Qazaq memlekettiligine jәne onyng tini men dini bolyp sanalatyn alash últymen sanaspau tek reseylik BAQ-tyng ghana emes, ózimizdegi orys tildi BAQ-tyng da basty baghyty ekeni belgili. Múny olar qazaqty aqparattyq tәueldilikte ústaudyng negizgi konsepsiyasy retinde ústanady. Qazaq jayynda jaghymsyz aqparat taratu ne ishten, ne syrttan esh tolastamay otyr. Búryn atalghan qos BAQ osy baghytta tek qazaqstandyq ózge últ ókilderin ghana ýrgizse, endi qazaq qyz-kelinshekterining qolymen ot kóseushilikti bastap otyr.

Neootarshylardyng itarshylary últymyzdyng eshqashan nәzik jandylarmen bet jyrtyspaytyn ghadetin jaqsy biledi. Sondyqtan Botagóz Dathabaevanyn: «Tarihty búrmalaghany ýshin nasistik kónil-kýimen kýresu qajet//S nasistskimy nastroeniyamy neobhodimo borotisya, kak y s iskajeniyamy istoriiy!» atty súhbat alushy avtory  kórsetilmegen materialdyng astarynda ashyq aryndatushylyq jatyr. Al Nәzgýl Ábjekenova qaryndasymyzdyng «Niygeriyalyq pen orystyng úly qalaysha naghyz qazaq atandy//Kak syn niygeriysa y russkoy stal nastoyashim kazahom» atty maqalasy jayynda búlay dey almaymyz. Óitkeni, redaksiyalyq tapsyryspen jazylghan materialdyng astarynda aralas nekege degen qazaqy kózqarastyng tamyryn basyp kóru jatyr. 

«Qazaqstandyq últ» iydeyasyn ústanushy azshylyq jergilikti salt dәstýrdi tәrk etetin solshyldar men internәtsәnәldar kópten beri kýsh biriktirip, últtyq salt-dәstýrdi әm qúndylyqtardy tәrk etpeytin últtyq kópshilikting liyberaldy kózqarastaghylaryn – nasattar,  radikaldy kózqarastaghylaryn – qazaqofashister dep atandyra bastady. Olardyng kózqarasynsha búl ekeuinen bólek qolynan eshtenke kelmeytin ómir sýruge iykemsiz, ózi jalqau ýshinshi top bar. Búghan jatatyndar biylikke bas shúlghyghan nadan da, orys tilin bilmeytin sauatsyz, kóp bala tauyp memleket meni asyrasyn degen toghysharlar eken-mys. Olardy reseylik aqparattyng qúlaq kesti qúlyna ainaldyrudy esten shygharmauymyz kerek degen bir sausaghy býguli sasyq qulyqtyng da qúlaghy qyltiyady. Ám biylikti jamandaudyng ony qazaqqa qadirsiz etuding nebir sasyq qulyqtaryna basady. Ári orysqa baghynghan kezde senderde jerdegi júmaq ornaghan edi, endi biylikke óz qandastaryng kelip, AQSh, Qytaydyng әm Batystyn, yaghny halyqaralyq kapitaldyng jemtigine ainaldyndar, búdan senderdi Resey ghana qútqara alady degen iydeologiyany tyqpalaydy.

Biri – dildik ruhymyzgha tiyisse, ekinshisi – eldegi ornyqqan qoghamdyq sayasy ahualgha keri baghalaular jasaydy. Jasyratyny joq, bizdegi orys tildi BAQ-ty Mәskeuding jasyryn qarjylandyryp otyrghandary da esh qúpiya emes. 

Resey iydeologiyasy qoltyghyna su býrikken, alaqanyna dollar qystyrghan Ehonews.kz óz maqalasyn: «Songhy kezde qazaq internet segmentining әuleumettik jelisinde últshyldyqtyng qylang beruine, rusofobiya men týrli ksenofobiyalardyng kórinis beruine әm elimizdegi shetel kapitalynyng zorlyq-zombylyghyna qarsy solshyl kýshterding belsendilerining jәne kәmónestik kózqarastyghylardyng әleueti zor belsendiligi bayqala bastady. Botagóz Dathabaeva tap sonday belsendilerding biri elimizde oryn alyp otyrghan әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy qúbylystargha qatysty ózine «Eha Kazahstana» qoyghan saualdar boyynsha súhbat beruge bәlsinbey kelisti» dep bastaydy.

– E.K. Qazir solshyldar arasynda postkenestik kenistikte neonasizm bas kóterip, memleket esebinen antiykәmónestik filimder týsirilude degen sózder aityluda. Qazaqfilimde budjet aqshasyna Mústafa Shoqay turaly filim týsirilgen, odan keyin oghan Qyzylordada eskertkish túrghyzylghan, bizding eldegi dekәmónestenu men últshyldyqqa, kenestik dәuirdegi qayratkerlerding eskertkishterin alyp tastaugha, myndaghan kósheler men eldi mekenderding atyn ózgertuge,  «golodomordy» moyyndaugha shaqyrugha Siz qalay qaraysyz? Osy ýrdiske qazaqstandyq solshyldar men kәmónester qasqaya qarsy shyghugha tiyis pe?

– B.D. Siz sausaghynyzdy býgip sanamalaghan barsha qúbylystar men nasistik kónil-kýy jogharghy minberlerden nasihattalatyn antiykenestik yaghni, barsha әlemdik neoliyberalizmge tәn zandylyq. Búl oligarhattyng óz biyligin saqtap qaluy ýshin kýresining qolyndaghy shoqpar. Adamdardy últtyq, nәsildik, diny әm tildik bólushilik – ómirlik is-tәjiriybedegi «bólip al da, biyley berliktin» synnan ótken tәsili.

Adamdar birin-biri itting etinen jek kórgen shaqta olardy kez kelgen nәrsege qatysty bir-birine aidap salyp ózgening qolymen ot kóseushilik óz maqsatyna jetuding onay jolyna ainalady. Qordaydaghy astan-kesteng toplanshyldyq últshyldyqtyng beykýnә sәby emes, Qazaqstan nasistik aktiden ózin saqtap qala almaytyndyghyn dәldelep berdi. Ózge últtan ózining әleumettik tensizdikke úshyratqan jauynnyng әm kýnәkarynyng beynesin kórushilik,  naryqtyq ekonomika modelindegi ómirden óz ornyn taba almaghan әleumettik kembaghaldyghynyng shynayy sebepterinen júrtty aulaqtata týsedi.

Býgingi elita halyqtyng boyyna barlyq kenestik, kәmónestik qúbyjyqtyghynyng ýreyin úyalatyp, sosializm iydeyalarynan boyyn ala qashqyzudy sanagha sinirip otyrghany, sosializmning – býgingi tәrtipti joqqa shygharushylyghy. Biylik ýshin ómirlik qajettilik  – kapitalizmge balama joqtyghyna eldi kәmil sendirip, sosializmdi  – qaranghy týnek, totalitarizm, qúldyq, defisiyt, qughyn-sýrgin, demokratiya men azattyqtyng temir búghauy dep tanytu. Sondyqtan, KSRO-gha «Zúlymdyq imperiyasy, halyqtar týrmesi» dep kýie jaghatyn filimder týsirip, kenestik «rejimmen» kýresken qayratkerlerdi kókkke kótere dәripteydi.

Barlyq elder men halyqtardyng tarihy biylik tarapynan jiberilgen tragediyagha toly,  sondyqtan tylsym kýshke arqa sýiep, biraq sermep, onyng orynyn toltyratyn siqyrly tayaq eshkimning qolynda joq. Ár nәrsening óz qarama-qayshylyghy da bar. Dәurige bagha bergen shaqta birjaqtylyqqa barmaghan lәzim. Biraq ta býgingi ýgit-nasihat kәmónestik iydeyany tәrk etip, barlyq kenestik qúndylyqtardy tas týnek әm zúlymdyqpen kindiktestirip halyq sanasynda oryqtyrugha qoldan kelgenning bәrin jasauda.

Solshyl kózqarastaghy әm barsha sanaly azamattar osynday proseske qasqaya qarsy túrugha tiyis. Ári tarihty búrmalaghany ýshin nasistik kónil-kýimen kýresui de qajet. Aqiqat ýshin kýresu – әr adamnyng boryshy. Marks adamzat balasynyng óz basynan keshirgen әr qoghamdyq qúrylysy tarihy qajettilik, kapitalizmnen keyin eshkim qashyp qútylmaytyn sosializm saltanat qúrady dep dәleldep ketken bolatyn. Sondyqtan biylikshil sayasiytehnologtar qansha jerden baryn sala qúlshyghanymen, tarihy ýrdisti ózgerte almaydy. Onyng ýstine aqiqat jeniske jetui ýshin bәrimiz aqyr sonyna deyin kýresuge tiyispiz.

– E.K. Biylghy jyly Lenin men Kalinin qol qoyghan Qazaq Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng qúrylghanynyng 100 jyldyghy atap ótiledi. Biraq ótken parlament otyrysynda «Aq Jol» partiyasynyng jetekshisi Azat Peruashev el atyn ózgertudi úsynyp qana qoyghan joq, sonymen birge Kolchak jaghynda soghysqan óz memleketin qúrghan alashordalyqtardy da eskeru qajettigin algha tartty. Búl úsynysqa siz qalay qaraysyz, osynday tarihy auys-týiis oryn ala ma?

– B.D. Men sizding búl tarihty búrmalaugha tyrysushylyq degen kózqarasynyzgha tolyq qosylamyn. Birinshiden, alashordalyqtar eshqashan el tәuelsizdigi ýshin kýresken joq, tek Resey imperiyasy qúramyndaghy avtonomiya qúrmaqshy boldy. Ekinshiden, Alash avtonomiyasynyng kólemi býgingiden de auqymdy edi. Shoqaysha, Resey imperiyasy qúramyndaghy Týrkistan avtonomiyasyna  býgingi Qazaqstannyng Týrkistan, Qyzylorda jәne  Manghystau oblystary, Ózbekstan, Týrkimenstan, Qyrgyzstan jәne Tәjikstannyng soltýstik bóligi enui qajet dep sanaldy. Búl arada eshqanday da tәuelsizdikke talpynys ta, býgingi Qazaqstannyng aumaghynyng aiqyn nyshan-belgisi de esh qylang bermeydi.

Atap aitarym, qazaq halqy óz jolyn tandap, sosializmdi qalap aldy, ózining derbes biyligin, enbekshiler biyligin ornatty. Sol sebepti, Alash pen Týrkistan avtonomiyalary joq boldy. Halyqqa últtyq elita keyipindegi jatyp isherlerding keregi bolmady. Júrtshylyqqa azattyq, ózin-ózi basqaru kerek bolghandyqtan, naghyz bostandyq ýshin óz tandauyn jasady.

Bәlshebekter últtyq mәseleni 1903 jylghy baghdarlamasynda naqty tújyrymdap, últtyng óz erkimen bólinip shyghu qúqyghyn uәjdady. Bәlshebekter partiyasy qaghidattyq túrghydan halyqtyng óz azattyq tandauyn jasauyn úsyna aldy. Qazaqstannyng býgingi tәuelsiz el boluy әm qazirgi shekarasyna ie boluy Lenin men onyng serikterining arqasy ekendigin tarihy әdilettilettikpen әm aqiqattyqpen moyyndaugha tiyispiz.

Qyzdarymyzdyng jatqa túrmysqa shyghuy «últtyq tragediya» dep sanaytyndar basym kópshilikte, biraq aralas nekeni qoldaushy solshyl kýshter men iternәtsәnaldar búny azamattyq qoghamgha tәn últtyq jetistik dep sanaydy. 

Endi osy kózqarastaghylar aralas nekeni nashattaudyng jana jolyn tauypty. Ári ony marapattaghan piar maqalada qazaq tildi otbasynan shyqqan shyqqan Aydananyng aty-jóni aitylmaydy, almatylyq Danieli DANLADIY-BVAY-gha túrmysqa shyqqanyn zәngige qatysty birjaqtylyqpen egjey-tegjey jazady. Maqalada aitylmaq oy tómendegidey. Qazaqtan qyz alghan zәngiler ómir saltymyzgha enip, qazaq tildi qandastarymyz búny «ghashyqtyng tili – tilsiz til» dep qalypty qúbylys sanay bastady-mys.  

Sheteldikterge qazaq qyzdaryna ýilenip, qazaqtanugha ýndegendey siyaqty kóringenimen, astarynda aralas neke arqyly afrikalyq ýilenudi aqtau jatyr. Orysqa qyzdary tiyse ýrke qaraytyn qazaq, zәngige qyzdary shyqsa qynq etpesin dep әdeyi qazaq tilin keyin mengergen qazaq otbasyn tandap alghan synayly. 

Avtor keyipkeri auzymen Qazaq pen Niygeriyanyng Ron taypasynyng úqsastyqtaryn salystyryp, ekeuide jylqyny qúrmet tútady, toy jasaghandy únatady jәne qalynmal tóleydi, rushyldyghy degen kermet dep tórt úqsastyqpen eki halyqty jaqyndastyryp qoyady. 

Bәr mәsele maqalanyng sonynda búghyp jatqandy myna joldardan angharylady. Ári qazaqtyng kýieu balasy atanghan almatylyq Danieliding ana tili orys tili. Ol qazaqty dәstýrge basqa qyrynan qaraugha, odan Tәnirshilidik qaldyghyn izdeuge shaqyrady.

Nәzgýl qaryndasymyzdyng femenistik maqalasy «Danieli, kotorogo po pravu mojno nazvati kýieu bala vsego kazahskogo naroda. Jaraysyn, qara bala!» dep ayaqtalady. RF barlauy qyz-kelinshekter arqyly qazaq birligine syzat týsiruding jana sayasy shabuylyn bastady. Búghan qarap otyrugha esh bolmaydy.

Týiin. Bizding biylik pen iydeologiya salasyndaghylar osynday biri – ashyq, biri – jasyryn aqparattyq arnadatushylyq jasap jýrgender otandyq BAQ auyzdyqtau ýshin batyl qadam jasap, elimizde últtyq memleket qúrylyp jatqandyghyn ashyq mәlim etetin kez keldi. Resey basylymdarynyng qazaq elindegi qosymshalaryn jabuymyz kerek. Áytpese bәri kesh bolady. Resey qazaq últy turaly auyzyna kelgenderin kókiytinderge bir shara qoldanatyn sәt tudy. Biraq biylik pen iydeologiya salasyndaghylar temirdi qyzghan kezinde soqpay otyr.

Jalpy, qazaqty ashtyqqa úshyratqan, tildik etnogenosidtik ýstemdik ornatqan, sýt betindegi qaymaqtaryn qyryp salghan taptyq fashizmdi nasihattaytyn Kommunistik partiyalar men solshyl qozghalystargha Zanmen  tyiym salatyn dәuir tughan siyaqty. Siz búghan qalay qaraysyz, aghayyn!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz