Tolgha, tolgha, dombyram,
Baghzynyng kýiin sherte bil.
Baghzydan qalghan mol múram,
Baghzygha eldi erte bil…
Biz QAZAQ degen el edik,
Erkindik – eren enshimiz.
Qay júrtynnan kem edik,
Kem edi kimnen órisimiz?
Biz QAZAQ degen el edik,
Kókiregi túnghan namystan,
Eldikpen kónil demedik,
Jaulardy jenip alysqan.
Qangha tartqan qazaqpyz,
Argha shapqan qazaqpyz.
Búl kýnderi (az-aqpyz),
Az bolsaq ta, azatpyz.
Tәuelsizdik, azattyq,
Tәnir syiy demes em…
Keshegi 1986, JELTOQSAN –
Babalardyng elesi en!..
Ol – eldigi qazaqtyn,
Ol – erligi qazaqtyn,
Ol – birligi qazaqtyn,
Ol – tendigi qazaqtyn.
Jerin,tilin, diling bir,
Múnyn, jyryn, dining bir,
Imanyng bir, dining bir,
Naq QAZAQ bop ómir sýr!
Mynau shalqar dalanyn
Qasiyetine boyla, elim.
QAZAQY ÚLTTYQ SANANYNG –
Keleshegin oila, elim.

Uaqyt, shirkin, dýrbelen,
Jylystap jyldar keter me,
Etpeske ne bar kýnde elen,
Bolmayyq qamsyz bekerge.
Zuyldap jatqan zamana,
Qyr týlkisi tәrizdi…
Atadan qalghan amanat –
Qarttarym qayda jany izgi?
O, әkeler, kókeler,
Kónening kózi jәkeler,
Últ aldynda
Úrpaqtyn
Paryzy qalay óteler?!
Qaldyryp artta izderdi,
Demender uaqyt – kýz keldi.
Aqsaqaldy abyzdar,
Izdeymiz dәiim sizderdi.

Tolgha, tolgha, dombyram,
Baghzynyng kýiin sherte bil.
Baghzydan qalghan mol múram,
Baghzygha eldi erte bil…
Biz QAZAQ degen el edik,
Erkindik – eren enshimiz.
Qay júrtynnan kem edik,
Kem edi kimnen órisimiz?
Biz QAZAQ degen el edik,
Kókiregi túnghan namystan,
Eldikpen kónil demedik,
Jaulardy jenip alysqan.
Qangha tartqan qazaqpyz,
Argha shapqan qazaqpyz.
Búl kýnderi (az-aqpyz),
Az bolsaq ta, azatpyz.
Tәuelsizdik, azattyq,
Tәnir syiy demes em…
Keshegi 1986, JELTOQSAN –
Babalardyng elesi en!..
Ol – eldigi qazaqtyn,
Ol – erligi qazaqtyn,
Ol – birligi qazaqtyn,
Ol – tendigi qazaqtyn.
Jerin,tilin, diling bir,
Múnyn, jyryn, dining bir,
Imanyng bir, dining bir,
Naq QAZAQ bop ómir sýr!
Mynau shalqar dalanyn
Qasiyetine boyla, elim.
QAZAQY ÚLTTYQ SANANYNG –
Keleshegin oila, elim.

Uaqyt, shirkin, dýrbelen,
Jylystap jyldar keter me,
Etpeske ne bar kýnde elen,
Bolmayyq qamsyz bekerge.
Zuyldap jatqan zamana,
Qyr týlkisi tәrizdi…
Atadan qalghan amanat –
Qarttarym qayda jany izgi?
O, әkeler, kókeler,
Kónening kózi jәkeler,
Últ aldynda
Úrpaqtyn
Paryzy qalay óteler?!
Qaldyryp artta izderdi,
Demender uaqyt – kýz keldi.
Aqsaqaldy abyzdar,
Izdeymiz dәiim sizderdi.
Aulaqtau jýrip keyde biz,
Kózden bir taysa beyneniz,
Joghaltyp alghan jaqútyn
Jandayyn biyler oi-teniz…
Kónlimde sәule oyanyp,
Jýregim bosap eziler.
Búl dýniyening bayany –
Qarttarday bolyp seziler.
Egerde-ky bir kýni
Seyilip ketse qatary…
Janargha jas irkilip,
Belgili-au jangha batary…

Men sonda óksip, jylarmyn,
Qarttardy izdep nar mýsin.
Kózimdi jasqa búlarmyn,
Qazaqtyng izdep bolmysyn.
Qazaqtyng izdep ghúrypy,
Altyn da arqau qazyghyn,
Qayda dep qazaq úryghy,
Qanqyldap shyghar qaz ýnim.
Qanqyldamay qayteyin,
Sanqyldamayyn qayteyin,
Shayqalyp túrsa qayteyin,
Qazaqtyng arghy túnyghy…
Shynyraudan kәusar tartatyn
Qarttarym edi shyghyry.
Qara nar jýgin artatyn,
Qayystay bekem túghyry.
Qaytermiz erten, tarlanym,
Olardyng ótse ghúmyry?!

Qazaq degen kim edi,
Enshi ettik qalay bay dala?
Áuelden qazaq úly edi,
Qazaqty deme qaymana.
Aybynym asyp qayda da,
Tyghylghan joqpyz taygagha.
Qanjar bop qasqa qayrala,
Dosqa ashtyq qúshaq aiqara.
Tolghauy toqsan qyzyl til,
Tolghaudy qalay ózing bil.
Zerdeli bolsa tyndarman,
Qozghalyq SAQ pen GhÚNDARDAN.
Kókbóri bolghan kókke úlyp,
Kóktәnir-Qúday-Kóktýrik.
Kóksýngi qolda oinatyp,
Kek alghan jauyn jayratyp.
Ótse de zaman neshebir,
Qaytpaghan mýlde meseli,
Eske alsam eren erlerdi,
Mereyim mening ósedi!
Týrkistan-Túran, Altayym,
Jetisu, Arqa –baytaghym,
Atyrau menen Shynghystau,
Manghystau syndy aibatym!

Dýrbelendi dýniye,
Tókse de qansha kәri-uyn,
Jaraqty erler jerge iye,
Oynatqan almas qaruyn.
Erlerdey túlpar tulatyp,
Suytpay ayaq, týn qatyp,
Persiya syndy sústy eldin,
Tas-talqan etip әskerin,
Tәubasyna keltirgen,
Kir patshany óltirgen,
Basyn qangha bóktirgen,
Tomiris syndy aruym!
Massaget, daylar, kaspiyler,
Issedon, arimaspiyler,
Kemerler, tele, hazarlar,
Oghyzdar, týrik, alandar,
Noghaylar, bashqúrt, tatarlar –
Bәri de tuys, jarandar!
Jayym joq mening alandar,
Jazira Úly dalam bar!
Aral men Kaspiy – aidynym,
Az emes teniz-baylyghym!
Kóz jetpes sheksiz, qarandar!

Tarihty kóktey ótkenim,
Tylsymgha sapar shekkenim,
Bilgenim demen kóp menin,
El jady-ruhyn serpip bir,
Babamdy maqtan etkenim!
Keng dala babam syiy edi,
Ár sýiem jerim kiyeli.
Babadan qalghan jerúiyq -
Barsha júrt, halqym ie edi.
Sol dala týsse bólshekke,
Syrqyrar babam sýiegi.
Syiynghan el ek Jer-Kókke,
Kemel jan týiin týiedi.
Qalmayyn desek qarghysqa,
Ie bop bata-alghysqa,
Amanat – Dala –Ar-núsqa,
Azamat, múny algha ústa!

Qasterle,
ghúmyr qan-qasap,
Keshumen erler ótkenin…
Alyp Er Túngha – Afrasiab,
Ishpaqay syndy Kókbórim!
Kýltegin menen Tonykók,
Bumynday beren er ótken,
Estemy onyng inisi,
Artynda qalghan iri isi,
Týmenge týren salypty,
Artynda izi qalypty…
Kóktýrikterding saryny,
Óshpestey ruhy darydy,
Er týrik qany oinaydy,
Eske alghan kezde әrini!
Ashqanda altyn sandyqty,
Demeymin dauysym qarlyqty.
Aytar em Berish Beybarys
Artyq bir tughan mamlukti.
Biylegen arab әlemin,
Jýrek bir jútqan jolbarys,
Qúdayday beyne kóretin
Ótipti-au tarpang ol da arys.
Assiriya, Vavilon,
Jaulaghan Rim qalasyn,
Europanyng tóri men
Jerorta teniz arasyn:
Edildey erim ótipti,
Ghúndardyng danqy jetipti.
Týrkiya syndy úly eldi
Miras qyp elge ketipti.
Shetinen kileng arlylar,
Qypshaqtar menen qanlylar.
Úly jýz – Ýisin úlysym,
On eki ata tynysym.
Orta jýz – alty arysym,
Qyr minez, qúmay, barysym!
Jiyrma bes tanba – Kishi jýz,
Ayqasa bilgen Ar ýshin!
Búl – bizding ata tegimiz,
Búl – bizding QAZAQ elimiz.
Kókbayraq túrsa jelbirep,
Qatayar arqa-belimiz!
Tek ie bolyp jelkenge,
Kememiz jýzsin ertenge!
Erlerim bastap, el qostap,
Beu, elim, ósip, órkende!

Beu, Túrannyng Úly eli!
Qazaq bop qayta sayraghan.
Baghandy bayqap, bil endi,
Babandy eske ap qaytadan.
Búl qazaq qalay dýr edi?
Deskende qayta qayralam.
Búl QAZAQ ózi kim edi?
Ákeme qarap oilanam.
Daladay darqan tilegi,
Kendikke payym boylaghan.
Qazaq degen ejelgi,
Túlpar mingen dýr edi.
Jaugha sýngi kezeuli,
Shaylyqpaghan jýregi.
Qasyq qany qalghansha
Tútam jer ýshin aiqasqan.
Elining baghy janghansha,
Erlik qylghan qoymastan…
Biz ýshin bәri maqtanysh,
Ne soyqan ótti-au attanys..
Jat emes bizge tekti arys-
Shynghys han, Temir, Toqtamys…
…San ótti shayqas eren myn,
Keterdey jasyq bezine,
Hontayshy Qaldan Serennin
Ayylyn tartty ózi de.
«Shúbyryndy etip aqtaban,
Alqakól súlama» atanghan,
Shaqta da jerin saqtaghan,
Ótti ghoy erler ne tarlan!..
Saqtay gór, Tәnir, apyr-ay!

El qorghap óler batyr-ay!
Áyteke, Tóle, Qazybek biy,
Handardyng hany Abylay!..

…Álqissa, dalam Manghystau,
Er Shotan bastap tu tikken,
Sanada múny mәngi ústa –
Qazaqqa Beket Pir bitken!
Sýiingharaday soyyldym –
Qarquarday er ótken…
Súnghyla, shayyr, payymdym,
Neshebir dýley dýr ótken.
Árbireui onyng esil er,
Jýzindey bolghan almastyn.
Babalar meni keshirer,
Sausaqpen sanay almaspyn…
Aq patshany shayqaltqan
Dosan batyr joly ózge.
Aqkózdigin bayqatqan,
Adaylyq salyp minezge!..

Sol bahadýr babalar.
Beynesi ketse elestep,
Babalyq izge para-par,
Ákemmen kónil kenespek.
Danalyq, sabyr bolmasa,
Ómirding mәni dalbasa,
Júqanaday bolsa da,
Júrnaghy bola almasaq.
Mynau abyz qartynnyn,
Ómiri ótken dabylmen,
Halqynyng oilap saltynyn
Jauharyn jighan aqylmen.
Aqyldyng keni – oy men sóz,
Aghylyp shyghar altynday.
Ár oy men sózdi boylap kez,
Qúiylghan qaynar sarqylmay.

Sóz anasy – búlaq sol,
Tek zerdeley qúlaq sal.
Sózge qonaq berelik,
Aqylmangha erelik.
Taqtaq biyler sóz bastar,
Tayburylday oiqastar.
Tuyrlyqty el toptasar,
Qara narlar kósh bastar.
Búrynghynyng sóz lәmi,
Býlingen el azady.
Birlikti elding әrqashan
Býlk-býlk qaynar qazany.
Aqiqat bop arman-әn,
Ozsa deydi qazaghy!

Bolsa egerde pәtua,
Qarttardan tәlim alalyq.
Mәz bolmay ómir shatyna,
Ertenge kózdi salalyq.
Ákemiz bizding ómirde-
Dәuirmen tete ol kisi.
Ashy men túshy – bәrin de,
Ótkergen bastan ol kisi.
Maqtady demen,
teginde –
Tirlikten týiin mol kisi.
Jany, qany, óninde-
Qazaghymnyng bolmysy.
Bolsam dep ózim, pay, sonday,
Biyleydi-au oilar óreli,
Aqsaqaldarym, ay manday,
Ángime aitar keleli.
Toqsangha kelip taysalmay,
Alshang basyp keledi!
Pay, netken mynau jarasym!
Kóz kerek almay qararday.
Bar qazaqtyng balasyn
Qúshaghyna alarday.
Sózi – jaqút, tili – keste,
Shymyrauly oy – terendik.
Bar qazaqqa bir bitse,
Abyz qarttay kemeldik!
Jýrekke jýk artar ek,
Kónildegi syz erip,
Bolashaqqa tartar ek,
Kóshimiz sonda týzelip…

Jas úrpaq, qayda barasyn?
Úgha bil tereng sen múny,
Qayda edi, aitshy, qaraghym,
Tektilikting tórkini?!
Ol – sening shyqqan týbirin,
Tarqata bilgin tegindi.
Jelkildegen ghúmyryn
Bolady sonda senimdi.
Jeti atadan әri asyp,
On eki atagha barghaysyn.
Biliging túrsa talasyp,
Dalada, sirә, qalmaysyn.
Bosqa ótpesin jas kýnin,
Sәuleli bop ós, jaryghym,
Ata salt, ata dәstýrin,
Qazaqy bolmys-qalybyn:
Arna tartar qarttardan,
Abyzdargha qúlaq týr.
Dәl býgingi shaqtarda,
El bolu jayly súraq túr.
Eldikting dәni ertede,
Babadan qalghan qanda túr.
Qiyagha qanat serme de,
«Qazaghym» deumen tandy atyr.

Beu, qazyna qariyam,
Az emes edi-au kórgenin,
Aghyp túrghan dariyam,
Aynalandy terbedin.
Auzynnan shyqqan saf altyn,
Týisikti jangha daualy.
Sónbesin oty janardyn,
Ayqara jútyp auany.
Qúighan bir nóser jauynday,
Arylmay sózing ataly,
Jýrek pen basyng auyrmay,
Bere ber elge batany.
Manghystau kóshin bastaghan
Sau bolsyn jaqsy-jaysandar.
Qarttary barda saspaghan,
Qanyna tartqan qaysarlar.
Aday kóterilisine qosylyp,
Soghysty keshken qart eken,
El men jer danqyn ósirip,
Túlghasy erek mәrt eken,
Dep qúshaq jaysa, iniler,
Býginning olar batyry.
Aghagha ini jýgirer,
Bolsa eger birdey aqyly.
Ketse de sәl-pәl әr tayyp,
Otyrar tórde marqayyp,
Aqsaqaldarym, jasay ber,
Aqylmen jetken qartayyp!
Toqsangha tolsa әkemiz,
Qariya qazaq elge ortaq..
Tanytyp eldik óte biz,
Erlerge kemel qondy baq.
Aqyldy adam keng keler,
Alystan sholyp boljaydy…
Áuliyeler men әmbiyeler,
Aq niyet jandy qoldaydy!
Qúiylyp shabyt kýtpegen,
Aytty ghoy az sóz aqynyn.
QAZAQTYQ JOLYN DITTEGEN-
SÓZDING DE BOLAR MAQÚLY!!!

Ghalym Árip,
Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

http://anatili.kz/?p=7735#more-7735