Elordamyz Astanada belgili telejurnalist Berik Uәliyding jetekshilik etuimen "Erkin sóz" pikirsayys alanynyng túsau­keseri ótti. Pikir alanyna alghashqy bolyp belgili sayasattanushy, "Núr Otan" HDP hatshysy Erlan Qarin shaqyrylghan eken. Ol Qyr­ghyzstandaghy preziydent saylauy men elimizde ótetin Parlament Mәjilisining saylauy sonday-aq, lankestikpen kýres turaly óz oilaryn ortagha saldy. Jalpy alghan­da, Almatygha qaraghanda Astanada osyghan úqsas pikirsayys klubtary sausaqpen sanarlyqtay ghana. Sondyqtan bolsa kerek "Erkin sózden" elding kýteri kóp-aq. Berik pen Erlannyng arasyndaghy súraq-jauap bylaysha órbidi:

- Sәuir tónkerisi men jana konstitusiya qabyldanghannan keyin ótken saylaudyng Qyr­ghyz eli ýshin manyzy qanday? Sizding oiynyzdy bilsek.

Elordamyz Astanada belgili telejurnalist Berik Uәliyding jetekshilik etuimen "Erkin sóz" pikirsayys alanynyng túsau­keseri ótti. Pikir alanyna alghashqy bolyp belgili sayasattanushy, "Núr Otan" HDP hatshysy Erlan Qarin shaqyrylghan eken. Ol Qyr­ghyzstandaghy preziydent saylauy men elimizde ótetin Parlament Mәjilisining saylauy sonday-aq, lankestikpen kýres turaly óz oilaryn ortagha saldy. Jalpy alghan­da, Almatygha qaraghanda Astanada osyghan úqsas pikirsayys klubtary sausaqpen sanarlyqtay ghana. Sondyqtan bolsa kerek "Erkin sózden" elding kýteri kóp-aq. Berik pen Erlannyng arasyndaghy súraq-jauap bylaysha órbidi:

- Sәuir tónkerisi men jana konstitusiya qabyldanghannan keyin ótken saylaudyng Qyr­ghyz eli ýshin manyzy qanday? Sizding oiynyzdy bilsek.

- Búl dodanyng manyzdylyghynyng eng birinshi sebebi - sәuir tón­kerisinen keyin ótken túnghysh preziydenttik saylauda byltyrghy jyly bolghan tónkeris nәtiyjelerin shartty týrde bekitu kerek boldy. Jeniske jetken sayasy kýshter óz pozisiyasynda túra ala ma, joq pa degen súraq tuyndaydy. Sebebi osy saylauda Bәkiyevti jasyryn qoldap jýrgen keybir sayasatkerler sayasy sahnagha shyghyp, óz jaghdaylaryn nyghaytyp jibere me degen qauip te joq emes edi. Óitkeni ótken jylghy parlamenttik saylauda birinshi oryndy «Atajúrt» partiyasy iyelendi. Al osy partiyanyng jetekshileri Tashiyev pen Kel­dibekov el ishinde Bәkiyevting jaqtastary sanalady. Ekinshiden búl saylau Qyrghyzstanda jana konstitusiyany qabyldaghannan keyin ótip otyr. Atalghan konstitusiyanyng ereksheligi - memleketti parla­mettik biyleu formasyna auystyratyny. Biylik parlamentte bolghandyqtan jeniske jetken partiyalar koalisiya qúryp ýkimetti jasaqtay alady. Býkil әleumettik-ekonomikalyq ishki sayasatty jýrgizetin ýkimet bolyp esepteledi. Biraq men jana konstitusiyadan parlamenttik jýiening aitarlyqtay nyshandaryn bayqay almadym. Shyn mәninde negizgi biylik tetikteri preziydentting qolynda qalyp qoydy. Sondyqtan da múny parlamenttik emes, preziydenttik-parlamenttik jýie dep aitugha keler. Óitkeni birneshe qúzyrly organnyng basshylaryn taghayyndau mindeti preziydentting qúzyryna tiyesili.

"QYRGhYZDAR KÓShEDEGI KEZ KELGEN KÓRINISTEN SAYaSY AHUALDY BOLJAYDY" - Keybireuler nelikten atalghan saylaudy ýshinshi tónkeriske aparuy mýmkin dep qauiptendi?

- Áriyne, múnday qauip boldy. Qyrghyzdar kóshedegi kez kelgen kórinisten eldegi sayasy ahualdy boljaugha әdettenip alghan. Bizge jolyqqan adamdardyng arasynda: "ortalyq dýkenderding birine qorshau jasalypty nemese tauarlaryn shygharyp jatyr eken, demek saylaudan keyin býlik shyghady" dep aitqan edi. Tipti sayasatkerler men sarapshylardyng búghan quanghan keypin anghardym. Taghy da býlik bolady degen de quanysh pa eken? Búl qasiret qoy. Al shyn mәninde múnan keyin tónkeristing bola qongy eki talay nәrse ekeni týsinikti emes pe?

- Júrtshylyq Atambevtyng preziydent boluyna Resey qoldau bildirdi dep ashyq aitty. Jalpy Qyrghyz sayasatyna shet elding yqpaly qanshalyqty dengeyde?

- Ókinishke qaray, Qyrghyz sayasatyna shetelding yqpaly zor. Atambaev bir jarym aiday ýkimet basshysy bola túryp eshqanday sheshim men qauly qabylday almady. Tek qantar aiynda ghana Alataudaghy eng biyik shyndarynyng birin V.Putinning atymen atau turaly sheshim shyghardy. Sonday-aq ol preziydenttikke týsetinin jariyalamastan, bir kýn búryn Manas әskery bazasynyng qoldanu kelisimshartyn sozdyrtpaytynyn mәlimdedi. Búl - "Men Reseyge jaqtas sayasatkermin, senderdi qoldaymyn" dep AQSh-qa aldyn ala bergen belgisi. Sodan keyin saylaugha týsip, jeniske jetkennen keyin bergen uәdesin kópshilikting aldynda rastaghanday boldy.

"TERRORIZM QAUPI KÝShEYIP KELEDI"

- Songhy kezderi Qyrghyz elinde de terrorizm belgileri bayqaluda. Ókinishke qaray, bizde de әr týrli jarylystar boldy. Atalghan mәseleni naqty zerttep jýrgen sayasatker retinde múny terrorizm dep aita alasyz ba? Ne bolyp jatyr Qazaqstanda?

- Osy uaqytqa deyin "terrorizm qauip-qateri bizden alys, tikeley tónip túrghan joq" dep ózimizdi-ózimiz sendirip keldik. Shyn mәninde múnday qauip bayaghydan bar. 2000 jyldardyng basynda terrorister men qylmyskerler shetelden bizding elge qashyp kele bastady. Mәselen, 2004-06 jyldary Ózbekstangha 11 terrorizmmen aiyptalyp jýrgen azamatty ústap berdik. Al 2000 jyldyng ortasynan bastap bizding azamattar shetelde әrtýrli úiymdardyng mýsheleri retinde ústala bastady. 2005 jyly Pәkistanda sonday bir top talqandaldy. Sol top mýshelerining ishinen 11 qazaqstandyq tólqújat tabyl­ghan. Ókinishke qaray, qazirgi kezde keybir azamattar shetelde emes, óz elimizde әrtýrli jarylystardy jasaugha yntalana bastady. ÚQK-ning parlamentke bergen mәlimetinde 2007-09 jyldary elimizde bes teraktining aldyn alghan. Eng qyzyghy, songhy 5 jylda Qazaqstan azamattarynyng terrorizm aiybymen jiyi-jii ústalu faktisi tirkele bastady. Jylyna 10-nan 20-gha deyin azamat terrorizmge qatysy bar degen bap boyynsha sottalyp jatyr. Búl, әriyne, qauipti tendensiya. Ashyghyn aitsaq terrorizm qaupi kýsheyip kele jatyr, ony moyyndamaugha bolmaydy. Áytse de múnyng ekinshi bir qyry bar. Qazirgi kezde BAQ "Halifat sarbazdary" degen úiym bar eken" dep qayta-qayta jarnamalap jatqan siyaqty. Shyn mәninde qandayda bir halyqaralyq úiymnyng Qazaq eline qarsy kýresip jatqany kýmәndi. Óz basym "Halifat sarbazdary" degen úiymnyng bar ekenin estigen emespin. Mәselen songhy 10 jylda globaldyq dengeyde terrorizm qauip-qateri órship túrghan tústa әlemning týkpir-týkpirinde jarylys, kepildikke aludyng barlyghynda "Ál-Kayda" túr delindi. Áytse de terrorizm mәselesimen ainalysyp jýrgenderding barlyghy atalghan úiymnyng shyn mәninde joq ekenin aitady. Kez kelgen terroristik aktining maqsaty aqparattyq nazar audartu. Meninshe, "Halifat sarbazdary" degen úiymnyng bar boluy da kýmәndi.

- Saylau ótkenning erteninde kelesi saylaugha dayyndyq sharalary basta­lady deydi ghoy. Óziniz bilesiz elimizde saylau ýnemi merziminen búryn ótedi. Sol siyaqty kelesi mәjilis saylauy merziminen búryn óte me?

- Ata zanymyzdyng tәrtibi boyynsha mәjilis saylauy parlament deputattarynyng ókilettiligi ayaqtaluyna eki ay qalghanda ótkiziledi. Qazirgi deputattardyng ókilettiligi zang boyynsha 2012 jyldyng qyrkýieginde tәmamdalady. Osy qaghida boyynsha saylau kelesi jyly nauryz nemese sәuir ailarynda jariyalanyp, mausym nemese shilde aiynda ótui kerek. Osyny eskersek, saylaudyng jariyalanuyna 6 aidan da az ghana uaqyt qaldy. Ázirshe saylaudyng merziminen búryn ótuine qanday da bir alghy shartty kórip otyrghan joqpyn. Preziydent kenesshisi E.Ertisbaev "Reseyde saylau jeltoqsan aiynda ótedi, biz odan búryn ótkizip qaluymyz kerek" dedi. Shynymdy aitsam, múnday logikany týsinbeymin. Taghy da osy Ertisbaevti "Reseyde kәsipkerlerding "Pravoe delo" partiyasy qúrylady eken, bizder de tezirek kәsipkerlerding partiyasyn qúrayyq" dep mәlimdedi. Ájem aitushy edi: "Júrt terezeden sekirdi eken dep, sen de sekirip ketesing be", - dep.  

Serik JOLDASBAY,

Astana http://zhasalash.kz/suhbattar/5828.html