Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2532 0 pikir 26 Mausym, 2009 saghat 06:32

Serik QARABAS. Qysqartudy kimnen bastaghan dúrys?

Aldaghy uaqytta memlekettik qyzmet oryndarynda jappay júmystan qysqartu nauqany jýrgizilmek. Osyghan qatysty Ýkimetting arnayy qaulysy dayyndalyp, premier-ministr Kәrim Mәsimovting qarauyna ótkizilipti.

Úmytpasaq, dәl osynday shtatty qysqartu qareketi búghan deyin «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qorynda iske asyrylghan-tyn. Qor qyzmetkerlerining jartysyna juyghy jyly oryndarynan bosatylyp, qalghandary bonus, premiya siyaqty tolyp jatqan materialdyq tólemderden qaghylghan. Alayda, resmy Astananyng jasaghan búl qadamynan memleket qazanyna kelip-keter jenildik bolmady, qyruar shyghyn bәzbayaghy qalpynan azayghan joq. Deep jýrsek, keybir derekter kózderi «Samúryq-Qazynanyn» bas ghimaratynda qyzmetten bosap qalghan mamandar qordyng enshiles kompaniyalaryndaghy jalaqysy joghary basqa lauazymdargha ornalasqanyn aitady. Osydan keyin qarajat qaydan ýnemdelsin?

Endigi jerde el ýkimeti jibergen olqylyqtardyng ornyn toltyru ýshin jәne bir mәrte qysqartu jasamaqshy. Tipti, ministrlikter men vedomstvolargha qyzmetke qabyldaugha moratoriy jariyalanyp, memlekettik qyzmetkerlerdi múrnynan tizip sanaqqa alugha kirisken. Otandyq bedeldi jogharghy oqu oryndaryn tәmamdaghan týlekter túrghay, «Bolashaq» baghdarlamasymen shetelding bilimin tauysyp qaytqan dayyn kadrlardyng ózine oryn joq.

Aldaghy uaqytta memlekettik qyzmet oryndarynda jappay júmystan qysqartu nauqany jýrgizilmek. Osyghan qatysty Ýkimetting arnayy qaulysy dayyndalyp, premier-ministr Kәrim Mәsimovting qarauyna ótkizilipti.

Úmytpasaq, dәl osynday shtatty qysqartu qareketi búghan deyin «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qorynda iske asyrylghan-tyn. Qor qyzmetkerlerining jartysyna juyghy jyly oryndarynan bosatylyp, qalghandary bonus, premiya siyaqty tolyp jatqan materialdyq tólemderden qaghylghan. Alayda, resmy Astananyng jasaghan búl qadamynan memleket qazanyna kelip-keter jenildik bolmady, qyruar shyghyn bәzbayaghy qalpynan azayghan joq. Deep jýrsek, keybir derekter kózderi «Samúryq-Qazynanyn» bas ghimaratynda qyzmetten bosap qalghan mamandar qordyng enshiles kompaniyalaryndaghy jalaqysy joghary basqa lauazymdargha ornalasqanyn aitady. Osydan keyin qarajat qaydan ýnemdelsin?

Endigi jerde el ýkimeti jibergen olqylyqtardyng ornyn toltyru ýshin jәne bir mәrte qysqartu jasamaqshy. Tipti, ministrlikter men vedomstvolargha qyzmetke qabyldaugha moratoriy jariyalanyp, memlekettik qyzmetkerlerdi múrnynan tizip sanaqqa alugha kirisken. Otandyq bedeldi jogharghy oqu oryndaryn tәmamdaghan týlekter túrghay, «Bolashaq» baghdarlamasymen shetelding bilimin tauysyp qaytqan dayyn kadrlardyng ózine oryn joq.

Bir qyzyghy búl jaghday Parlamenttegi «qoy auzynan shóp almas» deputattardyng keybirin shabyna shoq týskendey tulatyp jiberdi. Aytalyq, basqa kezde júmghan auzyn ashpaytyn qalauly aghamyz Uәlihan Qalijan myrzanyng ayaq astynan batyldyghy ústap: «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha bitirgen 800-ge juyq jastar qayda barady?» - degen deputattyq saual joldauy bәrimizdi tandandyryp tastady. Shamasy, biylghy jyly ol kisining nemeresi me eken, shóberesi me eken әiteuir bir jaqyny «Bolashaqpen» shetelden oralatyn boluy kerek. Áytpese, bizding «noqtaly» deputattarymyz bostan-bosqa sózin shyghyndamas edi ghoy. Dey túrghanmen, Qalijan myrza qansha jerden saual joldasa da, «bolashaqshyl» jastargha búrynghyday batpan qúiryq bolmaydy.

«Biz ózimizding basymyzdan qiynshylyqty ótkergen uaqytta ghana moratoriydi toqtatu turaly aitugha bolady. Qazir memlekettik qyzmet oryndarynyng ishinde aitarlyqtay auqymdy qysqartu jýrgizu turaly ýkimet qaulysy qaralyp jatyr. Bylaysha aitqanda, bos qyzmet oryndaryn biz alyp tastaymyz, jәne birqatar adamdardy da qysqartamyz», - dep týsindiredi premier-ministr.

Qosh delik, budjetting býiirin sorghan aramtamaqtardyng qysqarghany dúrys. Biraq ta sol «Samúryq-Qazyna» qúrylghan kezde, әu basta týkke qajetsiz myndaghan adamdardy qyzmetke topyrlatyp nege qabyldady? Bilmeseniz aitayyn, bayaghy memleket qarjysyna qaryn toyghyzu ýshin. Yaghni, biyliktegi kókeler ózderining jaqyn-júraghattaryn, tughan-tuysqandaryn jalaqysy mol, jaghday jasalghan jyly-júmsaqqa ornalastyrdy. Qordyng esebinen basyna pәter, astyna mәshiyne әperdi, ishken-jegeni, kiygen kiyimine deyin memleket qaltasynan tólendi. Búdan artyq qanday baqyt kerek. Pәter demekshi, múnda da bayqasanyz biylikti jaghalaghan jaqsy-jaysannyng auzy maylandy. Qúrylys kompaniyalardyng kópshiligining iyesi shendi-shekpendi ekendigin eskersek, «Samúryq-Qazynanyn» óz qyzmetkerlerine pәterdi qaydan satyp alghandyghyn bilu qiyn emes. Daghdarys saldarynan júmysy qantarylyp, salghan ýileri ótpey túrghan kompaniyalar dayyn tauardy memleketke tiyimdi baghagha satty. Sóitip, bireuleri tegin baspanagha qoly jetip qaryq bop jatsa, endi bireuleri túrghyzghan ýilerin saudalap tabysqa kenelude. Ekeuinde de biyliktegi qasqalardyng úpayy artty, qarashy halyqqa soqyr tiyn da joq.

Taghy da shtatty qysqartamyz dep ýsteldi toqpaqtaydy ýkimet basshysy, biraq onyng nәtiyjesi qanday bolatyny belgili. «Samúryq-Qazynanyn» mayly jiligin qos qoldap ústaghan bay-baghlannyng balalary, iә jaqyn adamdary sonda qayda baryp kýneltpek? Dalada qanghyryp qalmaytyny anyq, endeshe basqa jerden odan da zor mayshelpek әzir túr deniz.

 

 

«Qazaqstan» aptalyghy. 24. 06. 09

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371