Biz, qazaqtar, ózbekter, qyrghyzdar, týrkimender jәne tәjikter Qyzyl Imperiyadan óz tәuelsizdigimizdi alghanymyzben Resey otarlauynyng jana fazasyna kóshken Ortalyq Aziya elderindegi «orys әlemining ómirilik mýddesi sanalatyn» geosayasattaghy búrynghy óz otarlaryna Qytay men AQSh, Batys (EO) yqpalyn joqqa shygharatyn jana sayasy oiyn sahnasyna ainaldyq. 

Biz qazaqtar ynjyq, namyssyz óz tilinde sóilemeydi degendi aitugha shebermiz. Shynynda solay ma!? Ortalyq Aziyadaghy birde-bir el orystan tap Alash keshken qúqaydy kórgen joq. Áueli patshalyq, keyingi kәmónestik, býgingi ýsh kesse de әskeri-yadrolyq qúdiretti saqtalghan neoreseylik otarlaushylyq baghytyna kóshken Putindik neoimperiyamen Qazaq elining Reseymen ortaq shekarasynyng boluy jәne orys pen slavyan disaporasynyng qara-qúrasanyng basqa memleketterge qaraghandaghy moldyghy bәrimizdi oilantuy kerek. Al, ózbekter, qyrghyzdar, týrkimender jәne tәjikter óz otarlaushylarymen ortaq shekaragha ie emes, orys pen slavyan disaporasynyng sany da mol emes, әri etnikalyq qúramy әm aimaqtyq jerinen aiyryludyng últtyq tragediyasyn, miylety asharshylyq genosiydin qazaqtay bastan keshken joq. Biz – Resey imperiyasymen Ortalyq Aziyany jaulap almauy ýshin 400 jyl kýresken últpyz. Sol sebepti de barsha soqqy eng әueli qazaqqa baghyttalyp jatady. 

Reseyding Ortalyq Aziyagha qaldyrghan múrasy orys tildi burokratiyalyq apparat pen ghylymiy-tehnikalyq ziyaly qauym ókilderi әm jergilikti qyzyl kәmónesterding úrpaqtarynan túratyn biznes elita; memlket qúrushy últtyng mәdeniyetimen, ruhaniyatymen jәne salt-dәstýrimen esh sanaspaytyn  etnikalyq orystar, sany 100 myndaghan orys tildi disapora ókilderi; últtyq memleketter ashyq әri RF jasyryn qarjylandyryp otyrghan orys tildi tele-radio, mediasayttar jәne BAQ túratyn «besinshi kolona». 

Osy besinshi kolona búryn tasadan tas atyp kelse, endi Qazaq elining últtyq memleket qúruy jolyndaghy bitispes dúshpany men qas jauyna basy býtin ainala bastady. Elimizding aqparat kenistigi týgelge juyq solardyng qolynda. Ortalyq Aziyadaghy barsha internet resurstar orystildilerding uysynda, ghylym-bilim jәne tehnikalyq salalardyng bәrinde tek orys tildiler ýstemdik qúruda. Ózbekter latyn jazuyna kóshkenimen bәri bir kiril jazuynan qútyla almay otyr. Orta Aziya elderinde neoorys ýstemdigi arqyly oryn alyp otyrghan búnday mysaldar óte kóp. Bizding aitpaghymyz Alash júrtyndaghy «besinshi kolonagha» kimder jatatyndyghy.

Qazaq últty óz jerinde songhy 30 jyl ishinde 100 payyzgha ósse de, qazaq tilinde sóileytinder jәne qazaq tilin óz ana tili sanaytyndar sany 80 payyzgha jetse de, 20 payyzdy qúraytyn orys tildiler óz qojalary Reseyding aitaqtauymen memleketshildik ruhtaghylardy «naspat» jәne «kazahofashisty» dep atay bastady. RF júrtshylyghy da bizdegi qazaq mýddesin qorghaytyndardy «naspat» jәne «kazahofashister» dep qabyldaydy. Ári resmy Mәskeu óz «Besinshi kolonasyn» týrli ala-sharghymen, týlki búlanmen ana tildi jәne orys tildi qazaq últyna jәne óz jeri RF men Qazaqstandaghy orys jәne qazaq tildi qazaq últshyldaryna qarsy ýnemi aidap salumen keledi.

«Besinshi kolona» ókilderine kimder jatatyna toqtalayyq.

Eng birinshi әli de biylikten ketpey, RF jaltaqtap kýy keshken qazaq últynan shyqqan kenestik tәrbie kórgen, memleket qarjysymen jeke otbasynyng biznesin jýrgizu ýshin ózderin últtyq mәdeniy-ruhany qúndylyqtardan joghary qoyatyn týrli joghary lauazymdaghy aldy 60-qa arty 70-ke kelgen sheneuinikter jәne «Núr Otan» bastaghan barsha orys tildi partiyalar. Sayasat ta, memlekettik qyzmet te sol sebepti qazaq tilinde jýrgizilmey otyr. Ári qazirgi qoldanystaghy Zangha baylanysty óz elindegi. Óz jerindegi sany 80 payyzdan asatyn qazaq tildiler últtyq partiya qúra almaydy. Al, qazaqstandyq últ ýshin orys tildi partiya qúrugha danghyl jol ashylyp berilgen.

