Múhan Isahan. Shyghys әlemi - shygharmashylyghymnyng shyrayyn keltirdi
Ótegen Kýmisbaev - aqyn, prozaiyk, audarmashy, parsytanushy, sonday-aq, kezinde diny janrda qalam terbegen Túrmaghanbet pen Shәkәrim shygharmalaryn senzuradan yqpay, alghash ret ghylymy ainalymgha engizushi ghalym. Kóp jyldardan beri әdebiyet әleminde tynbay enbek etip kele jatqan ghúlama aghamyz biyl jetpiske tolyp otyr.
Bizge, ómirden kórgeni men týigeni mol aghamyzben súhbattasudyng sәti týsken edi.
Ótegen agha, Qazaqstandaghy shyghystanu ghylymynyng kóshbasynda túrghan atpal azamattardyng birisiz. Aldymen әngimeni shyghystanu ghylymyna qalay kelgeninizden bastasaq?
Ótegen Kýmisbaev - aqyn, prozaiyk, audarmashy, parsytanushy, sonday-aq, kezinde diny janrda qalam terbegen Túrmaghanbet pen Shәkәrim shygharmalaryn senzuradan yqpay, alghash ret ghylymy ainalymgha engizushi ghalym. Kóp jyldardan beri әdebiyet әleminde tynbay enbek etip kele jatqan ghúlama aghamyz biyl jetpiske tolyp otyr.
Bizge, ómirden kórgeni men týigeni mol aghamyzben súhbattasudyng sәti týsken edi.
Ótegen agha, Qazaqstandaghy shyghystanu ghylymynyng kóshbasynda túrghan atpal azamattardyng birisiz. Aldymen әngimeni shyghystanu ghylymyna qalay kelgeninizden bastasaq?
Mening shyghystanu ghylymyna keluim, ózinshe bólek bir qyzyq әngime. 1960 jyldary QAZMU-ding filologiya fakulitetinde oqyp jýrgenimde arab tili men әdebiyetine degen erekshe qyzyghushylyghym boldy. Arab tili men әdebiyeti mening shyghys әlemine betimdi búrghyzyp, shyghys shygharmalaryna degen ishki shyrayymdy tudyryp, shyghys júldyzdaryna degen iltipatymdy arttyrdy. Búryn biz arab aqyndarynyng ólenderin oryssha audarmasynan oqitynbyz. Arab tilin ýirene bastaghannan keyin, arab shygharmalaryn týp núsqadan oqy bastadym. Arab aqyndarynyng ólenderining shuaghy aqyndyqqa jetelep, men 1964 jyly «Túnghysh» degen ólender jinaghymdy shyghardym. 1964-69 jyldary Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng kórkem әdebiyetti nasihattau bóliminde qyzmet istedim. Sonymen qatar, «Egemendi Qazaqstan» gazetining әdebiyet bóliminde qyzmet ettim. 1969 jyly QR Últtyq Ghylym Akademiyasy, M.Áuezov atyndaghy әdebiyet institutynda kishi ghylymy qyzmetker retinde júmysqa qabyldandym. Ol kezde meni júrtshylyq aqyn retinde tanyghanmen, mening negizgi oiym ghylymmen shúghyldanu bolatyn. Akademiyada bir jylday júmys istedim. Bir kýni instituttyng diyrektory Mýsilim Bazarbaev meni kabiynetine shaqyrdy. Ol kisi Qazaqstannyng eki ret syrtqy ister ministri bolghan, jiyrmasynshy jyldardaghy qazaq әdebiyetin, dәlirek aitatyn bolsaq, Shәkәrim men Maghjandy zerttep, doktorlyq qorghaghan adam bolatyn. Mýsilim aghamyz maghan: «Mәskeuge oqugha barasyng ba?» dedi. Ol kezde 22-23 jastaghy boydaq kezim. Osy boydaqtyqty qimadym ba, bilmeymin, men birden jauap bere almay, tosylynqyradym. Mýsilim aghamyz: «Mәskeuding Shyghystanu institutynan shaqyrtu qaghaz kelip otyr. Búl shaqyrtu boyynsha biz Mәskeuge bir jas mamandy oqugha jiberuimiz kerek. Osyghan seni tandadyq» dedi. Men: «Bir kýn oilanyp kóreyin» dedim. Ertesine kelip, kelisimimdi berdim. Mýsilim aghamyz: «Kimmen aqyldastyn?» dedi. Men: «Jýrip jýrgen qyzym bar edi, sonymen aqyldastym. Qalyndyghym: «Ýlken kisiler, senim artyp, jiberip otyrsa, barghanyng jón» dep otyr. Qabyrghammen kenese kele barsam barayyn degen sheshimge keldim» dedim. Sonymen men Mәskeuge attanyp ketttim.
Sol jyly Mәskeude KSRO jas jazushylarynyng birinshi qúryltayy ótti. Osyghan Qazaqstannan Qaldarbek Naymanbaev, Bekejan Tilegenov, Múhtar Shahanov, Aqúshtap Baqtygereeva, Sәtimjan Sәnbaev sekildi barlyghy on jazushy men aqyn attandyq. Osy qúryltaydyng poeziya bóliminde men ólenderimdi oqydym. Júrt jaqsy qabyldap, ong baghalady. Osy qúryltayda Sholohov, Gagarin sekildi úly adamdarmen jýzdestik. Búl kezdesuler mening shygharmashylyghyma qanat bitirdi. Almatyda orys aqyndaryna ólenderimdi orysshagha audartqan bolatynmyn. Oghan Oljas Sýileymenov alghy sóz jazyp bergen edi. Sol jyldary shyqqan «Liyteratura iti» degen alimanaqqa ólenderim enip, ony Mәskeu júrtshylyghy jyly qabyldady.
Alghashqy shәkәrimtanushy
Mәskeuding Shyghystanu institutynda jýrgen kezinizdegi shygharmashylyghynyzgha kenirek toqtalyp ótseniz?
- Alghashqyda, Shyghystanu institutyna mashyqtanushy-zertteushi bolyp júmysqa qabyldandym. Bir jyldan song osy instituttyng aspiranturasyna týstim. Aspiranturada oqyp jýrip ghylymy júmysymnyng taqyrybyn «Túrmaghanbet Iztileuov jәne onyng Rýstem dastany» dep bekittirdim. Shyghystanu institutynyng «Iran әdebiyeti bóliminde» júmys istey jýrip, shyghys әdebiyetining túnghiyghyna týsip kettim. Mening ghylymy júmysyma últy әzirbayjan, professor Gazenfor Áliyev degen jigit jetekshilik jasady. Jetekshim maghan aghylshyn, arab, parsy tilderin oqyp ýirenuim kerektigin aitty. Arab tilinen Yuriy Nikolayvich Anses degen Polisha uniyversiytetin bitirgen kisi sabaq berdi. Ol ataqty Yuriy Krachkovskiyding shәkirti bolatyn. Al, parsy tilinen Kirin Nikolayovna Yuroma degen ghylym kandidaty dәris berdi. Osy kisilerden eki jylday uaqyt sabaq alyp, arab jәne parsy tilderin mengerip shyqtym. Men Mәskeuge ózimmen birge elden Rýstem dastany, Lәili Mәjnýn, Seyful-Mәlik, Shahnama turaly jiyrmagha tarta qissa-dastandar ala kelgen edim. Osy qissa-dastandardy ghylymy sýzgiden ótkizip, maqalalar jazyp túrdym. Tyrnaq aldy alghashqy ghylymy shygharmam retinde Shәkәrimning «Lәili-Mәjnýn» dastanyna qatysty zertteuimdi aita alamyn. Ol kezde Shәkәrimning atyn atugha, onyng shygharmasyn oqugha tiym salynghan kez bolatyn. Osyghan qaramastan, Mәskeu múraghattarynan Shәkәrim shygharmasy jóninde katalogtardy qarap shyghyp, onyng «Lәili-Mәjnýn»dastanyn tauyp aldym. Shәkәrimning búl dastanyn Múhtar Áuezov 1922 jyly Tashkentte «Sholpan» jurnalynda eski arab әrpimen basyp, jariyalaghan eken. Keyin, 1935 jyly Sәken Seyfullin alghy sóz jazyp, búl dastandy jeke kitap etip shagharghan. Osy dastandaghy stili, maqam, sipat, teneu men oqighalar órisin ózge «Lәili-Mәjnýn» dastandarymen salystyryp, sonday-aq, búl dastannyng qazaqtyng epikalyq jyrlaryna әserin talday kele orys tilinde ghylymy maqala jazdym. Shәkәrim jóninde aitugha tiym salynghanmen, mening batylym jetip, avtordyng oilau jýiesi men kórkemdik tili jóninde kenirek toqtalyp, ghylymdaghy alghashqy qarlyghashymdy úshyrdym. Sol jyldary Mәskeude ótken konferensiyada búl jóninde bayandama jasadym. Konferensiyada mening búl zertteuime ghalymdar erekshe qyzyghushylyq tanytty. «Shәkәrim degen qanday aqyn? Nege búl dastandy jyrlaghan?» degen súraqtar qoydy. Men: «Qazaq halqynda sonday bir jaqsy dәstýr bar, ózge elding ghibratty, gumanistik túrghydaghy jyr-dastandaryna qazaqy ren, týs bere otyryp, óz tilinde jyrlaydy. Shәkәrimning «Lәili-Mәjnýn» dastany osy sipatta jazylghan shygharma» dep jauap berdim. Shәkәrim dastanynyng kirispesinde múndaghy oqighalar órisin Fizuly degen parsy aqynynyng shygharmasynan alghanyn aitady. Men Fizuliyding «Lәili-Mәjnýni» men Shәkәrimning dastanynda sujettik úqsastyq bar ma? dep salystyryp kórgenimde, Shәkәrimning oqighalargha óz oiynan eshtene qospastan, dastandy tek qazaqy teneu, úqsas, ritmika, sóz tirkester, maqal-mәtelder, maqamdarmen jyrlap shyqqandyghyna tәnti boldym. Shәkәrimning «Lәili-Mәjnýni» jónindegi búl maqalam sol kezde Mәskeude shyghatyn «Prostor» jurnalynda jariyalandy. Eki-ýsh aidan keyin maghan bir hat keldi. Hattyng kimnen jiberilgenin qarasam «Ahat Shәkәrimúly Qúdayberdiyev» dep jazylyp túr. Ahat maghan jazghan hatynda: «Ótegen sening Shәkәrim turaly maqalandy oqyp qatty riza bolyp otyrmyz. Shәkәrim turaly qoryqpay jazghan alghashqy ghalymdardyng birisin. Búdan keyin Shәkәrim turaly terenirek jazamyn degen niyeting bolsa, onyng mynanday enbekteri bar. Maghan hat jazyp habarlas» dep, jazypty. Jalpy, men ghylymgha Shәkәrimning shygharmasyn zertteu arqyly keldim desem bolady. Túrmaghambet Iztileuovtyng «Rýstem» dastanyn da zertteuim, meni biyikke shyghardy. Búl dastandy zerttep jýrgenimde men әdebiyetting keremet syrlaryna qanyqtym dep aita alamyn.
1973 jyly jogharyda aityp ótken taqyrybym boyynsha kandidattyq dissertasiya qorghadym. Sol jyldary KSRO Jazushylar Odaghynyng Qazaq әdebiyeti bóliminde konsulitant bolyp júmys jasap jýrgen Tәken Álimqúlov degen azamat meni shaqyryp alyp: «Ótesh, men elge qaytpaqpyn. Mening ornyma sen júmys iste» dep ótindi. Men aspiranturany oqy jýrip, osy qyzmetti qatar alyp jýrdim. 1974 jyly elge oralyp, әdebiyet institutynda qyzmetke ornalastym. Osy institutta jýrip men «Rýstem dastany» degen kitabymdy shyghardym. Búl kitaptyng artynsha «Qazaq-arab әdebiyetining baylanysy» degen kitabym shyqty. Men osylaysha shyghystanu ghylymyna keldim.
Syr sýleylerining júrnaghy
Al, әdebiyetke qalay keldiniz?
Men ózi Syr elining tumasymyn. «Syr óniri, jyr óniri» demekshi, jas kezimizde Syr sýleylerinin, jyraularynyng ortasynda óstim. Ákem dombyranyng qúlaghynda oinaghan dәulesker kýishi hәm býrkit ústap, sayat qúratyn sal-serilikke jany qúmar jan edi. Bizding ýiimizge sol kezdegi Syr ónirining belgili aqyn-jyraulary kelip ketetin. Jyraular kelgende týn úiqymdy bólip, jyr tyndaytynmyn. Odan qalsa, mekteptegi әdebiyet pәnining múghalimi әdebiyetting jiligin shaghyp, mayyn ishken adam edi. Ol kisining әdebiyetshildigi meni әdebiyet әlemine jetektep kirgizdi.
Men әdebiyetke ólenmen keldim. 1965 jyly «Alaqan», 1969 jyly «Gýlsana baghy», 2001 jyly «Moskvam mening kózimmen» atty ólender jinaghym shyqty. Al, prozagha 1965 jyly «Tanghy shyq» degen әngime jazumen keldim. Mening búl әngimemdi Z.Shashkiyn, Z.Serikqaliyev, Q.Ysqaq únatyp, jyly pikirlerin bildirdi. Olar maghan: «Qolynnan proza jazu keledi eken, proza jaz» dep kenes berdi. Sol jyldary «Mәdeniyet» degen jurnal shyghyp túratyn. Osy jurnalgha mening mahabbat turaly ýsh novellam shyqty. Búny aqyn M.Maqataev oqyghan eken. Ol kisi: «Ótesh, saghan óleng jazudy tasta dep aita almaymyn, biraq, sen әngime jazugha sheber ekensin, osy qabiletindi de shynday týs» dep, meni proza jazugha qayrady. Osy kisilerding sózi әser etti me, bilmeymin sodan pen proza jazugha beyim bola bastadym. «Tirshilik toqtamaydy», «Auyldan shyqqan jol», «Aspaly kópir» degen әngimeler jazdym. Búl әngimelerim oqyrmannyng yqylasyna bólenip jatty. Men, prozadaghy biyik shygharmam dep «Polisha perzenti» degen romanymdy aita alamyn. HIH ghasyrdaghy qazaqtar jóninde estelikter jazghan Adolif Yanuchkevichti basty keyipker etip alghan búl enbegim birneshe tilderge audarylyp, jariyalandy.
«Polisha perzentin» jazuynyzgha ne sebep boldy?
Alpysynshy jyldary meniny qolyma «Alystan jazylghan hattar» degen kitap týsti. «Búl kitapta ne jazylghan eken» dep qarasam, HIH ghasyrda qazaq dalasynda aidauda bolghan Adolif Yanuchkevichting anasyna jazghan hattary berilgen eken. Ol osy hattarynda qazaqtar jóninde ghajayyp qúndy estelikter jazghan. Qazaqtar qanday halyq, týri qanday, tili qanday, mәdeniyeti men salt-dәstýri jóninde keng tolghamdy mәlimetter bergen. QAZMU-ding Palina Steklova degen oqytushysy Polishagha barghanynda osy estelikterding oryssha núsqasyn elge әkelip, ony Sәrsekeev degen jurnalist qazaqsha tәrjimalap jariyalady. Osy estelikti oqyp otyryp, men Adolif Yanuchkevichke qayran qaldym. Ol mening halqymdy keremet sýiip ótken azamat eken. Ony kórmesekte, estelikten men onyng túlghasyn tanyghanday boldym. Qazaghyma ghashyq bolghan adamgha men nege ghashyq bolmayyn. Sóitip Adolif Yanuchkevichke degen sýiispenshik «Polisha perzenti» romanyn jazuyma týrtki boldy.
Ózinizdi qanday prozashymyn dep oilaysyz?
Men ózimdi liriyk-prozaykpin dep qabyldaymyn. Sebebi, men lirikany jaqsy kórdim. Lirik jazushylardyng shygharmalaryn sýiip oqydym. Jan dýniyem lirikagha jaqyn bolghandyqtan, mening әngimelerimning de lirikalyq sipaty basym. Men jas kezimde Qarauylbek Qalziyev, Áldiqan Qaldybaev, Erghaly Ahmetov, Múhtar Maghauiyn, Ábish Kekilbaev, Rymghaly Núrghaliyev sekildi talantty jazushylarmen birge oqyp, etene jaqyn aralastym. Osy orta mening jazushylyqqa keluime kóp әser etti dep oilaymyn.
Parsytanu ghylymynyng pyraghy
Ústazdarynyz retinde kimderdi aitasyz?
Men ózime ústazdyq jasady dep Beysenbay Kenjebaev, Múhtar Áuezov, Ismet Kenesbaev, Terimghaly Núrtaziyn, Núrtay Qabylghanov degen qazaqtyng úlylaryn aita alamyn. Mәskeude oqyp jýrgen shaghymda Ghazenfor Áliyev, Kirin Yuroma, ataqty Konrotov, Bertelis, Teniyshev sekildi ghalymdar ústazdyq jasady. Ústazdarymnyng ishinde erekshe ghúlama dep Múhtar Áuezovty aitar edim. Múhtar Áuezov bizge student kezimizde «Abaytanudan» dәris oqityn. Men ol kisidey bilimdi, sheshen, oiy tym teren, jan-jaqty, ózin óte úqypty ústaytyn ensiklopedisti әli kórgen emespin. Múhtar Áuezovtyng dәristeri meni ghylymgha bastady desem, artyq aitqanym emes. Sebebi, biz Múhtar Áuezovting dәristerinen Úly Abaydy, Shәkәrimdi, odan әrirekte ómir sýrgen Búhar jyrau, Aqtamberdi, Dulat, Shal, Shortanbay sekildi aqyndarmen, sonday-aq, qazaqtyng eski qissa-dastandary, epikalyq jyrlarymen tanystyq. Áuezov mening kónil әlemimde ghajap bir eskertkish bolyp qaldy. Múhannyng dәristerinen keyin qiyalyna qanat bitip, qazaqtyng әdebiyetin zertteging keledi de túrady. Osynday úly túlghalardan dәris tyndau men ýshin zor baqyt edi.
Otyz jyldan astam uaqyt ústazdyq jasap kelesiz, shәkirt tәrbiyeleude qanday jetistikterge jettiniz?
Jalpy, parsytanu salasy, jas sala. Búl salanyng damuyna shәkirtterim shama-sharqynsha ýles qosyp keledi. G.Qúdaybergenova, A.Boranbaeva, Gh.Júmadilova, Gh.Qambarbekova, F.Ahmetova, T.Qydyr sekildi bolashaghynan zor ýmit kýttiretin shәkirtterim bar. Ásirese, búlardyng ishinde T.Qydyr men Gh.Qambarbekova sekildi talantty shәkirtterimdi erekshe aityp ótsem bolady.
Agha, audarmamen shúghyldanghanynyzdy da bilemiz?
Maghan deyingi aqyndar arab-parsy aqyndarynyng ólenderin orys tilinen audaryp kelgen. Mening audarmamnyng ereksheligi Saghdi, Omar Hayam, Rudaki, Fizuliylerding tandamaly ólenderin tikeley týpnúsqadan tәrjimaladym. Parsy aqyndarynyng ólenderin audaryp otyryp angharghanym olardyng dýniyetanymyna týrkiler de erekshe әser etken eken. Mysaly, men «Babyrnamany» týpnúsqadan oqy otyryp bayqaghanym, onyng dýniyetanymdyq kózqarasy qazaqtardyng dýniyetanymdyq kózqarasyna óte úqsas. Audarmadaghy mening taghy bir ereksheligim, orys audarmashylary parsy aqyndarynyng teneulerin týsininkiremey, olardy әiel sýigish, nәpsi qúmar, ishkish retinde sipattady. Al, týpnúsqagha qarasaq, parsy aqyndary keybir ishki iyirim men ruhany lәzzatty bastan keshken kezin «mas boldym» degen sekildi teneulermen týsindirgen. Osyny orystyng kózildirigimen emes, tikeley týpnúsqadan qaraghandyqtan, men mazmúnyn búzbay audarugha kýsh saldym.
Parsylardy bizge tanystyryp kelesizder, biraq, olargha qazaqty tanytuda ne atqarylyp jatyr?
- Ókinishke oray, búl súraghyna mardymdy jauap bere almaymyn. Sebebi, parsylarda qazaqtardy tanugha degen qúshtarlyq bayqalmaydy. Al, ózimizding parsytanushylar búl taqyrypty әli qolgha ala qoyghan joq. Elimizge kelgen Irannyng keybir elshileri Abaydy audarghan siyaqty boldy. Biraq, oghan kónilim tolmady. Qaybir jyly Irangha Preziydentting delegasiyasymen birge erip barghanymda osy mәseleni kóterip: «Núragha, Irangha qazaq әdebeiyti men mәdeniyetin tanystyrudy qolgha aluymyz kerek» dep úsynys aitqan edim. Búl úsynysymdy Elbasy maqúldaghan bolatyn. Áytkenmen, osy kýnge deyin ýkimet tarapynan eshqanday bir naqty bastama bolmay otyr.
Al, agha uaqytynyzdy bólip, әngimeleskeninizge rahmet. Jetpis jasqa tolghan mereytoyynyz qútty bolsyn dep tileymiz.
Múhan Isahan
«Qazaqstan Zaman» gazeti 25 mausym 2009 jyl