jenil jaraqat dep shygharyp berdi ghoy.

– Qay auruhanada jatty?

– Ile audanyndaghy auruhanada, balalar bóliminde. Múnday jaraqatpen eshkimge baryp, eshtene dәleldey almaysyndar dedi advokattar. Býkil auruyn jasyryp tastady ghoy bylaysha aitqanda.

– Qazir qalay balalar?

– Balalarym auruhanadan shyqqan song bir jarym jylday ýiden oqydy. Ýide sonsha uaqyt jatqan son, eshkimge qosylghysy kelmeydi. Ynjyq bolyp bara jatyr. Qyzym qolyn auzyna salyp, betin tyrjityp, bir týrli qylyqtar istey bastaghan son, mektep diyrektoryna aityp, qaytadan mektepke berdik. Balalarmen aralassyn, ashylsyn dep. Qazir aitqanyndy qazir úmytyp qalady, kózin jypylyqtata beredi.

Jylyna eki ret nevrologiyagha qaralyp, auruhanagha jatu kerek bolatyn. Qazir myna jaghdaydan ony da istey almay otyrmyz. Ózimizding de jaghday mәz emes, joldasym osy balalardy emdetemiz dep kóligin satty. Búl ekeuinen keyin taghy ýsh balamyz bar. Men júmyssyzbyn, joldasym Azat kýzetshi bolyp júmys isteydi. «Vremyankada» túratynbyz, syimay kettik shyny kerek, sosyn, joldasymnyng atynan nesie alyp, ýlkenirek ýy bastaghanbyz. Ol da bitpey túr.

Sosyn, sol mashina qaqqan kezde men 200 myng tengege advokat jaldadym. Dauylbay SÝLEEV Qarabayúly degen advokat, ýlken kisi. Ol da satylyp ketti.

– Satylyp ketkeni qalay?

– Bizge aitpay, jasyryn sot bolyp ketken ghoy. Ýsh aidan keyin bolypty. Men bir sotyna da qatysqan joqpyn. Talghardaghy audandyq sotta bolghan. Advokatyma habarlassam, ylghy «ózim retteymin, ózim sheship jatyrmyn» dep, eki jylgha deyin solay sozyp jýrdi ghoy. Eki jylgha deyin ne degen bitpeytin sot desem, meni aldap jýripti. Men balalarymdy qaghyp ketken kezde jana bosangham, ary-beri jýgiruge shamam da bolghan joq, onyng ýstine, shyny kerek qoy, zandy bilmeymiz.

– Sizge kinәli taraptan eshqanday ótemaqy tólengen joq pa? Sotta qanday jaza taghayyndalghanyn bilesiz be?

– Eshqanday ótemaqy tólengen joq. Jetigende túratyn orys kisi, qazir týk bolmaghanday júmysyn istep jýr. Men advokatyma aittym, eng bolmasa jaqsy dәrigerler tauyp bersinshi, balalarymdy qaratatyn dep. Mýlde elegen de joq. Men jurnalisterden kómek bola ma dep, «Dau-damaysyz», «Qareket» baghdarlamalaryna, Dina TÓLEPBERGENGE, bәrine jazdym. Habarlasqan joq. Eng bolmasa, balalarymdy emdeuge kómektesse dedim. Úlym Altynbek qazir 6-dan 7 synypqa kóshti, qyzym Ayana 5 synypqa kóshti. Kólik qaqqangha deyin sabaq ýlgerimderi jaqsy edi, qazir tómendep ketti. Balamnyng barlyq sabaghy «5» bolatyn, qyzym erkeleu boldy, biraq, ol da qazirgiden jaqsy oqityn. Balam týsiniksiz sóilep jiberedi, keybir sózderin mýlde úqpay qalasyn. Eske saqtau qabiletteri mýlde tómendep ketti.

– Isti qayta qarau turaly eshqanday jerge aryz jazghan joqsyz ba?

– Bardym ghoy. Audan әkimine bardym, prokuraturagha bardym. Taldyqorghangha bireulerding kómegimen internet arqyly aryz jazdym. Biraq, sauatym bolmaghan song da shyghar, eshqaysysynan jauap ta bolmady, eshtene shyqpady. Advokat jaldaugha aqsha ketedi, jaldaghan advokatymyzdyng istegeni anau boldy… Ana qaqqan adam «Tau-Terminal» degen firma bar Ótegen batyrda, sonda isteydi eken. Sonyng adamdary aralasqan da, isti jauyp tastaghan ghoy.

– Bes balanyzgha memleketten әleumettik kómek, jәrdemaqy alasyzdar ma? 42 500 tengege ilindinizder me?

– Joq, ilingen joqpyz. Ótinish jazyp edik, ekeumizge de «otkaz» keldi. Karantin bastalghan song okrug әkimine kirdim. Baryp em, ol siz jәrdemaqy alasyz dedi. Qazir 5 balama týsip túrghan (әr balagha 10 500 tenge) 53 myng tenge aqsha bar, sosyn AÁK dep beretin 7 myng tenge.

– Sonda 7 myng tenge barlyghynyzgha ma?

– IYә, 7 adamgha 7 myng tenge. Negizi 21 myng tenge beru kerek qoy әr adamgha, keyin, tabysyndy esepteydi de, sonyng jetpey túrghan somasyn beretin bolypty ghoy qazir. Bizge týsip túrghan arnayy әleumettik kómegi sol. Nesie tóleymiz,ayyna 58 myng tengeden. Sonyng bәrin aityp em, әkim «Núr Otannyn» 50 myng tengelik kómegin alasyng degen, eki ay ótti odan beri, eshtene alghan joqpyz. Mening balalarym da armandaydy, ýlken ýide túrsaq deydi. Qazir kórshilerge, tuystarymnyng balalaryna aitady eken, «bizding ýy de bitip kele jatyr, biz de jaqynda ýlken ýige kóshemiz», dep.

– Qosymsha tabys kózi joq pa?

– Men býgin týske deyin alqapqa shyghyp, qiyar terip keldim. Jetigen jaqtaghy týrikterding jeri ghoy, saghatyna 700 tenge tóleydi. Oghan jii bara almaysyn, balalar kishkentay. Uayymdaysyn. Ara-arasynda isteytin osynday júmys bolmasa, basqa tabys kózi joq.

http://malim.kz/4122/?fbclid=IwAR1sVss29tT3qKppmL925ipfqIpXl_Kf4abdc6JMJh8KUKq8r9Y5VvEMpZ4

Qanat Ábilqayyrdyng jelidegi jazbasy

Abai.kz