Elimizding soltýstik ónirinde Reseyge qarap emirenip, «kórshimiz qashan kelip, ózine qosyp alar eken» dep týn úiqysy tórtke bólinip, mazasy qashyp jýrgender onsha kóp emes desek, ózimizdi-ózimiz aldaghan bolyp shyghamyz. «Separatizm» degen auraugha shaldyqqqandar múnda jetip artylady. Syrt kózge tynysh sekildi kóringenimen ishinde it ólip jatqandary jeterlik. Al ózderin Qazaqstannyng azamaty emes, Reseyding «shyn patrioty» sanaytyndar múnday maqsat ýshin qolyna qaru alyp, qan tóguge de dayyn. 

Solardyng biri Qostanaydyng túrghyny Evgeniy Sherbak degen azamat kórshimiz ózderinshe kólgirsip aitatyn, shyn mәninide qylmyskerler qataryna jatatyn «erikti», oryssha aitqanda ataqty «dobrovoles». «Orys әlemi» degende jan beruge dayyn búl «batyryn» bir kýni esh oilanbastan Ukrainanyng ózderin «Donbass halyq respublikasy» dep ataytyn aimaqqa baryp, sondaghy Arseniy Pavlov (laqap aty «Motorolla) basqaratyn «Sparta» otryadynyng qúramynda sondaghy Shirokino jәne Debalisevo degen eldi mekenderdi «qorghauda» asqan «erlikpen» shayqasady.

«Qasiyetti soghystan» әbden qúmary qanghan son, sol Reseyde qalyp, shat-shadyman ómir sýrudi oilaydy. Endeshe, sol elding azamattyghyn alu kerek ekendigi belgili. Búl ýshin ol «oybay maghan Qazaqstanda tynyshtyq bermedi, sayasy qughyndady» degen «ertegini» oilap shygharady. Kim bilipti, oghan Resey súraghanyn bere salar ma edi, eger ol sol soghystan әbden jýikesi júqaryp, minezi ózgerip, әrkimmen bir jaghalasyp, shataq shygharmasa. Onyng ýstine búl «jaldamalynyn» asa qauipti qúrt auruyna (tuberkulez)  úshyraghany belgili bolady. Ózi auru, ózi búzaqy adam kimge kerek, sosyn Resey janashyrlyq tanytqan bolyp, bizge iytere salady.

Mine osydan keyin «attangha bergisiz» oibay bastalyp ketedi. Reseyding keybir baspasóz qúraldary «eldi qorghaghan asqan batyr men shynayy patriotty Qazaqstangha ústap berip jatyr» dep shulay jóneledi. Bir qyzyghy, ony osy ózimizdegiler de ilip ala jóneledi. Qostanaydaghy belgili bir portal osynyng izin suytpay «Rossiya vydala «na raspravu» Kazahstanu «dobrovolisa» voevavshego na Donbasse s «Motorolloy» degen maqalany sol Donbastaghy bir portaldan kóshirip basa qoyady. Ne degen operativtilik pen jedeldik  desenizshi. Búl turaly biz óz portalymyzda «Búl ne qylghan «janashyrlyq?» degen maqala da basqanbyz. Onda biz múnday separatistik pighyldy der kezinde әshkerelep, aldyn alyp otyrmasaq, týbi ókinishke úrynatynymyzdy eskertkenbiz. Alayda, ókinishike oray, búl jan aiqayymyzdy eshkim de estimedi. Eshkim de qúlaghyn ilmedi. Eshkimdi de alandatpady.

Búlay dep ókine sóileumizding ózindik syry bar. Sol Sherbak degendi «Qazaqstangha qaytaryp berdi» degendi ótkende aittyq qoy. Mine endi, ótken mamyr aiynda Qostanay qalalyq sotynda oghan ýkim shygharyldy. Endi oryndyqty myqtap ústanyz. Qúlap qaluynyz mýmkin. Qazaq elin otanym demey, odan qatty qorlyq kórdim dep, qolyna qaru alyp, shetelge baryp, qanshama adamnyng qanyn moynyna jýktegen osy qylmyskerdi (qan tókpese onda nemenege bardy?) nebәri 4,5 jylgha ghana sottady.

