Atyrauda oryn alghan jarylysty moynyna alghan «Halifat әskerleri» degen úiymnyng bary kýmәn tughyzady. Búl turaly keshe Astanada júmysyn bastaghan «Erkin sóz» pikirsayys klubynyng alghashqy otyrysyna kelgen «Núr Otan» HDP hatshysy, sayasattanushy Erlan Qarin mәlimdedi. Jurnalist Berik Uәly jýrgizetin klub betashar súhbattyng taqyrybyn Qyrghyz elindegi preziydenttik saylau men Qazaqstanda oryn alghan lankestik oqighalargha arnady.

Atyrauda oryn alghan jarylysty moynyna alghan «Halifat әskerleri» degen úiymnyng bary kýmәn tughyzady. Búl turaly keshe Astanada júmysyn bastaghan «Erkin sóz» pikirsayys klubynyng alghashqy otyrysyna kelgen «Núr Otan» HDP hatshysy, sayasattanushy Erlan Qarin mәlimdedi. Jurnalist Berik Uәly jýrgizetin klub betashar súhbattyng taqyrybyn Qyrghyz elindegi preziydenttik saylau men Qazaqstanda oryn alghan lankestik oqighalargha arnady.

Erlan Qarin kezinde Ortalyq Aziya sayasiy-zertteuler institutynda qyzmet etken, terrorizmmen kýres mәselesine qatysty zertteulerin de jariyalap jýr. Sondyqtan elimizdegi lankestik oqighalar men Ortalyq Aziya elderindegi sayasy oqighalargha qatysty pikir aitqyzu ýshin odan artyq adamdy tappaysyz. Erlan myrza negizgi taqyrypqa kóshpey túryp, manyzdy mәsele kótere ketti. Ol bizding kórshi elderde, ainalamyzda bolyp jatqan oqighalargha mәn bermey jýre beretinimizdi eske saldy. «Biz Ortalyq Aziyada ornalasqan el bolghandyqtan, kórshi elderde bolyp jatqan sayasy prosesterge kónil audaryp otyruymyz kerek. Bizde osy jaghy jetispeydi» deydi ol. Onyng aituynsha, JOO-daghy halyqaralyq mamandyq boyynsha dayyndalatyn sarapshylardy әzirleude aghylshyn, fransuz, qytay, arab tilderine basymdyq beriledi. Ortalyq Aziya elderining mәdeniyeti men tarihy mamandyqtaryna 1-2 adam ghana bar. Býite bersek, kórshi túrghan elder bir-birimizdi tanymaytyn jaghdaygha jetuimiz mýmkin eken. Sebebi Qyrghyzstan men Ózbekstandaghy oqulyqtarda bizding elding tarihy mýlde basqasha jazyluda. «Bolashaqta búl aimaq birtútas qauymdastyq bolady desek, onda ghylymiy-zertteu sol saladan bastau aluy kerek» deydi sayasattanushy.
Qyrghyzstandaghy saylaugha kuә bolyp qaytqan sayasatker búl saylaudyng manyzdylyghyna toqtaldy. «Saylau ótken jylghy revolusiyadan keyingi birinshi saylau bolghandyghymen de manyzdy. Osy saylauda qyrghyz biyligine tónkeris arqyly kelgen Q.Bakiyevke jaqtas, qazir de jasyryn qoldap jýrgenderding pozisiyasy kýsheyip kete me degen boljam boldy. Sebebi ótken jylghy parlamenttik saylauda jeniske jetken «Atajúrt» partiyasyn qúrghandar Bakiyevting jaqtastary. Ekinshiden, búl saylau Qyrghyzstanda jana Konstitusiya qabyldanghannan keyin ótti. Ol Konstitusiya eldi jana parlamenttik biylik jýiesine kóshirgendey boldy. Býkil biylik parlamentting qolynda túrghanday. Mәselen, parlamentte jeniske jetken partiyalar koalisiya qúryp, ýkimetti jasaqtay alady. Biraq men sol Konstitusiyadan parlamenttik jýiening aitarlyqtay nyshanyn bayqamadym, sebebi biylikting negizgi tetikteri preziydentting qolynda qalyp qoydy. Sondyqtan múny preziydenttik-parlamenttik jýie deu kerek. Óitkeni Últtyq qauipsizdik qyzmetining tóraghasyn, IIM, Bas prokurordy taghayyndau preziydentting qúzyretinde» deydi E.Qariyn.
Qyrghyzdar saylaugha týsuge qúmar ma, әlde shynymen elderine ong ózgeris jasaghysy kele me, preziydenttikke ýmitkerler sany bastapqyda rekordtyq kórsetkishke jetti. Sonynda 16 ýmitker saylaugha týsti. Sonyng ishinde Almazbek Atambaev qalay jeniske jetti? «Qyrghyz sarapshylarynyng pikirinshe, saylau eki ssenariy boyynsha jýrui mýmkin degen boljam jasady: birinshisi, A.Atambaev 1-turda jenedi, ekinshisi Madumarovpen 2-turgha shyghady. «Eger ekeui ekinshi turgha ótkende A.Atambaev jenilip qaluy mýmkin edi?» degen boljam aitylyp jýrdi. Sondyqtan A.Atambaevtyng saylau shtaby onyng 1-turda jenip shyghuy ýshin júmys istedi. Onyng ýstine, ontýstikten saylaugha týsken tórt ýmitker sol aimaqtaghy elektorattyng dauysyn ydyratyp jiberdi. Sonday-aq búl saylauda Qyrghyzstandaghy ózbekter beytaraptyq tanytty. Dauys bermedi. Taghy bir sebebi, ontýstikting túrghyndary Resey men Qazaqstanda enbek migrasiyasynda. Olardyng basym bóligi saylauda dauys bere almady» deydi sayasattanushy.
Endi qyrghyzdyng su jana basshysynyng әreketi qanday bolmaq? E.Qarinning aituynsha, A.Atambaev preziydenttik ókilettikti keneytuge tyrysady. Konstitusiyany parlament arqyly ózgertuge kýsh saluy mýmkin. Ol ýshin belgili bir joldarmen parlamentti taratyp, qaytadan saylau ótkizip, ózin qoldaytyn 2-3 partiyanyng basymdyghyn qamtamasyz etui mýmkin. Óitkeni qazirgi qyrghyz parlamentindegi bes partiyanyng parlamenttegi ýlesteri 20 payyzdan, yaghny eshqaysysynda baqylau paketi joq.
E.Qarin qyrghyz sayasatynda shetelding yqpaly óte zor degen pikirde. «A.Atambaev ótken jyly ýkimet basshysy bolyp saylanghan son, parlamentpen bir jarym aiday eshqanday naqty sheshim qabylday almady. Tek qantar aiynda Alataudaghy bir shynnyng atyn Resey premier-ministri Vladimir Putinning atymen atau turaly sheshimi ghana deputattardyng tarapynan qoldau tapty. A.Atambaev Resey preziydenti D.Medvedevke de emes, Resey eline de emes, shynnyng atauyn V.Putinning esimimen atauy tegin emes. A.Atambaev ta búdan basqa sheshimin kýtken manyzdy mәsele joqtay osynday sheshim qabyldady. Búl onyng Reseyge, V.Putinge degen loyaldyghyn kórsetedi. A.Atambaev preziydenttik saylaugha týsetinin jariyalaudan bir kýn búryn «Manas» әuejayyna әskery bazasyn ornalastyrghan AQSh-pen kelisimshart merzimin 2013 jylgha sozbaytynyn mәlimdedi. Búl «men Resey sayasatyn qoldaymyn» degeni. Saylaudaghy jenisinen keyin jasaghan alghashqy mәlimdemesi de «Manas» әue bazasyna qatysty boldy. Jalpy, qyrghyz parlamentinde eshbir talassyz qabyldanghan eki-aq sheshim bar - biri Alataudyng bir shynyna «V.Putinnin» atyn beru jәne Qazaqstan Preziydentin «Nobeli» syilyghyna úsynuy» deydi sayasattanushy.
Songhy uaqytta qazaq elinde lankestik әreketter oryn ala bastady. Qysqasy, terrorizmnen Qazaqstangha qauip bar ma? Erlan Qarin «shyn mәninde terrorizm qateri bizge bayaghyda-aq tóngen» deydi. «2000 jyldyng basynan bastap biz terrorizm faktilerimen kezdese bastadyq. Biraq ol kezdegi oqighalar úiymdardyng jýieli týrde bizding elge qarsy jasaghan is-әreketi emes, kezdeysoq oqighalar bolatyn. Sol jyly ekstremistik top kriminaldyq is-әreketterimen kózge týsip qalyp, ózderine qarsy operasiya jýrgizip qoydy. Odan keyingi kezende basqa elding lankesteri qashyp kelip, bizding elden pana izdep erekshelendi. Mәselen, 2004 jyldary biz Ózbekstangha terrorizmmen ainalysyp jýrgen 11 adamdy tapsyrdyq. Qytay men Týrkiyagha da tapsyrghanbyz. Al bertin kele shetelde Qazaqstan azamattary terrorizmge qatysy bar degen aiyppen qolgha týse bastady. Eng qauiptisi endi bastaldy, óz azamattarymyzdyng shetelde emes, óz elinde terrorlyq әreketterdi jasaugha yntaly boluy. ÚQK-ning parlamentke bergen mәlimdemesine sәikes, 2007 - 2009 jyldary elimizde 5 teraktining aldy alynghan. Songhy 5 jylda Qazaqstan azamattarynyng terrorizmge qatysy bar degen aiyppen sottaluy 10-20 adamdy qúraydy. Búl - qauipti tendensiya. Terrorizm qaupi kýsheyip keledi. Ony moyyndau kerek» deydi ol.
Biraq ol «Halifat әskerleri» degen úiym baryna kýmәnmen qaraydy. «Qazaqstanda sonday joghary dengeyde úiymdasqan terroristik toptyng bary kýmәndi. Astana, Aqtóbe, Atyraudaghy jarylystardyng barlyghy da tanghy uaqytta, qúqyq qorghau organdary ghimarattarynyng janynda, adam az uaqytta oryn aldy. Aqtóbe men Astanadaghy jarylystardy eshbir úiym moynyna almady, Atyraudaghyny ghana moyyndady. Keybir sarapshylar, «Halifat әskerleri» belgili bir halyqaralyq úiymnyng bólimshesi deydi. Al jer betinde oryn alyp jatqan jarylystardyng bәrin «Ál-Kaida» moyyndap jatady. Al shyn mәnisinde sarapshylardyng kez kelgeni onday úiymnyng joq ekenine senimdi. Búl bar bolghany, jýie ghana, yaghny kez kelgen kishkentay top, óz betimen lankestik jasap, ony «Ál-Kaida»-gha telu arqyly ózderine aqparattyq nazar audartudy kózdeydi. Sol ýshin de «Ál-Kaida» degen laqap atty paydalanady. Sol siyaqty «Halifat әskerleri» degen úiymnyng bary da kýmәndi» deydi Erlan Qariyn.

Halima BÚQARQYZY
Astana

http://www.aikyn.kz/index.php?option=com_content&task=view&id=10776&Itemid=2