Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3544 0 pikir 8 Qarasha, 2011 saghat 06:39

Ermúhan Bekmahanovtyng jetekshiligimen 1943 jyly basylghan "Qazaqstan tarihy" újymdyq enbegi qayta basylyp shyqty

ALMATY. 7 qarasha. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ -  Búl 1917 jylgha deyingi últ azattyq qozghalystar tarihynyng alghashqy jәne iydeologiyalyq túrghydan shektelmegen shynayy  ghylymy núsqasy boldy.

Ony әl- Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining professory, tarih ghylymynyng doktory Talas Omarbekov býgin Almatyda 1943 jyly basylghan "Qazaqstan tarihy" újymdyq enbegining qayta jaryq kóruine arnalghan baspasóz mәslihatynda aitty.

ALMATY. 7 qarasha. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ -  Búl 1917 jylgha deyingi últ azattyq qozghalystar tarihynyng alghashqy jәne iydeologiyalyq túrghydan shektelmegen shynayy  ghylymy núsqasy boldy.

Ony әl- Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining professory, tarih ghylymynyng doktory Talas Omarbekov býgin Almatyda 1943 jyly basylghan "Qazaqstan tarihy" újymdyq enbegining qayta jaryq kóruine arnalghan baspasóz mәslihatynda aitty.

"Búl kitaptyng eng basty qúndylyghy - bizding últ azattyq qozghalystarymyzdyng tarihy túnghysh ret shynayy jazylghan. Múnda "Qazaqstan otar el" dep atalatyn tarau bar.   Syrym Datov, Isatay Taymanovtardan bastap Amangeldi Imanovqa deyingi kezendegi últ azattyq qozghalystar búryn esh uaqytta shynayy ghylymy týrde jazylmaghan bolatyn", - deydi T. Omarbekov. Ghalymnyng aituynsha,  onda  ejelgi saq, ýisin siyaqty taypalardyng qalay qalyptasqany jýieli týrde naqty derektermen somdalghan. Sonday-aq Qazaq handyghy tәuelsiz memleket retinde sipattalady. 19 ghasyrda jәne 20 ghasyrdyng basynda Shoqan Uәlihanov, Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Dosmúhamedov siyaqty  qazaqtyng ziyaly qauymy birneshe ret ghylymy túrghydan qazaq tarihyn jazugha әreket jasady. Shoqan ózining oigha alghan kóp isterin ayaqtay almay, ómirden óte jas ótti. Al Múhamedjan men Halel basqa alashordalyqtar sekildi últshyldar retinde qatal jazagha tartyldy. Sondyqtan 1941 jyly Ermahan Bekmahanov  tarihshylar men jazushylardy  qazaqtardyng alghashqy ghylymy tarihyn jazu ýshin júmys tobyn qúrugha kóndirgen. Oghan Álkey Marghúlan, Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Beysenbay Kenjebaev kirgen. Eki jyldyq enbek zor tabyspen ayaqtalyp, jana tarihy basylym Stalin syilyghyna da úsynylady. Alayda 40-shy jyldardyng ayaghyna taman ondaghy Kenesary qozghalysynyng resmy baghasy ózgerip,  tarihshylar qughyngha úshyraydy.

"Qazir biz tәuelsizdikting tarihyn 1991 jyldan bastaugha  ýirenip aldyq qoy. Búl kitapty oqyghan adam qazaqta memleket bolghan eken, 1918 jylgha deyin tәuelsiz bolghan ekenbiz degen qorytyndygha keledi. Taghy bir nazar audaratyn jer, Ábilqayyr han bastap   qazaqtyng Reseyge qosyluy kitapta qazaqtyng az ghana biyleushilerining orys úlyqtarymen kelisimi dep baghalaydy. Meninshe, búl da oilanatyn nәrse.  Tarihshylar  Ábilqayyrdyng túlghasyna әli әdiletti bagha bere almay otyr", - dedi Talas Omarbekov.

Surette: Ermúqan Bekmahanov Oral pedagogikalyq institutynyng studentterine dәris oqyp túr. 1958 jyl

Suret "Azattyq" radiosynyng saytynan alyndy (baq.kz)

http://www.inform.kz/kaz/article/2417354

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443