Búl endi kóp pe, az ba , múny oqyrmandardyng ýlesine qaldyrdyq. Bizding aitpaghymyz, búl sot prosesi turaly respublikalyq dengeydegi týgili, oblysymyzdaghy eshbir baspasóz qúraldary lәl-lim dep jaq ashpady. Olargha sirә, búl әnsheyin ghana, kónil audarugha túrmaytyn, úsaq-týiek dýnie sekildi. Oblysymyzdaghy budjetten qarjylandyrylatyn eki gazet pen eki birdey teledidardan da búl joly eshtene bilmedik. Olardyng ne sebepti osynau siyrek kezdesetin jәne kýnde bola bermeytin sot prosesin jan-jaqty taldap, týbegeyli saraptap, Sherbaktyng qylmysynyng týp-tamyryn ashyp beretin maqala nemese habar jasaugha ne kedergi? Álde joghary jaqtan «oybay, múny qozghamandar. Olay istesender últ arazdyghyn qozdyrasyndar» degen qatang talap týsti me eken. Biz múny da joqqa shygharmaymyz. Óitkeni budjeten kýn kórip otyrghan baspasózding barlyghy da jergilikti biylikke tikeley tәueldi. Al jergilikti biylik te key mәselelerde joghary jaqqa qarap, andysyn andityndyghy da ótirik emes. Mәselening mәnisin bilmey, bireuge kinә taghudan aulaqpyz. Qalay bolghanda da osyndaghy qalyng oqyrman «erikti» Sherbaktyng Ukrainagha baryp «neni býldirip» qoyghandyghynan mýldem habarsyz qaldy. Týptep kelgende, gazetterdi óz aqshasyna jazdyryp alatyn qalyng oqyrman jan-jaqty da obiektivti aqparat alu qúqyghyna mýldem airylydy desek, artyq aitqandyq bolmas.

Sóz sonynda reseylikterding «Orys әlemin» keneytu jolynda erekshe enbek etken Sherbak sekildilerdi janyn salyp qorghaudaghy jankeshtiligine tang qalasyng әri tәnti bolasyn. Mәselen, anau-mynau emes, Reseyding Memlekettik Dumasynyng deputaty Sergey Shargunov degen myqtysy osyndaghy sot prosesin qatang qadaghalap, tikeley atsalysqan kórinedi. Onysyn ol ózinin  Facebook jelisinde eshkimnen qysylmay ashyq jazqypty. «Russkogo cheloveka Jenu Sherbaka sud goroda Kostanaya (Kustanaya, Nikolaevska…) prigovoril k 4 s polovinoy godam liysheniya svobody. Napomnu: pareni poehal opolchensem v Donbass, gde chudom vyjiyl. Iz Rossii, kotoraya ego pomanila na voynu vsem bleskom y shumom svoih teleekranov, Evgeniya vydaly v Kazahstan. Hotya on umolyal predostaviti emu ubejiyshe. Y uj, konechno, nikto ne ozabotilsya dalineyshey sudiboy predannogo. Prishlosi polnostiu oplatiti advokata. Byl by „gosudarstvennyy zashitniyk“, bylo by huje. Mogly dati y 9 let. Tak chto daje takomu prigovoru semiya rada», - dep, quanyshyn da jasyrmaydy.

Aytpaqshy biz ótkendegi «Búl ne qylghan «janashyrlyq?» degen maqalamyzdy: «Álde «Ýndemegen ýidey pәldeden qútylady» degen sayasatpen ómir sýru әldeqayda paydaly әri tynysh pa eken? Onda memleket mýddesin, elimizding tútastyghyn kim qorghaydy, әlgindey arandatushylyq әreketterge kim toytarys beredi? Halyq ýnsiz, biylik sanyrau», - dep ayaqtaghanbyz. Bizding búghan qosyp-alarymyz joq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz