(Saraptamalyq taldau maqala)

Búl súraqqa jauap bermesten búryn, sayasy partiyalar turaly az-kem sholu jasap ótkendi jón sanadym. Bireu bolmasa, bireuge qajet bolar. Partiya sózining tórkini-latynnyng «pars» jәne «parto» degen sózderi. Qazaqshasy: «bólinu», «ýles alu» nemese «bólshek» degen maghynada. (Ghylymy týsinik boyynsha, qoghamdyq jalpy sayasy sanadan, derbes ústanym, ózgeshe  maqsat pen mýdde negizinde  ózindik kózqarastary arqyly daralanatyn adamdar toby). Partiyanyng naqty qashan payda bolghany  turaly dóp basyp aitu qiyn. Biraq, qaynary adamzat qoghamynda menshiktik qatynastyng qalyptasuymen baylanysty bolsa kerek.

Partiyalardyng sayasy maqsat boyynsha qoghamdyq ómirde belsene qalyptasuy, mening oiymsha, XIV ghasyrda Italiyada bastau alyp, keyin  XV jәne  XVI ghasyrlarda gýldenu kezenine ótken Europadaghy kapitalistik qatynastar negizindegi burjuaziyalyq mәdeniyetting  «Qayta órkendeu» dәuirine  túspa-tús kelui mýmkin. Sebebi, naryqtyq qatynastar alghashqy qadamda adamnyng oilau jýiesi men erkindik sezimine bostandyq beruden bastap qalyptasady. Al erkin oy men dara maqsat jәne jeke mýdde qashan da birdey bolmaydy. Mine, búl partiyalardyng qaynap piser «qazany».

Sayasy partiyalar adamzattyng ózge de qúndylyqtary sekildi birtindep damyp, tolyqsyp otyrghan. Bastauyn erteden alsa da, birshama kemeldengen sayasy partiyalar XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynan beri ómirge kele bastady. XIX ghasyrdyng sonyna әlem elderining teng jartysynda 500-den artyq sayasy partiyalar qúryldy. Sol tústa qalyptasqan iri partiyalar mynalar:

Qazirgi tanda barlyq memleketterde partiyalyq qúrylym bar. Biraq, sipaty men erekshelikteri әr týrli. Qogham damyghan sayyn, shesheuge tiyisti týitkilder de kóbeyip, sayasy partiyalardyng da sipaty men mindeti, sany da artyp otyrary anyq. Mәselen, alghashqy sayasy partiyalar jeke bir toptyn,  taptyng mýddesi ýshin qúrylsa (júmysshylar, sharualar, burjuaziya partiyasy t.b.), keyin әr toptyng ókilderinen qúralghan jalpylyq mәselelerdi kóteretin partiyalar qalyptasty. Búl demokratiyalyq ýrdisterding damuynyng bir nyshany. Alayda, sayasy partiyalardyng ómirshendigi, jenisi olardyng basshylarynyng sayasy sauattylyghyna, ishki mәdeniyetine, últyna jәne memleketine  degen shynayy niyeti men qaltqysyz qyzmetine baylanysty.  Jogharyda aitylghan 1828 jyly  qúrylghan, AQSh-tyng demokratiyalyq partiyasynyng әli de ómir sýrip kele jatuy osy sharttardy saqtaghan bolsa kerek.

Qazaq dalasynda, sayasy partiya retinde alghashqy boy kótergeni 1917 jyly qúrylghan «Alash» partiyasy edi. Ony kenestik kommmunister jórgeginde túnshyqtyrdy da, 1918 jyly kommunistik partiyany ornatty. Ol egemendik alghangha deyin dәurendedi. Qazir de bar. Al Tәuelsizdikten songhy elimizdegi sayasy partiyalardyng jalpy damu jaghdayyn barshamyz bilemiz.

Qazir әlemning kóptegen elderinde kóppartiyaly jýie júmys isteydi.  Alayda, mәni men formasy san týrli. Qalyptasqan ghylymy týsinik boyynsha olardy tómendegidey ýsh týrge jikteydi. Olar:

- Jetekshi partiyasy bar kóppartiyaly jýie;

- Jetekshi partiyasy joq kóppartiyaly jýie;

- Blokty kóppartiyaly jýie.

Ár jýiening ózindik ereksheligi bar. Mәselen, birinshi týrdegi jýieni qarastyrsaq, jýiede bir partiya basym bolady. Basym partiya bir nemese eki partiyamen odaqtasa otyryp, parlamentte kóp oryn iyeleydi jәne bir partiyaly ýkimet jasaqtay alady. Ýkimet túraqty bolyp, biylikke tiyimdi bolady. Ekinshi týrdegi jýiening ereksheligi partiyalardyng kýshi qaraylas bolyp, eshbiri parlamentte kóp oryn ala almaydy. Ýkimet jasaqtauy qiyn әri úzaqqa sozyluy mýmkin.  Ýshinshi týrdegi jýiede saylau kezinde partiyalar ústanymynyng jaqyndyghyna qaray, eki iri topqa jikteledi. Blokqa kirmegen partiyalar eshqanday nәtiyjege ie bolmaydy. Bizding qoghamdyq-sayasy jýiemizding ereksheligi birinshi týrdegi jýiege tәn.  Sondyqtan, elimizdegi sayasy partiyalar ózining dara ústanymy men baghyty bolsa da, ýlken jaqtan biylik partiyasymen jyly qatynasta júmys jasay aluy tiyis, sonda ol partiya ghúmyrly bolyp, jetekshileri parlamentte oryngha ie boluy mýmkin. Búl Ahmetbek myrza qúrghaly otyrghan partiyagha da qatysty.

Sóz basyna oralayyq, Ahmetbek myrzanyng partiya qúramyn degen ýndeui qoghamda týrli pikir qalyptastyryp otyr. Onyng sebebi de týsinikti. Bizding halyq ayaqasty qúrylatyn, keyin kórinbey ketetin, uәde berip, ayaqsyz qaldyratyn nauqanshyldyqtan «sharshady». Shyny kerek, qazir halyq ekonomikalyq emes, ruhani, mәdeny jәne sayasy túrghydan da daghdarysty kýide desek artyq aitpaghan bolarmyz. Kimge, nege, ne ýshin senerin bilmey qaldy. Sol ýshin de qoghamdy belsendiligi tómen dep aiyptaudyng qajeti joq-au. Al osynday júrtqa tanys azamattardyng boy kórsetip, partiya qúramyn, júrttyng sózin biyik minberden aitamyn degen oiy jón shyghar. Sebebi, belsenip shyqqan son, mәselelerdi sheshuge tyrysady. Taghayyndalyp kelgenderge qaraghanda, súranyp kelgen adamnyng jauapkershiligi de joghary bolady. Eng kemi, qalghyp-mýlgip otyratyn enjar nemese belgili bir toptyng mýddesin ghana kýiitteytin deputattargha qaraghanda halyqqa paydaly bolary anyq.

Bizding halyq qazir uniyversal bolyp ketti. Bәri әnshi-akter,  sayasatker,  dәriger. Osy «sayasatkerler» jatyp alyp, sayasat soqqanda dýniyeni tónkeredi. Ózderi eshteneni bastamasa da, tosyn shyqqan bireuding ózin, kózin nemese sózin tergep, minin izdeydi. Ótkeni men ketkenin aityp, bolashaghyn boljaydy. Jalpy «minsizdikti» qalaydy. Al minsiz adamdy jer betinen tabugha bola ma ózi? Abay hakim:

Boydaghy mindi sanasam,
Tau tasynan az emes,
Jýregimdi bayqasam,
IYnedeyin taza emes, - demey me?! Tipti, kinәsiz adamnyng joqtyghy turaly mynaday da әpsana bar. Birde Isa payghambardyng aldyna bir top din ókili, kýieuining kózine shóp salghan әieldi alyp kelip, ýkim beruin synap súraydy. Sonda Isa payghambar:

- Kim ózin kýnәdan pәkpin dese, alghashqy bolyp әielge tas laqtyrsyn, - deydi. Sonda lepirip túrghandardyng bәri qolyndaghy tastaryn jerge tastaghan eken. Pende bolghan son, qatelespeytin, artyq sóilemeytin jan joq. Jogharydaghy 1828 jyly qúrylghan, AQSh-tyng demokratiyalyq partiyasynyng alghashqy ústanymynyng biri – «qúldyq týzimin saqtau» bolghan. Osy ústanym keyin ózgerdi. Biraq, ony betine salyq qylyp basyp jatqan eshkim joq jәne osy partiyanyng belgisi - esek. Iә kәdimgi esek (nanbasanyz osy partiyanyng saytyn qaranyz). Al múnday oi, týsinik pen talgham bizding sana-sezimimizben mýlde qabyspaydy. Biraq, bizding týsinigimizshe «Eti aram, kýshi adal» esek, olardyng dýniyetanymy boyynsha - qaysarlyqtyn, enbekqorlyqtyn, kýshtiliktin, bir-betkeyliktin, tózimdilikting simvoly. Mýmkin, esekting osynday ereksheligin baghalap, ózderine ýlgi etkendikten 200 jylgha juyq ómir sýrip kele jatqan bolar. Qalay oilaysyz?

Mening búl maqalamdy oqyghan key adamdar týrli qiyal men kýdikting jetegine ketui mýmkin. Men, azamat retinde osy mәselege qatysty jeke oiymdy bildirgim ghana keldi. Ahmetbek myrzany syrttay bilemin. Leksiyalarynan tyndaghanym bar. Osy kýnge deyin bas-ayaghy bir-aq ret  jýzdesken ekenbiz. Osydan biraz jyl ilgeri,  «Qazaqstan telearnasyna» marqúm Beysen Qúranbek jýrgizetin baghdarlamagha qonaq bolyp bardym. Sol jerde Ahmetbek myrza da boldy. Súqbat ýstinde azdap pikir qayshylyghy tuyndady.  Ol kisi:

- Kez-kelgen jasty bir ay ishinde biznesmen etip tәrbiyelep shygharamyn, - dedi. Men ol pikirge kelispedim jәne ózimnin:

- Biznesmen bolyp qalyptasuy ýshin bilim, tәjiriybe jәne tuma darynnyng boluy manyzdy, - degen oiymdy aittym. Ol búl pikirime kelispedi әri:

- Sizder sekildi azamattar, anau kerek, mynau kerek dep qazaq balasyn keri tartasyzdar, - dep nazyn bildirdi. (Búl dialogtyng maqalagha qatysy joq, tek estelik ýshin ghana aityp otyrmyn).

Alghashqy súraqqa oralsaq: Ahmetbek myrza partiya qúra ala ma? Ol ýshin dәieksiz sózden góri, ghylymy túrghyda SWOT taldau jasau әdisin qoldanyp kóreyik. (SWOT taldau - strategiyalyq josparlau әdisining biri. Ol nysananyng artyqshylyghy, kemshil túsy, mýmkindigi jәne qauypty túsy sekildi 4 faktor negizinde taldanady).

Basym tústary (artyqshylyghy):

- Iskerligi (úzaq jyl bizneste júmys jasauy);

-  Psihologiyalyq túrghyda ózine senimdiligi;

- Tanymaldylyghy;

- Sheshendigi;

- Kemeldi jasy;

- Jan-jaqty bilimdiligi, ýzdiksiz izdeniste jýrui;

- Úzaq jyl osyny ishtey maqsat etui;

- Alghan betinen qaytpaytyn qaysarlyghy;

- Janashyldyqqa, ózgeriske, damugha dayyn túranytdyghy;

- Aqparat salasynda ózining oi-pikirin jetkize alatyn tehnikalyq, kadrlyq bazasynyng boluy.

Álsiz tústary:

- Ákimshilik biylik jýiesinde basshylyq qyzmette bolmauy;

-  Sayasattaghy tәjiriybesining azdyghy;

- Partiyanyng naqty baghdarlamasynyng әli dayyn emestigi;

- Partiya qúru jәne jalghasty ómirshendigin saqtaudaghy qarjylyq qaynarlardyng azdyghy jәne belgisizdigi;

- Minezdegi salmaqtylyqtyng emosiyagha onay jol berip qoyy .

Mýmkinshilikteri:

- «Alash» iydeyasyn tu etip ústauy, partiya atynyng «Sen-Alash» boluy;

- Elimizde kóppartiyaly jýieni damytu jәne jastar men әielderge basa mәn beruding zang boyynsha qúptaluy;

- Halyqtyng qazirgi kezdegi ózgeristi qalaghan kónil-kýiine túspa-tús kelui;

- Shәkirtterining (qalyptastyrghan mektebi) boluy.

Qiyndyq (qauypty) túsy:

- Halyqtaghy senim túraqsyzdyghy (biylikting kezekti oiyny nemese biylikting adamy shyghar degen kýdigi);

- Biylikting ózining kedergi keltirui (Alash ruhynyng jalpy últtyq sipat aluy, ýkimetting keybir mýddelerine say kelmeui mýmkin).

Men ózimning shekti mýmkindigim ayasynda osylay taldau jasadym. Sizding qanday alyp-qosarynyz bar? Bir anyghy, qazirgi әlemde eshtenening bayybyna tolyq, dúrys baru mýmkin bolmay ketti. Tosyn bastalghan júqpaly virus pandemiyasy әlemdik kenistikti de, elimizdi de  oylandyryp qoydy. Kóp nәrsege dayyndyghymyzdyng shala nemese joq ekenin kórsetti. Sol ýshin jan-jaqty jana reformalar kýtilip túr. Qazaq halqynyng dýniyetanymynda ózgeris tuyndady. Ol ózgeriske kóshbasy bolaty iydeya - qazaqtyng últtyq mýddesi men dýniyetanymyna, arman-múratyna jaqyn «Alash iydeyasy» ekenin bilip qaldyq. Biz óndiriske, sharuashylyq, kadrlyq qúrylymgha, sayasy jýiege emes, aldymen sanagha reforma jasauymyzdyng qajettiligin týsinip kelemiz. Sonau 1980 jyldary kedey qytaydy bay etken reformator Dyng Shiyauping (Deng Xiaoping): «Reforma jasaudan ilgeri, sanalaryndy azat etinider», - degen edi. Biz Ál-Farabiyden bastap, Abay, odan Alash arystaryna deyingi qazaq danalarynyng ruhany terendigine últ bolyp boylamay, sanamyzdaghy jemqorlyq, ótirik, maqtan, daraqy, enjar, paydakós, erinshek, jauapkersizdik, jaltaqoylyq, ataqqúmarlyq, kýnshildik sekildi tolyp jatqan ruhany masyldardan «AZAT» bolmayynsha, ne istesek te bayandy bolmaytynyn týsinuimiz tiyis.

Qoryta aitqanda, SWOT taldau jasau әdisining nәtiyjesi artyqshylyghy kemshiliginen, mýmkindigi qiyn túsynan artyq boldy. Búl partiyanyng ómirge keluine mýmkindikting moldyghyn bilidiredi. Mening kenesim: Ahmetbek myrza, osy «Álsiz tústar» men «Qiyndyq tústaryn» saralap, osy jaqtaghy olqylyqty tolyqtaugha kýsh saluy tiyis. Biraq, búl bir ghana adamnyng SWOT taldauy bolghandyqtan artyq nemese kem boluy sózsiz. Sondyqtan ol óz-ózine osynday taldau jasap kórse bolady. Al deputattyq mandatqa ie bolu, ya bolmauyn sol kezdegi jan-jaqty jaghdaygha qaray, taldau jasap baghasyn aitugha bolady. Sózimning sonyn Genry Fordtyng myna sózimen týiindegim keledi: «Bir isti isteude sen osyghan layyqpyn deseng layyqsyn, layyqsyzbyn deseng layyqsyzsyn. Qalay oilasang da sonynda seniki dúrys bolady».

Qúrmetti oqyrman! Mening búl maqalam sizderge qalay әser eterin bilmeymin. Biraq,  ótinishim:  qazaqy qonyr minezdi, ishki mәdeniyetimizdi saqtay otyryp, maqalany tolyq oqyp shyghyp qana kommentariy jazynyzdar.

Qaster Sarqytqan, 

Ekonomikalyq-әleumettik jәne sayasy geografiya
ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz