Sәrsenbi, 3 Nauryz 2021
Áleumet 1963 6 pikir 10 Mausym, 2020 saghat 15:45

Qoryqqan – boygha qút

Álem elderi búl kýnde shybynday jannyng esendigi ýshin baryn salyp arpalysyp jatyr. Qytaydan bas alghan «aty jaman» indetting әlemning әr túrghynyn úiqy-kýlkiden aiyryp, alandauly kýige týsirer dep bes-alty ay búryn eshkim de oilaghan joq. Qazaq balasy «kóppen kórgen úly toy» degendi kóbinde jaqsylyqqa jory aitatyn. Ókinishke qaray kóppen birge kórer qiynshylyq bizding de elding basyna týsken syn saghatta El Preziydenti men Ýkimet mýshelerining úiqy-kýlki kórmey júrtymyzdyng bas amandyghyna jasap jatqan qimyl-әreketteri jýregimizdegi ýmit shoghyn ýrley týskenine quandyq!

Áriyne, el basshylary men qayratker túlghalardyng tynymsyz әreketi men qosa jalpyhalyqtyng yntymaqqa ymyralasyp, júdyryqtay júmylghany qajet! Aqparattyq kenistikting tym erkindigi de «qoryqqangha qos kórinetin»  uaqytta halyqtyng ýreyin úshyrugha beyil-aq. Tәrtipting temirdey qattylyqqa kóshkenine moyynúsynyp, berekening kelekege ainalmauyn әr qazaqstandyq azamat biluge jәne saqtaugha tiyisti ekenin, óz densaulyghymen qatar Últ qauipsizdigining kepili bolaryn bilgen jón. Taghdyrdyng talay ashy dәmin tatqan, basynan ótkergen aty jaman oba men tyrysqaqty da jenip, ashtyq pen qastyqty da kórgen Alash balasy búl búlaghay kýnderdi de artqa tastaytynyna kónil sener.

Túnghysh Preziydent – Elbasy da el-júrtty berekege shaqyryp, últym deytin Azamattargha tastap jatqan jauapty da sauapty ýndeui – kósheli Últ kósemining kórgendi de kóregen sayasatkerligi! Osy rette bir adamnyng jauapkershiligin atam qazaq «jalghyz quray – jel jarar» dep beynelep aitqan eken. Mamyrajay kýnde may kekirip otyryp toylar toy-tomalaqty da doghara túrugha sabyr-shydamymyz jetetin el emes pe edik?! Karantin rejiymin sәl bosansytqangha japatarmaghay ashyq-shashyqtyqqa kóshuge әli erte ekenin eskertken El ýkimetining sózin qúlaqqa nege ilmeymiz?! «Qoryqqangha qos kórinetin» uaqytta bәzbireulerding «kórshining órtengen shóbine bas, siraq ýitip» alghysy keletin pasyq pighylyna ere ketuge jol bermesek eken.

Alangha shyghyp, attan salyp aighaylaghannan últtyng týgendeler úpayyn kórip túrghan joqpyn. Qysyltayang shaqta qúlaq sarsytar qanqu sózge ere ketu – órkeniyetti qogham ókilining tirligi emes ekenin týsiner óremiz qayda?! «El býlinip, Ertis búzylghan joq»! Mәn-maghynasyz «beybit sheruletip», dәl osy tústa aighaygha sýren qosyp, aitaqqa ýre jónelerdey esh negiz joq sekildi. Sol «alang ansaghan» aghayyndardyng myna pandemiyalyq jaghdayda jalpy kópting densaulyghyna kepildik bere almaytyny bes eneden belgili. Tym bolmaghanda atyng óshkir indetting auyzdyqtaluyna әrqaysymyzdyng jauapkershilikpen qaraugha sana-sezimimiz jetpese sol, Eldigimizge ýlken syn!

Tipti, әlemdi әbigerge týsirgen júqpaly dertke qogham arasynda әli kýnge senbeytinderding qarasy kóbeygeni janyndy qynjyltatyny ras. Dýnie jýzin alandatqan, sharuasyn shatqayaqtatqan pandemiyadan sayasy astar izdeuding kókirek kózi ashyq qazaq balasyna úyattylau da tirlik ekeni janyndy auyrtady. Memlekettik shekarang shegendelip, kók aspanda qyran qanatty bayraghyng jelbirep túrghanda qara aspandy tóndiru, janbyr jaumay su bolu – qanshalyqty aqylgha syiymdy?! 

Keyde «at shapqangha it shapqan» tirlikti doghara almay qalatyn elmiz be deymin. Yntymaqty ydyramay túryp oilaghan ata-baba úrpaghy emes pe edik, samauryn tasyghanyn Samarqandy su aldy dep estiytin enjar qúlaqtyq dәl bizding últ ókilderine jaraspas?! «Qoryqqan boygha qút» degen atam qazaq! Berekening búzyluynan qorqayyq, jaman indetting el ishine keng jayyluynan qorqayyq! El Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly salqynqandy sayasatker retinde alys-jaqyn elderding pandemiyalyq apatpen kýresuding ozyq tәjiriybelerine sýiene otyryp, eldegi jaghdaydy barynsha halqymyzgha tiyimdi jaqta qarastyryp, tiyisti tapsyrmalar men shekteulerdi qolgha alghany kókeyge qonymdy is boldy. Endi osy naqty sharalardyng ong nәtiyjelerin kóruimiz ýshin júdyryqtay júmylghanymyz abzal bolar. 

Sanaly halyq ókili retinde әr otandastyng azamattyghy men ary syngha týsken shaqta taghy da «malyng menen janyndy sadagha dep, ardyng tuyn kótergen» Alash balasynyng berekege úiyp, tәrtipke baghynyp, kesapattyn  qaqpan tilin baspaytyndyghyna senip, jamandyqty amandyq jenetinin jarqyn kýnderge birge jeteyik, Týnderiniz tynysh, kýnderiniz mamyrajay bolsyn, Alash balasy!                                       

Dәuletkerey Kәpúly

QR Enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz

6 pikir