Barsha Multmediya salasydaghy BAQ әm internet jәne tele-radio kenistik serkeleri de «Qazaqstan» men «Balapan» arnalarynyng halyqaralyq kóparnaly qazaq tildi mediaholdingke ainaluyna mýddeli emes,  kerisinshe, kýnine 100 myng adam ghana kóretin – tele, 1 myng adam kiretin yandekstik internet kenistikti «kózboyaushylyqpen» 3 millinon adam kóredi jәne 100 myng adam kiredi dep qoldan jalghan aqparat taratyp, praymtaymdaghy qazaq tildi jarnamanyng jolyn bógeumen keledi. Osy orayda barsha qazaqtyng kóbine ana tilindegi sayttardy emes, tek Vatsap pen istogramm ghana tútynatyn últqa ainalghandyghyn jadtarynan shygharyp alady. 

Ýshinshi iri top ol orys tildi ghylym men tehnika salasyndaghy ziyaly qauym ókilderi jәne últsyzdanghan «Orystyq ýlgidegi» bilim beru oshaqtary qazaq tili damuy ýshin Qazaqstanda audarmashylyq, tehnikalyq-tanymdyq, ghylymiy-órkeniyettik últtyq mektepterding boy kótermey kenestik әm neoorystyq bilim beru dәstýri ghana saqtalyp, әm orys tili ýstemdiginen birjola qútyltyp, birtútas qazaq elin qalyptastyratyn barlyq saladaghy shet tilderinen tikeley «sóz qabyldau» ýrdisi men búrynghy russizmder men amerikanizmderdi últtyq mәnerde qazaqtandyrugha latyn jazuly «Til Reformasy» arqyly qol jetkizip, әlemdik dengeydegi san-salaly damyghan qazaq tilining qoldanysqa enuine óle-tirile qarsy. Barlyghy da kýni-týni Qazaq tili tek audarma tili retinde orys tilining kalikasy kýiinde qala beruin tileydi. Ári jergilikti últtyq ataular orys tiline búrmalanbay enetin Ortalyq Aziyalyq latyn jazuly orys tili mәselesining Ózbekstan men Qazaqstanda kóterileuinen ólerdey qorqady. Latyn jazuly orys tili ruhynyng elesi Ózbekstan men Qazaqstandy kezbese eken dep tileydi.

Tórtinshi top qazaq tiline әm mәdeniyetine pysqyryp ta qaramaytyn orys jәne aghylshyn tildi biznes elita. Olar qazaq tildi qazaqtardyng iri bizneske keluine, onda berik ornyghyp, IT-di, últtyq ónerdi, internetti, kitap saudasyn, baspa ónimderin, mal jәne egin sharuashylyghyn t.b. salalardy óz biynes jobalary arqyly memleket qoldauyna sýienip damytuyna ýzildi-kesildi qarsy. Ózderining qazirgi Ýkmiet qoldauy arqasynda 30 jyl boyy memleketten kórip otyrghan nәpaqasyn qazaq kәsipkerlerimen bóliskendi esh qalamaydy. Aqshany sheteldik ofshorgha shygharyp, ol jaqtan qymbat jyljymaytyn mýlik satyp alyp, úrpaghyn sonda qonystandyrudy ghana bilip, qaltalarynan qarjy shygharyp, elding ekonomikalyq damuyna patirottyq ýles qosugha esh mýddeli emestigi ap-ayqyn fakti. 

Besinshi top sany 1 million men 100 mynnan asatyn qazaq jәne orys etnikalyq ókilderinen әm ózge diasporalarynan túratyn qazaqstandyq últ ókilderi. Olar ýshin qazaq tili jergilikti kópshilikting kózin aldau ýshin tek de-ngro «memlekettik til» atanyp, shyn mәnisinde orys tildi azshylyq ýshin Putindik neoimperiyanyng tilining ghana ýstemdik qúrghanyn jan-tәnimen qalaydy. Qazaqstandyq últ osy ahualdyng tap sol kýiinde qala beruin aqtyq demderi qalghansha qorghaydy. Olargha 100 qazaq otyryp, orys tilinde jiyn ótkizetin memlekette túru, sóileuge shyqqan 10 deputattyng 9-nyng resmy tilde sayraghanyn telearnadan kóruden asqan baqyt joq. 

Orys tildi últtyq azshylyqtyng osy bes tobyn óz tәubesine keltirmey qazaq tildi kópshilik esh nәrsege qol jetkize almaydy. Oilanayyq, aghayyn, biz ýshin ishten shyqqan jau - qaqpen-soqpen isi joq qarapayym orys tildi qazaq emes, ózderin «qazaqstandyq últ» sanaytyn elimizde «besinshi koloniya» qúryp alghan Putindik neoimperiyanyng shyqqan tegi men týp-tamyryn úmytqan itarshylary. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz