Kónilding keybir kezderi

 

Qúlatpay demep o bastan,

Kóterip túrghan oy meni.

Kók dónen kónil tang asqan,

Kókseydi keyde bәigeni.

Kýnәsiz, qamsyz ómiri,

Kýlgenin kórip búlaqtyn.

Kemsendep túrghan kónildi,

Kelgeni-ay sonda júbatqym.

Kýrzidey oidyng janasqan,

Keudeme týsip salmaghy.

Kýrsinip jatsa qara aspan,

Kýrsinip qoyam men daghy.

Kýrsinem tistep tilimdi,

Kýndeydi shyndy-búlt bala.

Kóz ilmey jazghan jyrymdy,

Kýndeytin jalghyz qyrt  qana.

Qayda eken shabyt - jaylauy,

Qayda eken, qayda, qay jaqta!

Kýreng - jyr sharlap qoynaudy,

Keledi keyde beyuaqta.

Qonyrau keudem jalqynday,

Kýmbirlep keyde qalady.

Kóldegi kýmis tolqynday,

Kópirship úrghan jaghany.

Kóbeleng ósken jigittey,

Kólbendep sezim-kóbelek.

Kernese qoyam jýrekke,

Qoshaqan jyrdy kógendep.

Kóktemin kýtip esimde,

Kýrsinip jýrdi qyr asyp.

Kók múnar-ómir ishinde,

Kermaral shaghym adasyp.

Kelisti jastyq-pishinde,

Kýnderim ótti jauyndy.

Kóremin keyde týsimde,

Kók oray shalghyn auyldy.

Kók torghyn keshte - bas iyip,

Kók beldi sýier - kók aspan.

Kóriner sonda  qasqiyp,

Kók terek kókke jarmasqan!

Kónilding keybir kezderi

 

Qúlatpay demep o bastan,

Kóterip túrghan oy meni.

Kók dónen kónil tang asqan,

Kókseydi keyde bәigeni.

Kýnәsiz, qamsyz ómiri,

Kýlgenin kórip búlaqtyn.

Kemsendep túrghan kónildi,

Kelgeni-ay sonda júbatqym.

Kýrzidey oidyng janasqan,

Keudeme týsip salmaghy.

Kýrsinip jatsa qara aspan,

Kýrsinip qoyam men daghy.

Kýrsinem tistep tilimdi,

Kýndeydi shyndy-búlt bala.

Kóz ilmey jazghan jyrymdy,

Kýndeytin jalghyz qyrt  qana.

Qayda eken shabyt - jaylauy,

Qayda eken, qayda, qay jaqta!

Kýreng - jyr sharlap qoynaudy,

Keledi keyde beyuaqta.

Qonyrau keudem jalqynday,

Kýmbirlep keyde qalady.

Kóldegi kýmis tolqynday,

Kópirship úrghan jaghany.

Kóbeleng ósken jigittey,

Kólbendep sezim-kóbelek.

Kernese qoyam jýrekke,

Qoshaqan jyrdy kógendep.

Kóktemin kýtip esimde,

Kýrsinip jýrdi qyr asyp.

Kók múnar-ómir ishinde,

Kermaral shaghym adasyp.

Kelisti jastyq-pishinde,

Kýnderim ótti jauyndy.

Kóremin keyde týsimde,

Kók oray shalghyn auyldy.

Kók torghyn keshte - bas iyip,

Kók beldi sýier - kók aspan.

Kóriner sonda  qasqiyp,

Kók terek kókke jarmasqan!

Kóktemim jetip saghynghan,

Qarsy aldym ony kýlimdep.

Ketip em sosyn auyldan,

Kóterem jyrdyng tuyn dep.

Kýnderim synap aghady,

Kóndikpey maghan qoyghan bir.

Kýldirep sausaq qalady,

Kýrkirep jetse qayran jyr!

 

Oy turaly jyr

Teniz bop oidy shayqaysyn,

Tasytyp boydan - arnadan.

Tereng dep qalay aitpaysyn,

Týbine jetken barma adam.

 

Talqygha týsip elengen,

Tabasyng keyde oidy arzan.

Tәuekel etseng terennen,

Teresing asyl oy - marjan.

 

Tútqyny bolyp ailardyn,

Tere almay talay jasydy.

Tulaghan tolqyn oilardyn,

Terende bolar asyly.

 

Talanyng biler qaynaghan,

Túnshyghyp qalma botam-ay.

Terende jatqan oi-marjan,

Taptyrmas biraq op-onay.

 

Tózimdi erge jany adal,

Taghdyry shabyt silaghan.

Tauqymet kórip danalar,

Teng qylyp oidy jinaghan.

 

Tәttileu bolsyn baylamyn,

Tamsanyp dәmin sezerdey.

Tayyzdan alghan oilaryn,

Tabandap qalghan ózendey.

 

Tabasyng bal-oy jәdiger,

Tynymsyz izden- araday.

Tәkәppar, oishyl qalyng el,

Tәttige qúmar baladay.

 

Talanyng biler qaynaghan,

Túnshyghyp qalma botam-ay.

Terende jatqan oi-marjan,

Taptyrmas biraq op-onay.

 

 

Qarasha auyl - qara shal

Qara búlttyng -qara tay,

Qara teri monshaqtap.

Qara siraq-qaraghay,

Qarap túrdy taysaqtap.

 

Qara jartas betinde,

Qara tamshy sekirip.

Qara tabyn ótinde,

Qara Búqa ókirip.

 

Qara suda domalaq,

Qara balyq qútyryp.

Qara taldy panalap,

Qarabay jýr kýtinip.

 

Qara qazan  qaynaghan,

Qara kempir alang bop.

Qara jolgha qaraghan,

Qarayghandy balam dep.

 

Qara basyn kýittegen,

Qara tóbet qynsylap.

Qara qyrdy kóktegen,

Qara nóser túr synap.

 

Qarashyl At sekildi,

Qarayghangha qyryndap.

Qara dauyl  jegildi,

Qara búltty moyyndap.

 

Qara eskegin sýzegen,

Qara dauyl esip jýr

Qara bala tizeden,

Qara qaqty keship jýr.

 

Qarasha auyl, qara shal,

Qora ainalghan býkjektep.

Qara qúmda- qara jol,.

Qara jiydek býrshiktep.

 

 

Qarauytqan qara aspan,

Qara tulaq kýige engen.

Qara batpaq jabysqan,

Qara qayys iylengen.

 

Qarasha qaz jolymen,

Qara týtin budaqtap.

Qaraydy aspan qolymen,

Qara búltty salmaqtap.

 

Qara búlttan ykpaghan,

Qara búira bókterdin.

Qara tósin qaqtaghan

Qara jeli kóktemnin?

 

 

Sezim Tasqyny

Aqbilek jyrdy jastanyp,

Aqtaryp oidy tynyqtym.

Aqboz At- Arman qashty Alyp,

Aq Tuly-jigit ýmitti.

 

Aqymaqtardy jenem dep,

Aq tanda janar shyqtanyp.

Aqyrghan-Aqpan kezennen,

Aq qanat- jastyq shyqty alyp.

 

Aqsúnqar- jyrmen tabysyp,

Aqylgha taban tiredim.

Aq sýtin emgen namystyn,

Aq kónil jannyng biri edim.

 

Aq әlem qysty-tas qamal,

Aq óleng jazyp qarsy algham.

Aq paraq maghan-aqsha qar,

Aq sauyt kiyp qúrsanghan.

 

Aqsaqal-anshy sekildi em,

Aqqudy jýrgen ata almay.

Aqyn bop keyip suygen em,

Aqtoqty kyzdy Aqanday!

 

Aq jauyn oidyng býrikken,

Aqbúlaq sezim-qonaghy.

Aqbóken kýnder ýrikken,

Aqsandap qashyp barady.

 

Aq kóilek kiygen boyjetken,

Aq qayyng syrlas-aq baltyr

Aq jibek samal terbetken,

Aqynnyng jany-shatqal bir.

 

Sary kýz.

Sýmbilede dalanyn,

Syzdap shyqqan- suyghy.

Samarqaulau bala - kýn,

Syzdy jerden quady.

 

Sary kýzim keldi dep,

Sybyzghy jel- sayrandap,

Sary shashy jelbirep,

Sary uayym jegen baq.

 

Sausaq tamshy týrtude,

Saqau - qyrdy sirkirep.

Syryldaydy búlt -keude,

Syrqat - aspan kýrkirep.

 

Sekem alyp qanbaqta,

Súr kójektey qashady.

Sary biday alqapta,

Sary altynday masaghy.

 

Sary dalagha simay bir,

Saparyna saylanyp.

Sary ala qaz qimay jýr,

Sary ózendi ainalyp.

 

Sәby tolqyn syldyrap,

Sýiip jatyr jaghany.

Saghym - ózen búldyrap,

Synap bolyp aghady.

 

Saray jerge týn qatyp,

Soghyp ylghy damylsyz.

Sypyrghyshpen shandatyp,

Sypyryp jýr- dauyl qyz.

 

Auyldyng balasymen

Auyldyng balasymyn - qyrgha ghashyq,

Qúmgha ghashyq, әdemi jyrgha ghashyq.

Týlkini qúiryghynday búlandaghan,

Qashaghan-jol barady qyrdan asyp.

 

Auyldyng balasymyn - gýlge ghashyq,

Kýnge ghashyq, syr býkken týnge ghashyq.

Suretshi - tabighat san boyaumen,

Jatyr әne dalanyng kórkin ashyp.

 

Auyldyng balasymyn - aigha ghashyq,

Tangha ghashyq, terbetken oigha ghashyq.

Qyp-qyzyl bop úyalghan kýn - kelinshek,

Jatyr әne qyrqamen aimalasyp.

 

Auyldyng balasymyn - jerge ghashyq,

Jelge ghashyq, aqpeyil elge ghashyq.

Búlttyng ózi ótedi búl dalagha,

Janbyr -jasyn seldetip, mauqyn basyp.

 

Auyldyng balasymyn - dalalyqpyn,

Ken, jomart - aq peyilden jaralyppyn

Oyyna kele bermes qalalyqtyn,

Syryn úqtym daladan - danalyqtyn!!!

 

Men perishte emespin!

Men perishte emespin!

Jaratty ghoy adam ghyp,

Maghan shaytan tuysynday jamandyq .

Sәby pәk qoy ata- anasyn alang ghyp,

Kóz aldynda shauyp jýrgen jalang bút!

 

Men perishte emespin!

Eki ayaqty pendemin,

Tartyp jegen, tauyp jegen enbegin.

Qoldan týspes ata- ananyng ermegi,

Sol perishte bylghap jatqan jórgógin

 

Men perishte emespin!

Men adammyn, adammyn,

Talay ret taghdyr itke- talandym.

Tynyshtyghyn oilaghanda ghalamnyn,

Bolashaghyn oilap qoyam balamnyn!

 

Men perishte emespin!

Men adammyn, adammyn.

Maymyl emes topyraqtan jaraldym.

Ádet- ghúrpyn saqtap ótem babamnyn,

Aq- tilegin aqtap ótem anamnyn.

 

Men perishte emespin!

Men aqynmyn, aqynmyn,

Ózimshe bir ken-jyr kazyp jatyrmyn.

Kezi kelse qol bastaytyn batyrmyn,

Kózin tapsang búlaghy bar aqyldyn.

 

Men perishte emespin!

Túlparda emen ertteuli,

Pendemin tek ghúmyry bar shekteuli.

Jýrek- qayyq kereminde jelkendi,

Taghdyryma qarsy jýzem jetti endi.

 

Men perishte emespin!

Arym ýshin kýrestim,

Bәrin aldym ózime tәn ýlestin.

Tóbelestim dórekimen, tireskenmen tirestim,

Ortasynda jýrdim solay dýr istin.

 

Men perishte emespin!

Qatelegim kóp menin,

Jastyq shaghym- aq janbyrly kóktemim.

Ýmitimnin- kýmbirletip shekterin,

Qu- tirlikting taba almadym ótkelin.

 

Men perishte emespin!

Kýnәmda kóp, kinәmda,

Talay ret adasqanmyn túmanda.

Jelik kuyp erdim talay úrangha,

Aqyrynda basymdy iydim qúrangha.

Men perishte emespin!

Men pirishte emespin!

 

 

Kýzgi dala

Sezedi-au úzaghasyn saghynaryn,

Tabighatqa aitqanday shaghym әnin.

Qústar әne barady - synsu salyp,

Qiya almay ósken jerin - shanyraghyn.

 

Úzatyp sap qústaryn qyzyq - kýnin,

Dala qaldy túnjyrap búzyp týrin.

Qyrqa jatyr jasaurap shyq - janary,

Áketkenge kýz- jigit ýzip gýlin.

 

Jigit kýzge qolshoqpar - qara suyq,

Oralghan saudagerdey qala shyghyp.

Sayasyna tyghyldy kók terektin,

Dirildegen kók órim bala shybyq.

 

Týs kiygiz sekildi edi ústalmaghan,

Tósepti endi alasha qysqa arnaghan.

Kýzem - jýni qyrqylghan toqty týzdin,

Qylshyq - jony jetilip úshtalmaghan.

 

Sezedi-au úzaghasyn saghynaryn,

Tabighatqa aitqanday shaghym - әnin.

Qústar әne barady synsu aityp,

Qiya almay ósken jerin - shanyraghyn.

 

.....................

Mәngi jasau qolymnan kelmeydi ghoy bәribir,

Qayghy meni toryma, ótinemin әri jýr.

Qinalghanda janardan jas ornyna tamyp jyr,

Betterinde qaghazdyng aighyz-ayghyz qalyp jýr.

 

Kimge aitamyn ókpemdi, kimge aitamyn ótkendi,

Bireu meni taptady, taptaghanday kók beldi.

Qiyndyqqa qamalsam bireu núsqap ótkeldi,

Saghynumen keledi qús kónilim kóktemdi.

 

Jarqyn tirlik múnshama bolarmysyng sýikimdi,

Arghymaghy shabyttyng qashyrdy kóp úiqymdy.

Dombyrasy jýikening tartyp ótse kýi-múndy,

Del-sal bolyp ondayda, ótkizemin key týndi.

 

Shattyghynan múng basym, ótip jatyr kýnderim,

Kimge kerek qamyghyp, quanghanym kýlgenim.

Maghan osy ne kerek, ony taghy bilmedim,

Bireulerge kektendim, bireulerdi tildedim.

 

Qyz - jastyq-au shynymen, ketkeninbe qol búlghap,

Jýrushi eding yrghalyp, tenge kýlking synghyrlap.

Endi býgin qayranmyn, qosh aitysyp bir kýnde-aq,

Qoltyghynda barasyng bozbalanyng syrdy úrlap.

 

O, mazasyz tirshilik, auytqyma arnannan,

Jýrek - sәby eken ghoy, sәl nәrsege aldanghan.

Netken uly qorqynysh ótemin deu jalghannan,

Netken dәmdi quanysh jyryng qalsa jalghannan.

Netken qiyn janym-au qolyndy ýzu armannan.

«Abay-aqparat»