Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1961 0 pikir 14 Qarasha, 2011 saghat 05:46

Shәriphan Qaysar. Qazaq, kórgening azap, boldyng mazaq!

«Abai.kz» aqparattyq portalynyng pikirler alanynda tosyn oilar aitylyp qalatyny bar. Tal týste Taraz qalasyn bóri tartqanday etip shulatqan oqigha turasyndaghy habardyng «astyn qazyp» oqyp otyrsam aty-jóni kórsetilmegen  aitqyshtardyng biri: «Qazaqtar, bir birindi jaryndar. Al orys Iliya taghy da 126 (407) kg kóterip, әlemning Altyn Chempiony atandy!» dep jazyp qoyypty. Oilanyp qaldym. Rasynda, qazaqtyng tólejip jana jetilip kele jatqan úrpaghy oqugha, bilimge, ghylymgha, sportqa úmtyludyng ornyna qaydaghy bir diny aghymdardyng sonyna erip, dýmshe dindarlardyng quyrshaghyna ainalyp bara jatqany nesi? Basqany bylay qoya túralyq, sport bәsekesinde boksshylar men paluandardan basqasynyng bәri ózge últtyng úlandary. Áriyne, futbolda, hokkeyde, kórkem gimnastikada birli-jarym qoy kózdi qonyr balalar jýr. Biraq, tym az. Songhy kezderi sportqa degen qúshtarlyq qazaq jetkinshekterining arasynda tipti qúldyrap ketken siyaqty. Esesine, sapsityp saqal qoyyp, sholaq shalbar kiyip shauyp jýrgenning deni - qazaq. Bú ne? Ásili, mәsele mynada bolsa kerek. Birinshiden, biylik qazaqty el eken dep elegen emes. Kersinshe, kózine qazaq týse qalsa, kijinip, jer tekpilep, tistenip, jynyn shashyp túqyrtyp baqty. Sodan bayqús qazaq tútasymen әleumettik solshyl oppozisiyagha ainaldy. Qazaqty jaqsy nәrsege sendiruding qiyndyghy, mine, sodan shyqty.

«Abai.kz» aqparattyq portalynyng pikirler alanynda tosyn oilar aitylyp qalatyny bar. Tal týste Taraz qalasyn bóri tartqanday etip shulatqan oqigha turasyndaghy habardyng «astyn qazyp» oqyp otyrsam aty-jóni kórsetilmegen  aitqyshtardyng biri: «Qazaqtar, bir birindi jaryndar. Al orys Iliya taghy da 126 (407) kg kóterip, әlemning Altyn Chempiony atandy!» dep jazyp qoyypty. Oilanyp qaldym. Rasynda, qazaqtyng tólejip jana jetilip kele jatqan úrpaghy oqugha, bilimge, ghylymgha, sportqa úmtyludyng ornyna qaydaghy bir diny aghymdardyng sonyna erip, dýmshe dindarlardyng quyrshaghyna ainalyp bara jatqany nesi? Basqany bylay qoya túralyq, sport bәsekesinde boksshylar men paluandardan basqasynyng bәri ózge últtyng úlandary. Áriyne, futbolda, hokkeyde, kórkem gimnastikada birli-jarym qoy kózdi qonyr balalar jýr. Biraq, tym az. Songhy kezderi sportqa degen qúshtarlyq qazaq jetkinshekterining arasynda tipti qúldyrap ketken siyaqty. Esesine, sapsityp saqal qoyyp, sholaq shalbar kiyip shauyp jýrgenning deni - qazaq. Bú ne? Ásili, mәsele mynada bolsa kerek. Birinshiden, biylik qazaqty el eken dep elegen emes. Kersinshe, kózine qazaq týse qalsa, kijinip, jer tekpilep, tistenip, jynyn shashyp túqyrtyp baqty. Sodan bayqús qazaq tútasymen әleumettik solshyl oppozisiyagha ainaldy. Qazaqty jaqsy nәrsege sendiruding qiyndyghy, mine, sodan shyqty. Ekinshiden, ózi jek kóretin qazaqtyng boyynda (búl arada biz qazaqtildi qazaqtar turaly aityp otyrghanymyzdy eskertemiz) jasampazdyqtyn, izgiliktin, óner men mәdeniyet tudyratyn qabiletting baryn biylik esepke almady. Turasyna kóshsek, memleket ózining ishki mýmkindigin tejedi, al, halyq sharshady. Bәrinen. Qazaqtyng er-azamatynyng ishkilikke salynuy, ózine-ózi senuden qaluy, otbasyn asyrauda dәrmensizdik tanytuy әlgindey-әlgindey sebepterden kelip shyghady. Men sosiolog emespin. Sosiolog bolsam «qazaq nege qauyrt ishiuge bet búrdy?» nemese «aq-qarasyn aiyrmay jatyp diny aghymdardyng alajonqasyna nege aralasyp ketti?» degen saualdargha  derekterdi kóldeneng tarta otyryp jauap qaytarar edim. Alayda,   ruhany qaljyraghan halyqtyn  taghdyryn tanu ýshin әleumettik mәselelermen shúghyldanudyng qajeti de shamaly. Jaghday bylay da týsinikti emes pe?

Osydan alty-jeti jyl búryn jurnalist Gýljan Erghaliyevanyng ýiin belgisiz bireuler tonap ketken-di. Úrylar turaly sonda orystildi basylymdar «gýljandy tonaghandar qaladaghy qanghybas, búzyq qazaqtar»  dep úlarday shulaghan-dy. Shudyng kókesi endi bastaldy. Ruhany jarymjan, túrmysy tómen, qoghamnan layyqty ornyn tappaghan qazaqtyng osy shulatqany shulatqan. «Qazaq, kórgening azap, boldyng mazaq» demeske endi amal kem.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534